1-15-7295/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7295 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2015 kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Karina Baimova, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
4. novembri 2015 kohtuotsus süüdimõistetu Karina Baimovalt välja mõistetud menetluskulude osas muutmata.
5. Kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
7. novembri 2015 kohtuotsusega mõisteti Karina Baimova süüdi KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Baimovale liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loetakse
8. märts
10. Maakohus mõistis K. Baimovalt välja riigi tuludesse menetluskulud, s.o sundraha 975 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulud 1428 eurot, DNA ekspertiisi kulud summas 5301 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisikulud summas 95 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulud summas 336 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulud summas 588 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisikulud 95 eurot ning DNA-ekspertiisi kulud summas 1824 eurot. DNA ekspertiisikulud summas 1824 eurot jäeti riigi kanda. Kohtuotsusega määrati, et K. Baimoval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 10 642 eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.
11. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse K. Baimova, kes taotleb menetluskulude ümbervaatamist. K. Baimova märgib, et ta tunnistas oma süüd täielikult ning kahetses tehtut siiralt. K. Baimova leiab, et nii kalli DNA ekspertiisi läbiviimine ei olnud põhjendatud, sest ka selleta võinuks süüd tuvastada, sest K. Baimova ei ole uurimist takistanud ega süüd eitanud. K. Baimova ei ole nõus nii suurt summat tasuma ja palub menetluskulusid vähendada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja K. Baimova kaebusega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13. K. Baimova on oma kaebuses taotlenud maakohtu otsusega temalt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, põhjendusel, et ta ei ole nõus nii suurt summat tasuma. Ringkonnakohus leiab, et K. Baimova taotlus menetluskulude vähendamise osas ei kuulu rahuldamisele, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. 5.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et kohtul puudub võimalus jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. 5.2 Kohtuotsus käesolevas kriminaalasjas tehti kokkuleppemenetluses. Kokkuleppes ei ole kriminaalmenetluse kulusid kajastatud (on vaid osundus sellele, et K. Baimovale selgitati sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust ja seda, et kulud mõistetakse välja kohtu poolt). Kohtus on prokurör leidnud, et kõik asjas tekkinud menetluskulud on põhjustatud K. Baimova tegevusega, mistõttu on põhjendatud need temalt välja mõista. Kaitsja on leidnud, et välja tuleks mõista need menetluskulud, mis järgnesid süüdistatava tegevusele (tlk 133-136, 138-150, 152154). Kohus on jätnud ühe DNA ekspertiisi (II kd, tlk 161-169) eest kantud kulud riigi kanda, leides, et tegemist ei ole antud asjas süüstava tõendiga. Ülejäänud menetluskulude osas on kohus leidnud, et need tuleb hüvitada süüdistataval. Samas on kohus arvestanud kaitsja taotlust määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. 5.3 Nagu eespool öeldud, tuleb menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid. Kaitsja ja K. Baimova ise ei ole maakohtus vaidlustanud ekspertiisitasude suurust. Samuti ei ole nimetatud isikud maakohtus avaldanud, et süüdimõistetu varaline seisund või tema resotsialiseerumisväljavaated oleksid takistuseks menetluskulude väljamõistmisel. Ka ringkonnakohtus ei ole K. Baimova taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist põhjendusel, et kohustuste täitmine oleks võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. K. Baimova on vaid märkinud, et kuna menetluskulud on nii suured, ei ole ta nõus neid tasuma. 5.4 Täpsemalt on K. Baimova leidnud, et kuna ta oma süüd tunnistas, siis oli põhjendamatu teha kalleid DNA ekspertiise. Ringkonnakohus ei saa nõustuda kaebuse esitajaga ekspertiiside määramise põhjendamatuses. Ekspertiis korraldatakse menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud (RKKKm 3-1-1-121-13, p 6). Ringkonnakohus leiab, et K. Baimova asjas oli DNA ekspertiisi tegemine põhjendatud, sest ekspertiiside tegemise tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemused aitasid kaasa kriminaalasja lahendamisele. Ka prokurör on 2 pidanud kõikide menetluskulude välja mõistmist süüdistatavalt põhjendatuks, kuna need kulud on tekkinud seoses süüdistatava tegevusega. 5.5 Kohtupraktikas maksva põhimõtte kohaselt peab menetluskulude riigi kanda jätmisel isiku varalise seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete kõrval arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (RKKK 3-1-1-38-11, p 27). K. Baimova süüdistus seisneb korduvas narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises perioodil
14. a detsembrist kuni
15. märtsini 2015 ja narkootilise aine korduvas edasiandmises nooremale kui 18-aastasele isikule. Teda on ka varem, s.o Viru Maakohtu
16. aprilli
17. a otsusega, süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 alusel. Apellatsioonikohus leiab, et arvestades K. Baimova poolt toime pandud kuritegude korduvust ja kaitstavaid õigushüvesid, ei ole põhjendatud kriminaalmenetluse kulude osaline riigi kanda jätmine.
18. Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb K. Baimova kaebus jätta rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus