1-14-1973 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-14-1973 Kohtukoosseis Orvi Tali, Pavel Gontšarov ja A

-st tulenevalt jätkata õigusteenuse osutamist (lg 2); riigi õigusabi advokaadi advokatuurist väljaarvamise, väljaheitmise, tema kutsetegevuse peatamise, advokaadi pikaajalise töövõimetuse või surma korral (lg 3) ning juhul, mil kohus kõrvaldab advokaadi riigi õigusabi osutamisest riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna (lg 31). Kuivõrd vastavasisulist taotlust kohtule ei esitatud, samuti ei tuvastanud kohus eelpool nimetatud asjaolusid, jättis maakohus J. Jaskelaineni taotluse riigi õigusabi korras kaitsja välja vahetamise kohta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS

1. Harju Maakohtu määruse peale esitas J. Jaskelainen määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 23.11.2015 määrus ning määrata talle uus erapooletu advokaat õigusabi osutamiseks ja dokumentide esitamiseks Riigikohtusse. Kaebaja ei ole maakohtu määrusega nõus, kuna maakohus ei arvestanud asjaolusid, millele ta oma taotluses viitas ja seetõttu leiab, et tema õigusi on rikutud. Advokaadi vahetamise keeldumise otsustus ei ole põhjendatud. Kaebaja leiab, et advokatuuri poolt määratud advokaadil Aivar Ennokil ei ole õigust kooskõlas kehtiva seadusega jätkata kaitsjana õigusabi osutamist riigi õigusabi korras. Advokaat Aivar Ennaok on lähedane sugulane A E, kes ta süüdi mõistis. Advokaat Aivar Ennok oli märatud õigusabi osutamiseks kriminaalasjas 1-08-11371 seoses rikkumistega, mis antud menetluses on toimunud ja mis kaebaja hinnangul menetluse tulemust mõjutasid. Vestluste käigus palus kaebaja advokaati kutsuda tunnistajaid, kes võiksid anda ütluseid, kus avaksid uuesti tema kriminaalasja asjaolud, milleks A. Ennok oligi määratud. A. Ennok ignoreerib kaebaja palveid ja taotlusi. Oma tegevusetusega A. Ennok ei soovi kompromiteerida oma lähedast sugulast kohtunikku A E it vigade eest, mis olid tehtud kohtumenetluse käigus kriminaalasjas nr 1-08-
2. Kaebaja märgib, et tal ei ole võimalik koostööd teha advokaadiga kelle vastu puudub usaldus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
4. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et riigi õigusabi taotluses esitatud faktilistest asjaoludest ja taotluses märgitud eesmärgi alusel on taotlust lahendaval kohtul võimalik hinnata seda, kas ja millises menetluses võib isikul olla võimalik soovitavat eesmärki saavutada. Maakohus on 27.03.2014 riigi õigusabi andmise määruses märkinud, et J. Jaskelaineni riigi õigusabi taotluse kohaselt on rikutud tema õigust kaitsele kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ning kohtutes menetlemisel, millest tulenevalt soovib J. Jaskelainen saada riigi õigusabi teistmisavalduse esitamiseks Riigikohtule ning vaidlustada selle kaudu kriminaalasjas tehtud kohtulahendi ning taotleda sellega asja uut läbivaatamist. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi seaduse (

) § 10 lg 51 kohaselt, kui isik taotleb riigi õigusabi teistmismenetluseks, otsustab temale riigi õigusabi osutamise Riigikohus. Riigikohus on 2 1-14-1973 korduvalt (09.11.2011 ja 01.11.2012) jätnud J. Jaskelaineni taotluse riigi õigusabi saamiseks teistmisavalduse esitamiseks rahuldamata. Maakohtu 27.03.2014 määrusest nähtuvalt asus kohus seisukohale, et riigi õigusabi taotluse puhul on vajalik, et riigi õigusabi osutaja esmalt hindab asja perspektiivi isiku muu õigusnõustamisena. Kuigi maakohtu määrusest jääb arusaamatuks, millises võimalikus menetluses riigi õigusabi osutaja asja perspektiivi hindama peab, on selge, et tegemist ei saa olla teistmismenetlusega, kuivõrd maakohtul puudub pädevus vaadata läbi riigi õigusabi taotlust teistmismenetluses. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu J. Jaskelaineni määruskaebuses esitatud taotlus, et temale määrataks uus advokaat dokumentide esitamiseks Riigikohtusse, kuivõrd teistmismenetluses ei ole temale riigi õigusabi määratud – Riigikohus on kahel korral jätnud J. Jaskelaineni riigi õigusabi taotluse teistmisavalduse esitamiseks rahuldamata. 8. Seonduvalt advokaadi vahetamisega muu õigusnõustamise osutamise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on vaidlustatavas määruses viidanud

