Obsah (11)

§ 4891§ 150§ 663§ 5§ 230§ 231§ 232§ 173§ 172§ 178§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2015. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-121321 Tsiviilasi Osaühing Alliku Grupp maksekäsu kiir

§ 4891lg 4).

1. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus 1
2. Jätta menetluskulud Osaühing Alliku Grupp kanda, v. a määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, mille tagastamist on määruskaebuse esitajal võimalik taotleda

§ 150lg 1 p 5 alusel.

1. Menetlusosalistel esitada kohtule menetluskulude nimekiri hiljemalt 15 (viieteistkümne) päeva jookusl arvates kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes käesoleva kohtumääruse peale edasi kaevates. Nimetatud osas võivad määruse peale pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. Asjaolud 07.10.
2. a Osaühing Alliku Grupp esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Holmes&Meyers OÜ ja Heino Rokk vastu 475,42 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 09.10.2015 koostas kohus makseettepaneku, mis on võlgnikele Holmes&Meyers OÜ ja Heino Rokk kätte toimetatud 13.10.
3. a. Võlgnikud vastuväiteid kohtule ei esitanud. Vaidlustatud kohtumäärus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 06.11.
4. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses käesolevas tsiviilasjas tegi kohus maksekäsu, millega kohustas võlgnikke Holmes&Meyers OÜ ja Heino Rokk solidaarselt tasuma avaldajale Osaühing Alliku Grupp põhinõudeid summas 354 eurot ja kõrvalnõudeid summas 121,42 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsk on võlgnikule H. Rokk kätte toimetatud 11.11.
5. a. Määruskaebus, avaldus täitemenetluse peatamiseks, menetluse käik 18.11.
6. a esitas võlgnik Heino Rokk kohtule määruskaebuse Pärnu Maakohtu 06.11.
7. a määrusele s.o maksekäsule. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta võttis makseettepaneku vastu kui Holmes&Meyers OÜ esindaja ja ei saanud aru, et tema on eraisikuna pandud võlgnikuks. Olles perioodil kehvas tervislikus olukorras ja ravimite kuuril, tekkis selline teadmatus, mistõttu jäi vastuväide esitamata. Saades kätte maksekäsu kiirmenetluse otsuse ja kohtutäituri täitmisteate, sai teada, et tema kui eraisiku käest on nõutud välja nõue Alliku Grupp OÜ kasuks. Määruskaebuse esitaja ei ole kunagi tellinud Alliku Grupp OÜ käest mitte ühtegi teenust ega toodet ja seetõttu puudub igasugune võlaõiguslik suhe. Eeltoodu alusel palub määruskaebuse esitaja tühistada Alliku Grupp OÜ makseettepanek Heino Rokk vastu. Ühtlasi palutakse peatada Heino Rokk vastu algatatud kohtutäituri täitemenetlus. 19.11.2015 tasus määruskaebuse esitaja riigilõivu määruskaebuse esitamise eest summas 45 eurot. 20.11.
8. a määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule

§ 663lg 7 alusel.

Kohus on küsinud Osaühingu Alliku Grupp seisukohta esitatud määruskaebuse kohta, kuid Osaühing Alliku Grupp ei ole kohtule oma seisukohta esitanud. Kohus rahuldas 25.11.

1. a määrusega H. Rokk'i avalduse täitemenetluse peatamiseks ja hagi tagamise abinõuna kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 179/2015/
2. 2 Kohtu seisukoht Kohus, olles vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et Heino Rokk'i määruskaebus Pärnu Maakohtu 06.11.
3. a kohtumäärusele, s.o maksekäsule tsiviilasjas nr 2-15-121321, tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 4891 lg 2 p-le 3 määruskaebuses võib tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Käesoleva tsiviilasjas esitas solidaarvõlgnik H. Rokk kohtule määruskaebuse, milles tugineb järgmisele asjaolule: nõue on alusetu, kuna H. Rokk ei ole kunagi tellinud Osaühing Alliku Grupp käest mitte ühtegi teenust ega toodet ja seetõttu puudub igasugune võlaõiguslik suhe. Kohus kontrollib, kas nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Vastavalt maksekäsu kiirmenetluse avaldusele on nõude aluseks teenuste osutamise leping, s.o veoteenus, 4262, 20.05.2014. Osaühing Alliku Grupp on märkinud, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele on kohustus endiselt täitmata. Tõenditena on märgitud: teenuste osutamise leping, s.o veoteenus, 4262, 20.05.2014. Kohus küsis vastustaja seisukohta määruskaebusele ja palus esitada kohtule nõude aluseks olevad dokumendid /tlk 27-29/, kuid vastustaja OÜ Alliku Grupp ei ole kohtule oma seisukohta esitanud, samuti ei ole kohtule esitanud nõude aluseks olevat dokumenti.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole solidaarvõlgnik Heino Rokk maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet omaks võtnud ning on sellele vastu vaielnud, mistõttu on kohtusse pöördunud isiku kohustus oma nõuet tõendada.

§ 232

lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Käesoleval juhul ei ole vastustaja (avaldaja) esitanud seisukohta määruskaebuses esitatud faktiliste asjaolude kohta, samuti ei ole kohtule esitanud nõude aluseks olevaid dokumente. Seega on käesolevas menetlusstaadiumis vastustaja (avaldaja) nõue solidaarvõlgniku Heino Rokk'i vastu tõendamata. Kohus leiab, et eeltoodu näol esinevad

§ 4891

lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolud - nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus H. Rokk'i esitatud määruskaebuse.

§ 4891lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu.

Eeltoodud sättest tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-15-121321 06.11.2015. a maksekäsu osas, millega kohustati võlgnikku Heino Rokk (solidaarselt Holmes&Meyers OÜga) tasuma avaldajale Osaühing Alliku Grupp põhinõudeid summas 354 eurot ja kõrvalnõudeid summas 121,42 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 3

§ 4891lg 4 2.

lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Kohus lõpetab käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse, kuna nõue on tõendamata. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodu alusel jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud Osaühing Alliku Grupp kanda, v.a määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, mille tagastamist on määruskaebuse esitajal võimalik taotleda

§ 150

lg 1 p 5 alusel, mis sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda.

§ 150

lg 4 ja 6 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt

§ 177

lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohus on seisukohal, et mõistlik aeg menetluskulude nimekirja esitamiseks on 15 päeva arvates kohtulahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 4