Obsah (7)

§ 200§ 199§ 349§ 64§ 65§ 25§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-11671 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Su

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta 3 kuu vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi 8 kuu vangistusega ning

§ 349

järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Reimo Koortile liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja Reimo Koorti karistati 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 17.10.2001.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 aastat 3 kuud 21 päeva vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Reimo Koortile 7 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 10.12.2010. a. Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2011. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o süüditunnistamises

§ 349

järgi, mõistes Reimo Koorti süüdi

§ 25lg 1, 2 - § 349 järgi, jättes karistuse ja liitkaristuse muutmata.

Kohtuotsus jõustus 20.10.

1. a Riigikohtu otsusega. Reimo Koort kannab liitkaristust veel Tartu Maakohtu 17.10.
2. a otsuse, Tartu Maakohtu 11.12.
3. a otsuse ja Tartu Maakohtu 02.03.
4. a otsuse alusel. 18.02.
5. a määrusega vabastas kohus Reimo Koorti Tartu Maakohtu 17.10.
6. a otsusega KrK § 185 lg 2 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest ning Tartu Maakohtu 10.12.
7. a ja Tartu Ringkonnakohtu 09.05.
8. a otsusega

§ 25lg 1, 2 - § 349 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest.

Sama määrusega jättis kohus muutmata Reimo Koortile Tartu Maakohtu 10.12.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-11671 mõistetud karistused. Tartu Maakohtu 10.11.
2. a määrusega jäeti Reimo Koort vabastamata talle Tartu Maakohtu 10.12.
3. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisis enne tähtaega. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.12.
4. a ja lõppeb 31.05.
5. a. Reimo Koorti ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 04.12.
6. a, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla ei toeta Reimo Koorti tingimisi enne tähtaega vabanemist tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt asub Reimo Koort vabanemisel elama abikaasa emale kuuluvas korteris. Reimo Koorti poolvenna E.H. väitel on kinnipeetaval võimalik saada tööd XXXX (E.H. on juhatuse liige), kui ta jätab oma vana elu maha. Tartu Vangla andmetel ei ole Reimo Koortil tasumata rahalisi nõudeid, vabanemisfondis on 1170 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Reimo Koorti ei peaks vabastama, arvestades isiku jätkunud järjepidevat kuritegelikku aktiivsust, toimepandud kuritegude iseloomu, Reimo Koorti enda isikuomadusi ja –hoiakuid ning vangla iseloomustushinnangut. Reimo Koorti on kriminaalkorras varasemalt karistatud, mis näitab, et isik pole varasemate karistuste järel tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse eripreventiivsete eesmärkidega. 2 Süüdimõistetu Reimo Koort selgitas, et talle on määratud distiplinaarkaristus tööst keeldumise tõttu, kuid keeldumise põhjuseks oli haige põlv. Nüüd talle tööd ei pakuta, enne kui on saanud arstiabi. Ta õpib Täiskasvanute Gümnaasiumis
7. klassis ja soovib vabanemisel õpinguid jätkata, pöörduda ortopeedi vastuvõtule ja minna tööle venna juurde. Kaitsja toetas Reimo Koorti ennetähtaegset vabastamist. Reimo Koort on ennetähtaegsel ühe korra vabastatud ja rikkunud katseaja nõudeid, kuid see toimus 7 aastat tagasi. Reimo Koort on vanglas oma käitumist analüüsinud, kuidas olla vabaduses ilma kriminaalhoolduse nõudeid rikkumata. Distsiplinaarkaristus on tingitud tema haigest põlvest, käitumine vanglaametnikega on olnud korrektne. Vabaduses on olemas töö- ja elukoht, toetavad abikaasa ja vennad. Juhul kui kohus ei peaks Reimo Koorti ennetähtaegselt vabastama, taotleb kaitsja alternatiivselt lühendada tähtaega, millal saab esitada uue ennetähtaegse vabastamise taotluse, 6 kuule. Kohtu seisukoht Reimo Koort kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Reimo Koort on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Reimo Koorti on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Hetkel kannab ta nelja kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust grupiviisilise röövimise eest isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, korduvate varguste eest, surma põhjustamise eest ettevaatamatusest, omastamise eest ning asja omavolilise kasutamise eest. Vangistuses viibib ta alates 31.07.

