KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2015, Tallinn Haldusasja numb
§ 212lg 1).
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
§ 215lg 3).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (
§ 116
lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (
§ 116lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 06.07.2013 Tallinna Vangla kambris nr 422 toimunud läbiotsimise käigus võeti kambrist ära muude esemete hulgas äratuskell. 3-14-52792
- Tallinna Vangla vastas 07.08.2013 kinnipeetav DL 10.07.2013 pöördumisele, et läbiotsimise käigus võeti ära äratuskell seetõttu, et see on Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.41 kohaselt keelatud. Kirjas märgiti, et kell edastati inspektor-kontaktisikule, kes kontrollib kella omanikku, misjärel see paigutatakse isiklike asjade hulka lattu.
- DL esitas 07.08.2014 Tallinna Vanglale taotluse hüvitada kahju summas 25 eurot seoses tema kambrist kaduma läinud äratuskellaga. Taotluse kohaselt sai DL äratuskella maksikirjaga 08.03.2012, kuid 06.07.2013 võeti see kambri läbiotsimise käigus ära. Protokolli järgi anti äratuskell üle DL kontaktisikule, kes pidi tuvastama äratuskella omaniku ja panema kella lattu isiklike asjade juurde. DL-le selgus, et äratuskella tema isiklike asjade hulgas enam ei ole.
- DL esitas 29.10.2014 kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuse kohaselt ei lahendanud Tallinna Vangla tema 07.08.2014 taotlust tähtaegselt. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamist summas 35 eurot (äratuskella väärtus 25 eurot ja kahjunõude esitamisega seotud kulutused 10 eurot). Kaebaja sai äratuskella emalt seaduslikul teel. Vangla ei teatanud kaebajale pärast uue kodukorra jõustumist, et äratuskell tuleb ära anda. Samuti ei võetud kella ära läbiotsimistel, mis toimusid enne 06.07.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. 22.06.2012, mil kaebaja sai äratuskella, ei olnud tegemist Tallinna Vanglas keelatud esemega. 01.02.2013 jõustus Tallinna Vangla uus kodukord, mille p 7.1.41 kohaselt on Tallinna Vanglas keelatud kellad, v.a. käekellad, mis on soetatud vangla vahendusel või olid vanglasse saabumisel kaasas. Kaebajale tutvustati uut kodukorda, kuid ta keeldus seda vastu võtmast ja selle kohta oma allkirja andmast. Pärast kodukorra tõlkimist vene keelde oli kaebajal võimalik tutvuda sellega ka vene keeles. Kaebajal oli võimalik uuele kodukorrale üleminekul paigutada äratuskell oma isiklike asjade hulka lattu, kuid ta ei teinud seda. Vanglateenistusel puudus kohustus paigutada nimetatud ese kinnipeetava isiklike asjade hulka lattu. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 2 kohaselt kuuluvad keelatud ained ja esemed äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Kuigi vastustaja ei suuda tuvastada 06.07.2013 läbiotsimisel ära võetud äratuskella asukohta, on see tõenäoliselt hävitatud. Vastustaja toiming äratuskella äravõtmisel ja hävitamisel oli õiguspärane ning vangla tegevuse tulemusel ei ole kaebajale kahju tekkinud.
- Tallinna Halduskohus jättis 03.03.2015 otsusega DL kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et äratuskellad on Tallinna Vanglas keelatud alates 01.02.
- Kellade keelamine on põhjendatud vangla julgeoleku tagamiseks. Vastustajal oli tulenevalt VangS § 68 lg-st 1 õigus viia kambris nr 422 läbi läbiotsimine ning võtta VangS § 68 lg 2 alusel kaebajalt ära tema kasutuses olnud äratuskell ja see realiseerida või hävitada. Kinnipeetava jaoks ei ole tähtsust, kas vangla otsustab eseme hävitada või realiseerida. Keelatud eseme äravõtmise ning hävitamise/realiseerimise korral ei kuulu selle väärtus kinnipeetavale hüvitamisele, kuna vangla on toiminud õiguspäraselt. Seega puudub kaebajal riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt alus nõuda kahju hüvitamist. Kahjunõude rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et vastustaja on kaebajale kinnitanud äravõetud äratuskella paigutamist lattu tema isiklike asjade hulka, kuigi tegelikkuses kella seal pole. Keelatud eseme alleshoidmine ei olnud VangS § 68 lg 2 kohaselt vastustaja kohustus. 08.07.2013 aktis pole otsustatud kella lattu paigutamist, vaid nähti ette üksnes selle üleandmine kontaktisikule. Tallinna Vangla on 07.08.2013 vastuses tõepoolest kaebajale selgitanud, et kell edastatakse esmalt inspektor-kontaktisikule ning pärast omaniku kontrollimist paigutatakse lattu. Eksliku informatsiooni edastamine kaebajale kujutab endast küll mõneti ebakorrektset haldustegevust, kuid ei muuda õigusvastaseks vastustaja tegevust keelatud esemega ümberkäimisel, ei tekita vanglale kohustust tagada äratuskella olemasolu ega hüvitada kaebajale äratuskella väärtust. Samuti ei muuda vastustaja käitumist õigusvastaseks asjaolu, et varasematel läbiotsimistel ei võetud äratuskella ära. Isegi kui vanglaametnikud ei pane keelatud eset tähele või jätavad selle ära võtmata, ei saa panna vangla julgeolekut ohtu 2
(4)3-14-52792 sellega, et keelatud esemeid lubatakse hiljem nende avastamisel jätkuvalt kasutada. Asjakohatu on kaebaja väide, et ta ei teadnud kodukorra muutunud sisust eesti keele mittevaldamise tõttu ning ei teadnud seetõttu, et äratuskellad on kinnipeetavale keelatud. Kaebajale püüti kodukorda 31.01.2013 tutvustada, kuid ta keeldus andmast selle kohta allkirja. Keeleseaduse § 3 lg 1 kohaselt on Eestis riigikeel eesti keel ning haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel samuti eesti keel. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust tõlkida kaebajale adresseeritud dokumente või kinnipeetavaid puudutavaid õigusakte vene keelde. Kaebajal on võimalik kasutada õigusaktidest või talle adresseeritud dokumentidest arusaamiseks inspektor-kontaktisiku abi, kes on võimeline tegema dokumendi sisu kaebajale arusaadavaks. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid vastustaja väitele, mille kohaselt oli kaebajal pärast kodukorra vene keelde tõlkimist võimalik end muudatustega kurssi viia.
- DL palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Tallinna Vangla 07.08.2013 vastus kinnitab, et vangla võttis äratuskella ära ja paigutas selle lattu. Selles ei olnud märgitud, et kell hävitatakse, müüakse vms. Keegi omastas või varastas äratuskella. Apellandile anti üks akt, kohtule aga esitati teine. Kui ese muutub vanglas keelatuks, siis peab vangla sellest kinnipeetavat teavitama. Sellisel juhul oleks võimalik ese lattu paigutada. Seadus ei kohusta kinnipeetavat lugema kodukorda. Kuna kodukord oli eesti keeles, siis keeldus ta andmast allkirja kodukorraga tutvumise kohta.
- Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Vanglal puudub igasugune põhjus äratuskella omastamiseks. Äratuskella kui keelatud eseme äravõtmine oli õiguspärane. Asjaolu, et vangla edastas esialgu ebakorrektset informatsiooni äratuskella hoiustamise kohta, ei muuda vangla tegevust õigusvastaseks, kuivõrd vanglal ei ole kohustust hoida alles läbiotsimisel leitud keelatud eset. Kaebaja keeldus kodukorda vastu võtmast ja selle kohta oma allkirja andmast. Kodukord on tõlgitud vene keelde ning apellandil oli võimalus sellega tutvuda. Apellant ei ole väitnud, et tal ei olnud võimalik kasutada inspektor-kontaktisiku abi kodukorra sisust arusaamiseks. Usutav ei ole väide, et apellant ei olnud teadlik kellade keelatusest. Kaebajal oli võimalus vältida kahju tekkimist. Tallinna Vangla on äratuskella äravõtmisel ja tõenäoliselt hävitamisel käitunud õiguspäraselt ning selle tulemusel ei ole vangla apellandile kahju tekitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.
- Halduskohus tuvastas õigesti, et äratuskell võeti kaebajalt ära seaduslikult. Kuna VangS § 68 lg 2 näeb imperatiivselt ette, et äravõetud keelatud ese tuleb realiseerida (saadud summade kandmisega riigieelarvesse) või hävitada, siis lõppevad keelatud eseme valdamise, kasutamise ja käsutamisega seotud kinnipeetava õigused eseme seadusliku äravõtmise hetkest ja kaebajasse ei puutu enam see, mis sai äratuskellast pärast selle äravõtmist. Vangla kodukord on kinnipeetavale järgimiseks kohustuslik õigusakt (VangS § 105). Keeldudes kodukorra uue redaktsiooniga tutvumisest ja jättes kasutamata halduskohtu poolt asjakohaselt kirjeldatud võimalused viia ennast kurssi kodukorra sisuga, asetas apellant ennast ise olukorda, kus talle võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust kodukorra muutumise korral teavitada kinnipeetavat täiendavalt ka isiklikult sellest, et tema valduses olev ese on muutunud keelatuks. Arvestades kinnipeetavate arvu ja esemete hulka oleks see ka 3
(4)3-14-52792 ilmselgelt ebamõistlik. Kaebajal oli võimalik vältida keelatud esemeks muutunud äratuskellast ilmajäämist, kui ta oleks uue kodukorra jõustumisel andnud eseme vanglateenistusele üle lattu paigutamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4
(4)