KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015, Tallinn Hald

) § 15 lg 1 ja lg 2 p 2) ning RN-l on võimalik pärast väärteootsuse tühistamist oma õigused taastada. Pärnu Linnavalitsus ei nõustunud hüvitama taotlejale kogu 2014. a eest saamata jäänud/jäävat töötasu tõusu, kuna täidetud ei ole

§ 15lg 1 koosseis.

Kohtuväline menetleja ei saanud olla väärteootsuse tegemise ajal teadlik sellest, et väärteootsuse tõttu kaotab RN õiguse töötasu tõusule kogu

1. aastaks. Miski ei takista RN-l pöörduda oma tööandja poole taotlusega vaadata töötasu tõstmine uuesti läbi. Kahju tekitamises on süüdi eelkõige isik, kes õigusvastaselt tuvastas end kohtuvälisele menetlejale RN-na, viies sellega kohtuvälise menetleja eksimusse.
2. RN esitas 09.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 31.10.2014) Pärnu linnalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 1 344,16 eurot väljamõistmiseks. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et isik võib nõuda väärteomenetluse käigus, sh väärteootsusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui menetleja on väärteomenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebajal on õigus nõuda kahju hüvitamist ka ainuüksi põhiseaduse (PS) § 25 alusel. Kaebaja suhtes ei ole väärteomenetlust läbi viidud - menetlus viidi läbi tuvastamata isiku suhtes, kes kasutas RN identiteeti. Kahju kuulub hüvitamisele

§ 7lg 1 alusel. Antud juhul on tuvastatud avaliku võimu kandja hoolimatus ja õigusvastane tegevus 2

§ 7lg 1) alusel.

Kuna kahju tekkimise alus on väärteootsus, siis tuleb kahju hüvitamise taotlust lahendada õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise koosseisu alusel (

§ 15

). Vastustaja ei nõustu sellega, et väärteomenetlust ei ole RN suhtes läbi viidud. Väärteotoimikus on üheselt kirjas, et väärteomenetluse menetlusosaline on olnud RN. Pärnu Linnavalitsuse menetleja puhul on tegemist kohtuvälise menetlejaga ning kohaldub

§ 15lg 1 ja lg 2 p 2 regulatsioon.

Kuna antud juhul ei ole tuvastatud, et kohtuväline menetleja on toime pannud kuriteo, siis ei ole

§ 15lg 1 ja lg 2 p 2 kohane nõude esitamise eeldus täidetud.

Kohtuväline menetleja ei saanud väärteootsuse koostamise ajal olla teadlik sellest, et väärteootsuse tõttu kaotab kaebaja õiguse töötasu tõusule kogu

1. aastaks. Seega on ebaõiglane nõuda haldusorganilt kogu
2. a saamata jäänud töötasu tõusu hüvitamist. Kuna maakohus tühistas väärteootsuse, siis on kaebaja töötasu tõstmist takistanud asjaolud ära langenud. Kaebajal puuduvad objektiivsed takistused pöördumaks oma tööandja poole taotlusega vaadata tema töötasu tõstmise taotlus uuesti läbi. Oluline on ka see, et eksimuse ilmsikstulekul on Pärnu Linnavalitsus teinud kõik endast oleneva, et ebaõige väärteootsus tühistataks ja täitemenetlus lõpetataks. Arusaamatuks jääb kaebaja seisukoht, mille kohaselt ta ei nõustu sellega, et vastustaja võttis kahjuhüvitise suuruse määramisel aluseks kaebaja netotöötasu. Vastustaja maksis kaebajale välja täpselt sellises suuruses töötasu, mida oleks talle maksnud ka tööandja. Kuivõrd väljamakse tegijaks oli Pärnu Linnavalitsus, siis maksis linnavalitsus lisaks kaebaja netotöötasule ka seaduses nõutud tulumaksu. Ebaõiglane on nõuda kogu kahju hüvitamist kohtuväliselt menetlejalt, kui isikule on tekkinud kahju seeläbi, et keegi teine isik esitles ennast väärteo menetlemise käigus kaebajana ja viis sellega kohtuvälise menetleja tahtlikult eksimusse. Ilmselgelt ei saa seni tuvastamata isikut pidada olematuks, kuna tegemist oli reaalse isikuga.
3. Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. 3

§ 7

alusel kahju hüvitamise eelduseks on toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamine. Väärteomenetluses antud aktid ja tehtud toimingud ei ole haldusaktid ja haldustoimingud

§ 7tähenduses.