1. a, mil ta peeti Tartu Maakohtu 30.06.
2. a määruse alusel kriminaalasjas nr 1-07-14506 tagaotsitavana kinni. Reimo Koortil on vabanemisel olemas kindel elukoht tema abikaasa emale kuuluvas korteris. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel töökoht XXXX mida kinnitas kriminaalhooldajale ettevõtte juhatuse liige E.H.. Vabanemisfondis on tal 1170 eurot ning 02.11.
3. a seisuga on tal rahalised nõuded tasutud. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Seega on Reimo Koortil kõik võimalused hakkama saada nii sotsiaalselt kui ka materiaalselt. Positiivne on asjaolu, et Reimo Koort õpib alates 03.09.
4. a Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
5. klassis. Samuti osaleb ta alates 30.10.
6. a sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Vangla iseloomustuse kohaselt on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kõrge – üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 31% ja vägivaldse kuriteo 3 toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 49%. Isik on kõrgohtlik avalikkuses, oht seisneb varalise kahju tekitamises ja füüsilises ründes, mis võib lõppeda surmaga. Reimo Koort on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kui ta vabastati tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla Tartu Maakohtu 10.12.
7. a määruse alusel. Tartu Maakohtu 31.07.
8. a määrusega ennetähtaegne vabastamine tühistati ja kandmata karistuse osa pöörati uuesti täitmisele, kuna Reimo Koort ei täitnud korrektselt kontrollnõudeid ja kohustusi, samuti ei allunud ta elektroonilisele valvele. Tartu Maakohtu 30.06.
9. a määruse alusel oli Reimo Koort kuni karistuse täitmisele pööramiseni tagaotsitav. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et see rikkumine on olnud väga ammune, ning Reimo Koortil on olnud aega sellest oma järeldused teha, et uus kriminaalhooldus ei ebaõnnestuks. Kuid see ei ole ainuke asjaolu, mis tekitab kahtlusi, kas Reimo Koort on käesoleval ajal suuteline täitma vabanemisega kaasnevaid tingimusi nõuetekohaselt. Reimo Koort on vangla iseloomustuse kohaselt karistatud 3 korda distsiplinaarkorras selle eest, et ta keeldus vanglas töötamisest. Kaks neist on käesoleva aasta novembris ja detsembris kustunud. Viimane karistus, 13 päeva kartserit, määrati talle 30.01.
10. a. Reimo Koort põhjendab töötamisest keeldumist oma tervisliku seisundiga, kuid kohtu käsutuses ei ole dokumente, mis kinnitaksid, et tema tervislik seisund on selline, mis takistaks koristustööde tegemist. Keeldumise põhjuseks ei ole Reimo Koort vanglas seletust kirjutades mitte oma tervist, vaid pühade eelset päeva, mil töötamine on vabatahtlik. Samas kinnitas ta ka kohtus, et on võimeline asuma tööle venna juurde, kus tuleb teha füüsilist tööd. Eeltoodu näitab, et Reimo Koort otsib põhjendusi tulenevalt talle soodsamast olukorrast. Ka vangla iseloomustusest nähtuvalt on ta manipuleeriv. Samuti jätkas Reimo Koort uute kuritegude toimepanemist ajal, mil talle anti võimalus kanda karistust vabaduses. Kriminaalasjas nr 1-10-11671 mõisteti Reimo Koortile karistus varavastaste kuritegude, sh röövimise eest, mille ta pani toime pärast Tartu Maakohtu 10.12.
11. a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ajal, kui ta oli tagaotsitav. Kohus on seisukohal, et Reimo Koorti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on eeltoodud asjaoludel käesoleval ajal ennatlik. Kuna varasem ennetähtaegne vabastamine lõppes uute kuritegude toimepanemisega, peab Reimo Koort suutma tõestada, et ta suudab vanglas toime tulla ilma distsiplinaarkaristusteta. See loob eeldused selleks, et ta võiks ka vabaduses toime tulla uusi süütegusid toime panemata. Kuna Reimo Koorti käitumises on viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi, ta on asunud õppima, osaleb sotsiaalprogrammis, on sellise tendentsi jätkumisel otstarbekas anda Reimo Koortile võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks 6 kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Reimo Koort on kandnud vangistust väga pikka aega ning vabanemisel oleks vajalik järelevalve tema käitumise üle, mida saab pakkuda kriminaalhooldus. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4