) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 5.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6. Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et õigusabikulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Toimikust ja e-toimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluses olnud esindaja. Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on kostja juhatuse liige ise allkirjastanud ning kohtu ja kostja vaheline suhtlus on toimunud kostja ja tema juhatuse liikme e-posti aadressi kaudu. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda Õigusbürood Est OÜ-d esindajaks
Kuna
lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata, jätab kohus esindajakulud summas 1971,25 eurot hagejalt välja mõistmata. 7.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.