Järelikult ei saa väärteomenetluses õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel kohaldada

§ 7

. Väärteomenetluses tekitatud õigusvastase kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuleks lähtuda erinormist,

§ 15

lg-st 1 ja lg 2 p-st 2.

§ 15

lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Lähtudes viidatud paragrahvi lg 2 p-st 2, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ka kahju suhtes, mis on tekkinud väärteo kohtuvälise menetlemise käigus. Kahju hüvitatakse üksnes juhul, kui menetleja on pannud toime kuriteo. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et väärteo kohtuvälise menetlemise käigus pandi menetleja poolt toime kuritegu. Seega võib

§ 15

lg 1 käesoleval juhul kahju hüvitamise välistada ning sellega piirata PS §-st 25 tulenevat põhiõigust nõuda kahju hüvitamist. Põhiõiguse piirang peab olema seaduses selgelt sätestatud. PS § 11 lubab põhiseaduses sätestatud põhiõigusi piirata ainult tingimusel, et piirang on põhiseadusega kooskõlas. Põhiõiguste piirangud peavad olema proportsionaalsed eesmärgiga, mida piiranguga taotletakse.

-st tulenevate kahju hüvitamise piirangute üheks eesmärgiks võib pidada avaliku võimu kulutuste vähendamist ning seeläbi riigi rahaliste huvide kaitsmist. Riigikohtu üldkogu hinnangul on riigi rahanduslike huvide kaitsmine iseenesest legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks (Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-09, p 121). PS §-s 25 sätestatud põhiõiguste piirang

§ 15

alusel on proportsionaalne väärteo kohtuvälise menetlemise osas, kuna (võrreldes kriminaalmenetlusega) väärteomenetluses ei riivata isiku põhiõigusi niivõrd intensiivselt, et see võiks endaga kaasa tuua õiguse nõuda riigilt kahju hüvitamist. Kuigi kaebajal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist

§ 7alusel, peab kohus vajalikuks anda hinnang esitatud kahjunõudele.

Pärast kiirmenetluses tehtud otsuse tühistamist on ära langenud kaebaja töötasu tõstmist takistavad asjaolud. Asjaolust, et kaebaja tööandja ei pea võimalikuks või vajalikuks aasta kestel palgaläbirääkimisi uuendada, ei saa tuletada avaliku võimu vastutust seoses töötasu tõstmata jätmisega kaebaja tööandja poolt. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja poolt tehtud kahjusumma arvestust ajavahemikus 01.01.2014-11.02.2014 saamata jäänud töötasu osas, vaid on tulumaksu kinnipidamise osas 4

§ 15

piirang, mille kohaselt väärteomenetlusega tekitatud kahju ei hüvitata, on kohaldatav vaid juhul, kui tegu on menetlus-aluse isikuga. T. Neerut ei olnud asjas menetlusalune isik menetlusnormide tähenduses. Lisaks on

§ 15

lg 2 p-s 2 sisalduv piirang väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise välistamise kohta PS § 25 sätte ja mõttega vastuolus. Kahju ei ole kaebajale hüvitatud, vaid on valdavas osas jäänud hüvitamata. Kahju tekkimist tuleb pidada ettenähtavaks tulenevalt ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud väärtushinnangutest ja käitumistavadest. Kahju ettenähtavus ei pea tähendama kõigi kahju tekkimise asjaolude absoluutselt täpset prognoositavust. Küll peab linn ette nägema, et vale isiku karistamisega võidakse sellele isikule tekitada tööalaseid probleeme. Põhjuslik seos vale isiku karistamise ja tagajärje – töösuhtes kahju tekkimise näol – tuleks lugeda üldiselt teadaolevatest käitumisreeglitest ning tavadest lähtudes ettenähtavaks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole talle ette heidetud süütegu toime pannud. Samuti puudub kaebaja arvates vaidlus selles, et kaebaja jäi ebaõigesti koostatud väärteoprotokolli tõttu ilma palgatõusust. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja tööandja planeeris palgafondi aasta peale ja ei pidanud võimalikuks töötasu tagantjärgi tõsta. Linnavalitsuse vastav töölõik on korraldatud saamatult. Seega esinevad linnavalitsuse poolt õigusvastane tegevus, tekkinud kahju ja põhjuslik seos nende vahel. Kui siiski lugeda kahju tekkinuks väärteomenetluse käigus

§ 15

lg 2 p 2 tähenduses (millega kaebaja ei nõustu), tuleb

vastav säte tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks.