§-st 20 tulenevatele kaitsja vahetamise alustele. Ka Riigikohus on 07.03.2011 lahendis nr 3-7-1-1-70 selgitanud, millistel tingimustel saab riigi õigusabi osutaja vahetamine aset leida ning sellega seonduvalt leidis Riigikohus, et esiteks on võimalik see juhtudel, kui eelnevalt määratud riigi õigusabi osutav advokaat ja õigusabi saaja on kokku leppinud teise advokaadiga selles, et viimatinimetatu on nõus riigi õigusabi osutamise kohustuse üle võtma (

§ 20

lg 1); teiseks – riigi õigusabi osutajaks määratud advokaat on esitanud menetlejale taotluse uue riigi õigusabi osutaja määramiseks seoses sellega, et tal endal ei ole riigi õigusabi seadusest tulenevalt võimalik õigusabi osutada (

§ 20

lg 2); kolmandaks – riigi õigusabi osutajaks määratud advokaat on advokatuurist välja arvatud, tema kutsetegevus on peatatud, ta on pikaajaliselt töövõimetu või surnud või on tegemist muu seaduses sätestatud juhtumiga, mis objektiivselt ei võimalda jätkata õigusabi osutamist (

§ 20

lg 3) ja neljandaks – võib riigi õigusabi osutaja vahetamine leida aset ka seetõttu, et kohus on õigusabi saaja taotlusel või ka omal algatusel kõrvaldanud senise õigusabi osutaja tema asjatundmatuse või hooletuse tõttu (

§ 20lg 31 ).

Maakohus märkis, et vastavasisulist taotlust kohtule ei esitatud, samuti ei tuvastanud kohus eelpool nimetatud asjaolusid, seega jättis maakohus J. Jaskelaineni taotluse riigi õigusabi korras kaitsja välja vahetamise kohta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda määruskaebuses märgituga, et maakohtu määrus on põhjendamata. Ringkonnakohus nendib, et asjaolu, et advokaat ei järgi kõiki esindatava soove, ei tähenda seda, et riigi õigusabi osutav advokaat on hooletu või täidab oma kohustusi lohakalt. Õigusalaste eriteadmistega isikuna on advokaadil võimalik hinnata, milliste taotluste või materjalide esitamine menetluses on põhjendatud ja vajalik. Juhul, kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale.

§ 19

lg 2 kohaselt ei või advokaat isikule riigi õigusabi osutada ning ta on kohustatud õigusteenuse osutamisest keelduma või alustatud õigusteenuse osutamise viivitamata lõpetama juhul, kui tema enda või tema abikaasa või lähedase sugulase või tema abikaasa lähedase sugulase huvid samas asjas on vastuolus riigi õigusabi saaja huvidega. Kohtule ei ole esitatud mingeid dokumente, mille pinnalt võiks tõsikindlat tuvastada, et käesolevas asjas riigi õigusabi korras määratud advokaat ja kriminaalasjas nr 1-08-11371 lahendi teinud kohtunik oleks abikaasad või lähedased sugulased. Advokatuuriseaduse § 3 p 5 kohaselt on riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine advokatuuri pädevuses ning sama seaduse § 12 p 8 kohaselt peab advokatuuri juhatus ka valvama advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise järele. Seega, kui määruskaebuse esiajal on pretensioone õigusabi osutajale seoses tema ametiülesannete täitmisega, tuleb tal vastava pöördumisega pöörduda Eesti Advokatuuri juhatuse poole. 3 1-14-1973 9. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja J. Jaskelaineni määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Parmas 4