Obsah (9)

§ 184§ 121§ 424§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4858 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Einar Vene Kohtukoosseis Vaid

§ 184

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust; -

§ 121

järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust; -

§ 424

järgi ning mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel K.

Roometile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 14.02.2013 - 30.05.2013, s.o 4 kuud 17 päeva, ja mõisteti K. Roometile kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu 13 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 23.04.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse 5 kuu 28 päevase vangistuse võrra ja mõisteti K. Roometi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 aasta 7 kuud 11 päeva vangistust.

§ 69lg 1 ja 3 alusel asendati K.

Roometile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1172 tundi arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. 1

§ 69lg 3 alusel määrati K.

Roometile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 kohaselt kohustati K.

Roometit üldkasuliku töö tegemise tähtajal järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume.

1.

1. 21.11.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande K. Roometi kohta, kuna viimane hoiab kõrvale talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemisest. Tartu Maakohtu 15.12.2014 määrusega pöörati täitmisele K. Roometile 13.06.2014 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-14-4858 karistuseks mõistetud vangistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, kandmata osa, mis on 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust. 1.
2. Tartu Maakohtu 13.01.2015 määrusega kuulutati süüdimõistetu K. Roomet tagaotsitavaks. 1.
3. 20.01.2015 koostas Tartu Maakohus K. Roometi suhtes Euroopa vahistamismääruse. Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt peeti K. Roometi kinni 22.01.2015 Rootsis ja toimetati Eestisse 11.02.2015, misjärel toimetati ta karistust kandma Tartu Vanglasse. 1.
4. Karistusaja algus 22.01.2015 ja karistusaja lõpp 18.08.
5. Maakohtu määrus
6. Tartu Maakohtu 01.12.2015 määrusega jäeti K. Roomet vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
7. Sisuliselt asja hinnates asus maakohus seisukohale, et K. Roometi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega on põhjendamatu. K. Roometit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ta kannab esimest reaalset vangistust. Käesolevat karistust kannab narkootiliste ainete vahendamise, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine sõltuvusprobleemi rahuldamiseks ja toimepanemise soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest. Tal on vanglas mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. 2.
8. Positiivseks võib pidada kuni käesoleva aasta augustikuu lõpuni vanglas majandusabitöölisena töötamist. Vabanedes on K. Roometil olemas kindel elukoht vanaema ja vanaema elukaaslase juures 2-toalises korteris. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ja on olemas nõusolek elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks antud elukohta. Vanaema on koos elukaaslasega valmis K. Roometit vabanemisel kuni töökoha leidmiseni materiaalselt toetama, samuti on vanaema valmis pakkuma moraalset tuge. Toimiku andmetel on K. Roometil võimalik vabanemisel tööle asuda ventilatsiooni paigaldajana. Samas eeldab töökoht isikliku transpordi olemasolu, kuivõrd tööobjektid ei asu mitte Põltsamaal, kuhu K. Roomet elama asuks, vaid Tartus ja Tallinnas. 2.
9. K. Roomet on narkootilisi aineid tarvitanud viimased 6 aastat – peamiselt suitsetanud kanepit, kuid tarvitanud ka teisi aineid. Tema sõnul aitas kanepist tekkinud joove igapäevaeluga paremini toime tulla, vähendades pingeid ning suurendades keskendumisvõimet. Ta tunnistab osaliselt sõltuvust, kuid ei pea seda üksnes negatiivseks. Vabanemisel ei ole välistatud, et K. Roomet jätkab narkootikumide tarvitamist, mis omakorda suurendab ka uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. K. Roomet on varem teiste isikute suhtes vägivalda kasutanud. Ta võib olla ohtlik teda ümbritsevatele, kuna tal puudub oskus mõista teisi inimesi ja nende seisukohti. Emotsionaalsest seisundist lähtuvalt on tema enesehinnang keskmisest kõrgem ja ta arvab, et talle on lubatud asjad, mis tegelikult seda ei ole. 2 2.
10. Süüdimõistetu on varem olnud kriminaalhooldusel. Käitumiskontrolli toimikute andmetel esines kriminaalhoolduse perioodil kontrollnõuete rikkumisi, ebatäpsusi registreerimisnõude täitmisel ja makseraskusi kahjunõude hüvitamisel. Viimase otsusega määratud üldkasulikku tööd ei suutnud süüdimõistetu ajakavasid järgides ära teha. Lisaks eeltoodule ei saa maakohus jätta tähelepanuta riskihindamise tulemust. Nimelt on vangla, toetades tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%, st suhteliselt kõrgeks. Eeltoodud asjaoludel jäi maakohtu hinnangul väheks mõningatest positiivsetest momentidest ja K. Roometi lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Roomet, kes palub maakohtu määruse tühistada ja kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu hinnangul ei saa tema vastu kasutada asjaolu, et teda on Tartu Maakohtu 30.09.2009 otsusega karistatud, kuna sellest on möödas 5 aastat. 3.
12. Süüdimõistetu toob välja asjaolusid, mis ei vasta tõele ja on tema silmis absurdsed. Narkootilise aine vahendamise süüteo pani ta toime üksnes majandusliku kasu saamise eesmärgil, mitte sõltuvusprobleemide tõttu, kuna tal oli vaja makse maksta. K. Roomet saab aru, et see oli rumal tegu ja ei tasunud end ära. K. Roomet leiab, et narkootikumid ei ole tema puhul uue kuriteo toimepanemise riskiks, sest ta on viimase 10 kuu jooksul isolatsioonis neist võõrdunud. Samuti leiab ta, et kõrge enesehinnang ei ole negatiivne asjaolu. 3.
13. Süüdimõistetu ei nõustu, et ta on kasutanud teiste isikute suhtes varasemalt vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Vägivallakuriteo on ta toime pannud 1 korral ja see oli ka pigem tõuge kui löök. Lisaks leiab K. Roomet, et siin on süü ka Tartu Vanglal. Süüdimõistetu ei saa aru, kuidas sai põgusate kokkupuudete järel vanglaametnikuga järgneda nii pikk ja põhjalik iseloomustus. Iseloomustus on väär ja koostatud mittepädeva ametniku poolt. 3.
14. Oma distsiplinaarkaristuste osas leiab K. Roomet, et need on rikkumised, mis vabaduses ei oleks rikkumised. Seega sellele tuginedes ei saa väita, et süüdimõistetu jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Seejuures väidab, et ta kahetseb rikkumisi. Oma seisukohtade põhjendamist ja selgitamist ei pea K. Roomet eneseõigustamiseks. Süüdimõistetu nimetab rida kohtumääruseid, mille puhul on süüdimõistetud vabastatud ja mis tekitasid temas küsimusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Roometi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K. Roometi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega, sest süüdimõistetu ei ole määruskaebuses välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K. Roomet enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning väga põhjalikult analüüsitud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub sellega, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
17. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et K. Roometil on vabanedes olemas nii garanteeritud elu- kui ja töökoht ja ta on osalenud vangistuses majandustöödel, kuid see on ka 3 kõik.