§ 15

lg 2 p 2 on põhiõigust (ükskõik kelle poolt kahju hüvitamise nõudmine) moonutav, sest ei täpsusta ega piira vähimal vajalikul määral põhiõigust, vaid välistab selle õiguse teostamise täielikult. 9. Pärnu linn palub kirjalikus vastuses (täiendatud 19.11.2015) apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda jätta. Väärteomenetlust alustati ning viidi läbi RN suhtes. Vastasel korral ei oleks tagatud RN-le ka õigust väärteootsuse vaidlustamiseks. Kuna kaebaja oli väärteomenetluses menetlusosaline, siis on

§ 15lg 2 p-s 2 toodud piirang asjakohane.

Asjaolu, et kaebaja sai väärteomenetlusest teada alles siis, kui täitemenetluse raames tema pangakonto arestiti, on tingitud RN enda hooletusest. Kui kaebaja oleks oma rahvastikuregistrile edastatud elukohta saabuda võivaid saadetisi nõutava hoolsuse ja järjepidevusega kontrollinud, oleks väidetav kahju olemata jäänud. Täitmisteate edastamiseks AS Eesti Post vahendusel tehti kaks kättetoimetamiskatset ning viimase ebaõnnestumisel jäeti 5

§ 15lg 1 ja lg 2 p 2 regulatsioon.

Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et väärteo kohtuväline menetleja pani toime kuriteo, mistõttu võib kahju hüvitamise

§ 15

lg 1 alusel välistada ja piirata PS §-st 25 tulenevat põhiõigust nõuda kahju hüvitamist. Vastustaja ei nõustu, et

§ 15lg 2 p-s 2 sätestatud piirang oleks põhiseadusega vastuolus.

Taotlus PS § 25 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks on põhjendamata. Vastustaja on teinud kõik endast oleneva, et väärteootsus tühistataks ja täitemenetlus lõpetataks. Kahju on heastatud ja kaebajale on tasutud väidetavalt saamata jäänud töötasu kuni Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsuse jõustumiseni, so kuni RN õiguste taastamiseni. Juba heastatud kahju hüvitamiseks PS § 25 alust ei anna. Asjaolust, et kaebaja tööandja ei pea võimalikuks aasta keskel palgaläbirääkimisi uuendada, ei saa tuletada avaliku võimu vastutust seoses töötasu tõstmata jätmisega kaebaja tööandja poolt. Seega ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et

§ 15lg 2 p 2 rakendamisega oleks kahju hüvitamine täielikult välistatud.

Kaebaja ei ole põhjendanud, mis on teda takistanud pärast väärteootsuse tühistamist pöörduma oma tööandja poole taotlusega vaadata tema töötasu tõstmine uuesti läbi. Kahju ettenähtavuse korral tuleb hinnata mõistliku isiku seisukohast, kas saabunud tagajärjed võisid olla kahju tekitaja jaoks arusaadavad, võimalikud ning tõenäolised. Töövälise rikkumise eest palgakõrgenduse andmata jätmine ja palgaläbirääkimiste korraldamine üksnes kord aastas tuleneb äriühingu sisekorra eeskirjadest ja tingimustest, mida kohtuväline menetleja ei pea ega saagi teada. Tavaarusaama kohaselt ei ole tegemist ettenähtava tulemiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et RN kahjunõue on alusetu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel ei korda ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi, märkides vastuseks apellandi väidetele järgmist. 11.

§ 15

lg 1 ja lg 2 p 2 kohaldamise kontekstis on asjakohatu apellandi arutlus sellest, kas väärteomenetlus viidi läbi RN suhtes või tuvastamata kolmanda isiku suhtes, kes kuritarvitas RN identiteeti.

