← Eesti

2-15-8197/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2015.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-8197 Tsiviilasi XXX ja XXX avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXX nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Lõpplahend hagita perekonnaasjas Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Tulika 33b, 10615 Tallinn); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marje Mängel (OÜ Advokaadibüroo Marje Mängel, registrikood 10064024, asukoht Paldiski mnt 3A / Kevade 2, 10137 Tallinn). RESOLUTSIOON 1. 2. Rahuldada XXX ja XXX avaldus. Anda avaldajatele XXX ja XXX kohtu nõusolek nende alaealisele lapsele XXX(XXX) kuuluva kinnisasja mõttelise osa asukohaga XXX / XXX / XXX / XXX ja XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registrisse registriossa nr XXX, jagamiseks vastavalt katastritunnuste piiridele, misjuures transpordimaa (katastritunnusega XXX) ja puurkaevumaa (tootmismaa, katastritunnusega XXX) jäävad kõigi 3 (kolme) kaasomaniku kaasomandisse ja ülejäänud tekkivate kinnistute (elamumaade) osas kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et alaealise lapse XXX ainuomandisse jääb kinnistu katastritunnusega XXX. Menetluskulude jaotamine 3. Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avaldajate kanda. 4. Jätta alaealisele lapsele XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 1. Avaldajad XXX ja XXX on puudutatud isiku XXX vanemad, kes esitasid Harju Maakohtule 30.05.2015.a. avalduse kohtu nõusoleku saamiseks XXX nimel tehingu tegemiseks. 2. Avaldajad soovisid kohtu nõusolekut alaealisele lapsele XXX kuuluva 3 (kolme) kinnisasja kaasomandi mõtteline osa muuta reaalosaks, kuivõrd avaldajate hinnangul on kinnistute reaalosadeks jagamise korral lihtsam maa võõrandamine, samuti on kinnistu ka väärtuslikum. Avalduse kohaselt kuuluvad XXX kinnisasjad katastritunnustega XXX (XXX), XXX (XXX) ja XXX (XXX). Seejuures kinnitasid avaldajad, et kõik eelnimetatud kinnistud on võrdse väärtusega, kuigi pindalad varieeruvad väikses osas (nimelt on kinnistuste suurusteks 5528 m2, 5503 m2, 5580 m2). Samuti kinnitasid avaldajad, et nad katavad ise tehingu tegemisega kaasnevad kulutused. 3. Avaldajad selgitasid lisaks, et nad on sarnase avaldusega varem juba kohtu poole pöördunud ning Harju Maakohus on neile oma 20.03.2012.a. kohtumäärusega andnud nõusoleku XXX1/3 (ühe kolmandiku) mõttelises osas kuuluvale kinnistu (XXX) reaalosaks muutmiseks (tsiviilasi 2-11-36189), kuid käesolevaks ajaks on eelnimetatud XXX kinnisasi jagatud 3 (kolmeks) elamumaaks ning transpordimaaks ja tootmismaaks, mistõttu on vaja uut kohtu nõusolekut. 4. Tulenevalt kõigest eeltoodust palusid avaldajad anda kohtul avaldajate nõusolek alaealise lapse XXXkaasomandis olevate XXX kinnistute, mis asuvad XXX (katastritunnustega XXX, XXX ja XXX) jagamiseks selliselt, et nimetatud kinnistud moodustuksid iseseisvad eraomandis kinnistud ning mille tulemusena oleks XXXl reaalosana üks kolmest kinnistust. 5. 10.09.2015.a. toimunud ärakuulamisel kinnitas XXX, et avalduse esitamise eesmärgiks oli see, et terve kinnistu, mille kaasomanikuks on mõttelises osas ka XXX, saaks ära jagada ja moodustada 5 (viis) erinevat kinnistut, millest transpordimaa suurusega 1830 m2 ja puurkaevumaa suurusega 360 m2 jääks kõigi 3 (kolme) kaasomaniku kaasomandisse. Elamumaadest suurustega 5528 m2, 5503 m2 ja 5580 m2., jääks XXX kinnistu (katastritunnusega XXX). 29.09.2015.a. esitasid avaldajad kohtule täiendatud avalduse, milles toodi eeltoodud informatsioon ka kirjalikult välja. 6. Harju Maakohus kaasas oma 04.06.2015.a. kohtumäärusega menetlusse puudutatud isiku XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja määras, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealisele lapsele riigi õigusabi korras esindaja. 10.09.2015.a. toimus käesolevas asjas menetlusosaliste ärakuulamine, kus kohus kohustas avaldajaid esitama kohtule täiendatud avalduse, kaasomanike nõusolekud kinnistu jagamiseks taotletud viisil ning maa-ametist kinnistute plaani. 7. Puudutatud isikut XXX esindas käesolevas hagita perekonnaasjas vandeadvokaat Marje Mängel, kes leidis oma 19.06.2015.a. kohtule esitatud seisukohas, et kohtule esitatud avalduse rahuldamine on põhjendatud. Kuivõrd avaldusele ei olnud lisatud aga ühtegi tõendit, mis 2 kinnitaks avalduses toodud asjaolusid, puudus esindaja hinnangul võimalus esitada lõplikku ning igakülgselt arvamust, mistõttu palus esindaja avaldajatel kohtule esitada kinnistusraamatu väljavõtte, millest nähtuks, milliseid kinnisasju konkreetselt jagada soovitakse ning kes on teised kaasomanikud, samuti teiste kaasomanike nõusolekud kaasomandis oleva(

  1. te)kinnistu(