§ 76

lg 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et K. Roometi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja leiab, et K. Roometi vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et

§ 76lg 4 asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja need on iga isiku puhul individuaalsed.

1. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et K. Roomet suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt ning nõustub maakohtuga, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. K. Roometit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning talle on antud võimalus kanda karistust vabaduses. Käesoleva otsusega karistati süüdimõistetut esmalt üldkasuliku tööga, mille tegemata jäetud osas pöörati mõistetud karistuse täitmisele. Käesoleval hetkel ei ilmne asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et andes K. Roometile võimaluse kanda karistust vabaduses, mööduks see edukalt. Süüdimõistetu väidab küll, et ta on aru saanud oma tegudest ja nende negatiivsest mõjust, kuid vaatamata sellele, on määruskaebus ennastõigustav ning endalt süüd äralükkava alatooniga.
2. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. K. Roometit on karistatud distsiplinaarkorras 6-l korral. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdistatav õigustab oma rikkumisi, et vabaduses ei ole tegemist rikkumistega. Käesoleval hetkel on oluline, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga vanglas, seetõttu ei ole usutav, et ta suudab seda teha vabaduses kehtiva korraga.
3. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K. Roometi puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
5. detsembri 2015 määrus muutmata ja K. Roomet vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Einar Vene