§ 15

lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Vastavalt

§ 15

lg 2 p-le 2 kohaldatakse seda sätet ka kahju suhtes, mis on tekkinud väärteo kohtuvälise menetlemise käigus. Seega võib

regulatsiooni kohaselt nõuda väärteo kohtuvälise menetlemise käigus tekkinud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui väärteo kohtuväline menetleja on menetluse käigus toime pannud kuriteo.

tsiteeritud sätted ei kitsenda kahju hüvitamise nõude õigust üksnes isikule, kelle suhtes väärteomenetlust läbi viidi, vaid oluline on küsimus, kas kahju tekkis väärteo kohtuvälise menetlemise käigus. Vastus sellele küsimusele on konkreetsel juhul apellandi väiteid ja haldusasja asjaolusid silmas pidades jaatav: väärteo kohtuvälise menetleja õigusvastane tegu, mis RN-le kahju kaasa tõi, seisnes väärteo toime pannud isiku tuvastamata jätmises. Isiku tuvastamata jätmine või ebaõige tuvastamine tõi RN jaoks kaasa väärteoasjas väära kiirmenetluse otsuse. Mingit muud õigusvastast tegu ei ole apellant väärteo menetlusametnikule ette heitnud. Niisiis tekitati RN-le kahju väärteo kohtuvälise menetlemise käigus ja halduskohtu 6

§ 15lg-le 1 ja § 15 lg 2 p-le 2 oli põhjendatud.

Kuivõrd asjas ei olnud tõendeid sellest, et väärteo kohtuväline menetleja oleks väärteoasja menetlemisel toime pannud kuriteo, oli RN kahjunõue

§ 15lg 1 ja § 15 lg 2 p 2 alusel alusetu.

12. Küsimus sellest, kas

§ 15

lg 1 ja lg 2 p 2 on kooskõlas PS §-ga 25, ei ole tänasel päeval enam asjakohane, sest 01.05.2015 jõustus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis ei piira menetleja vastutust kuriteo toimepanemisega. SKHS § 23 lg-d 3 ja 5 sätestavad, et kui SKHS näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse SKHS-i tagasiulatuvalt. Haldus-, ringkonna- ja Riigikohus lahendavad kahju hüvitamise kaebuse SKHS-s sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Nende sätete alusel tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kaebaja kahjunõue oleks põhjendatud SKHS alusel. 12.

1. Väärteomenetlus apellanti puudutavas asjas lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. SKHS § 5 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes lõpetatakse väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p-de 1, 2, 3, 5 või 6 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) tema kinnipidamisega väärteomenetluses; 2) ebamõistliku menetlusajaga. Nende aluste esinemist apellant väitnud ei ole. SKHS § 7 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Menetleja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Ringkonnakohus on seisukohal, et isikusamasuse tuvastamata jätmine väärteomenetluses saab toimuda vähemalt ametniku hooletuse vormis. Tõendeid, mis ametniku hooletuse konkreetsel juhul välistaks, kohtule esitatud ei ole. Niisiis on apellandil õigus nõuda kahju hüvitamist menetleja süülise menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest (saamata jäänud 10%-line palgatõus
2. a eest pärast Pärnu Maakohtu 31.01.2014 kohtuotsuse jõustumist) SKHS § 7 lg 1 alusel. 12.
3. RN kahjunõue tuleb rahuldamata jätta ka SKHS § 7 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu arvates puudub väärteoasja menetleja õigusvastase teo (isikusamasuse ebaõige tuvastamine) ja väidetavalt pärast Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsuse jõustumist tekkinud kahju (saamata jäänud 10%-line palgatõus) vahel põhjuslik seos. Alates Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsuse jõustumisest ei tulenenud kaebaja saamata jäänud palgatõus enam väärteoasja menetleja eksimusest, vaid apellandi tööandja vastavasisulisest otsusest. 12.
4. Isegi juhul, kui lugeda põhjuslik seos tuvastatavaks, tuleks apellandi kahjunõue jätta rahuldamata SKHS § 9 lg-le 1,

§ 13lg 1 p-le 1 ja 4 ning VÕS § 139 lg-tele 1 ja 2 tuginedes.

Vastavalt SKHS § 9 lg-le 1, kui SKHS-s ei ole sätestatud teisiti, lähtutakse kahju hüvitise suuruse määramisel

§ 13lg-st 1, arvestades süüteomenetluse erisusi.

Nimetatud

sätete kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel mh kahju tekkimise ettenägematust ning eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. VÕS viidatud sätete kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Nimetatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi tööandja palgapoliitika (palgaläbirääkimiste pidamine üksnes kord aastas ja aasta alguses) ei ole midagi ettenähtavalt tavapärast, millega väärteo menetleja oleks saanud arvestada väärteoasja menetlemisel.

loogika kohaselt vastutab haldusorgan ainult selle kahju eest, mis tüüpiliselt kaasneb vastava õiguste rikkumisega, mitte aga juhuslike asjaolude koosmõjus tekkinud kahju eest. Samuti vastutab haldusor7