  2. te)jagamiseks ning seisukoht, milline konkreetne jagamisel moodustatavatest kinnistutest jääb lapse ainuomandisse. Lisaks leidis esindaja, et juhul kui jagataval kinnistul on koormatisi, tuleks täpsustada, mis saab nendest pärast jagamist. Seejuures märkis esindaja, et ta on veendunud, et kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise teel teenib alaealise lapse huve ning seetõttu oleks kaasomandi mõtteliste osade reaalosadeks jagamine igati mõistlik ja põhjendantud. Oma 01.07.2015.a. kohtule esitatud seisukohas tõi esindaja välja, et selgusetuks jääb ka asjaolu, milline kinnistu peaks jääma alaealisele lapsele, mistõttu ei olnud lõpliku arvamuse esitamine endiselt võimalik. Oma 23.10.2015.a. seisukohas kinnitas esindaja, et avalduse rahuldamine viisil, et XXX ainuomandisse jääb kinnistu katastritunnusega XXX on põhjendatud, mistõttu tuleks avaldus ka rahuldada. 8. Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu toetas samuti oma 15.06.2015.a. kohtule esitatud seisukohas avaldajate avalduse rahuldamist, kuivõrd Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja sõnul tegutsevad avaldajad alaealise lapse huvides ja planeeritav tehing ei kahjusta kuidagi alaealise lapse omandiõigust. Seejuures märkis Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja, et avaldajad on lapse varahooldusõigust teostades ilmutanud käesoleva ajani alati samasugust hoolt nagu oma asjades. Oma 22.10.2015.a. kohtule esitatud arvamuses kinnitati, et toetatakse ka avaldajate soovi jätta XXXkinnistu katastritunnusega 72701:001:0946. Kohtumääruse põhjendused 9. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lõike 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 punkti 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Samuti teeb kohus, vastavalt PKS § 123 lõikele 1, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, lastesse puutuvaid asju läbi vaadates, esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi. 10. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kuulub alaealisele lapsele XXX1/3 (ühe kolmandiku) suurune kaasomandiosa kinnistust asukohaga XXX / XXX / XXX / XXX ja XXX (registriosa XXX). Teisteks kinnistu kaasomanikeks on XXX(isikukood XXX) 1/3 (ühe kolmandiku) suuruses osas ja XXX (isikukood XXX) 1/3 (ühe kolmandiku) suuruses osas. Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kinnistusraamatusse kantud reaalservituut kinnistule nr XXX (tähtajatu teeservituut), samuti reaalservituut kinnistule nr XXX (tähtajatu liiniservituut) ning reaalservituut kinnistule nr XXX (tasuline ja tähtajatu teeservituut, mille sisu on määratud vastavalt 11.04.2012.a. lepingu punktidele 2.1. ja 2.2. ning 11.04.2012.a. lepingu lisaks olevale plaanile). Kinnistu on koormatud aga reaalkoormatisega kinnistu nr XXX igakordse omaniku kasuks (reaalkoormatis reaalservituudi aastatasu maksmise kohustuse tagamiseks summas 70,30 eurot aastas, tasumine 2 (kaks) korda aastas iga aasta 01.juuliks ja 01. jaanuariks järgneva perioodi eest ette). Samuti on kinnistusraamatusse kantud eelmärge reaalkoormatise muutmise 3 tagamiseks kinnistu nr XXX igakordse omaniku kasuks (teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu muutmist 3 (kolme) aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti 3 (kolme) aasta möödudes pärast viimase tasu muutmist). 11. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, selle täiendusega ja nende lisadega, puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse seisukohtadega, samuti kuulanud menetlusosalised ära kohtuistungil ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et avaldajatele XXX ja XXX tuleb anda kohtu nõusolek alaealisele lapsele XXX kuuluva kinnisasja mõttelise osa asukohaga XXX / XXX / XXX / XXX ja XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registrisse registriossa nr XXX, jagamiseks vastavalt katastritunnuste piiridele, misjuures transpordimaa (katastritunnusega XXX) ja puurkaevumaa (tootmismaa, katastritunnusega XXX) jäävad kõigi 3 (kolme) kaasomaniku kaasomandisse ja ülejäänud tekkivate kinnistute (elamumaade) osas kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et alaealise lapse XXX ainuomandisse jääb kinnistu katastritunnusega XXX. Seega on kohtu hinnangul avaldus põhjendatud, on esitatud alaealise lapse XXX huvides ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine 12. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Avaldajate poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kohus avaldajate endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost lea.kryger@kohus.ee). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost anneli.poder@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.