lõikes 1 nimetatud mõjuvat põhjust seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks. 2 Mõjuv põhjus
Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda
Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai apellantide lepinguline esindaja Irina Kuzmina vaidlustatud kohtuotsuse kätte 03.07.2015.a, seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates 04.07.2015 ning lõppes 02.08.2015.a. Kuivõrd 02.08.2015.a oli puhkepäev, oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks 03.08.2015.a. Apellatsioonkaebus esitati Tartu Ringkonnakohtule 17.08.2015.a. Jõustunud on Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määrus, millega keelduti apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest (Riigikohtu 07.10.2015.a määrus). 23.10.2015 esitasid apellandid uuesti apellatsioonkaebuse koos menetlustähtaja ennistamise taotlusega. 4. Taotluse kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjuseks asjaolu, et apellandid ei valda eesti keelt ning seetõttu ei mõistnud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega õigesti. Samuti on taotluses selgitatud, et viivitus tekkis eelkõige ka seetõttu, et Olga ja Vladimir Liksman viibisid peale kohtuistungit puhkusel sugulaste juures Valgevene Vabariigis. Ringkonnakohus märgib, et apellantide lepinguline esindaja sai maakohtu otsuse kätte 03.07.2015.a. Apellant Vladimir Liksman on kohtuotsuse isiklikult kätte saanud 16.07.2015.a. Kohtuotsuse on V. Liksmanile kätte toimetanud kohtukordnik. Ringkonnakohus selgitab, et eesti keele mittevaldamine ei ole tähtaja mittejärgimiseks mõjuv põhjus. Apellandil on esindaja, kes valdab eesti keelt.
lg-te 5 ja 6 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.
lg 1 p 10 kohaselt on esindajal õigus esindatava nimel teha kõiki menetlustoiminguid, sh kohtulahendi peale kaebuse esitamine. Seega ei esine käesolevas asjas mõjuvat põhjust
lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning apellantide sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellandi esindaja sai Viru Maakohtu 03.07.2015.a kohtuotsuse kätte 03.07.2015 kätte. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise 30päevane tähtaeg kulgema alates kättesaamisele järgnevast päevast, s.o alates 04.07.2015.a, s.o apellandi esindaja poolt kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku 3 viimasel päeval. Seega saabus Olga Liksmani ja Vladimir Liksmani jaoks apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 02.08.2015.a Kuivõrd 02.08.2015.a oli pühapäev, siis TsÜS § 136 lg 8 järgi loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, s.o 03.08.2015.a. Olga Liksmani ja Vladimir Liksmani apellatsioonkaebus saabus kohtusse 17.08.2015.a ja 23.10.2015.a s.o peale apellatsioonkaebuse esitamiseks antud tähtaja möödumist. 7. Ringkonnakohus jääb käesoleva määruse punktides 3 ja 4 toodud põhjenduste juurde leides, et käesolevas asjas ei esine
lg-s 1 sätestatud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.
lg 1 p 2 kohaselt ei võeta apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Ringkonnakohus leiab ühtlasi, et seadus ei võimalda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada pärast seda, kui on jõustunud kohtumäärus, millega on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tähtaja möödalaskmise põhjendusel keeldutud. 8. Apellant Olga Liksman on tasunud 27.08.2015.a 425 eurot selgitusega tsiviilasi nr 2-13-57020.
lg 1 ja lg 3 p 1 kohaselt tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjon, mis vastab riigilõivule veerandile hagihinnalt. Käesoleva apellatsioonkaebuse hinnaks on 5244,97 eurot, millelt kuulub tasumisele RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõiv 425 eurot. Seega on veerand riigilõivu 106,25 (425÷4) eurot, mis kuulub tasumisele kautsjonina.
lg 5 teise lause kohaselt menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Apellantide poolt 27.08.2015 tasutud summast tuleb arvestada riigi tuludesse 106,25 eurot. Enamtasutud summa 318,75 (425-106,25) kuulub apellantidele tagastamisele (
Kuna
lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse, puudub vajadus arvestada tasutud summat apellatsioonimenetluses tasutava riigilõivu katteks. Apellantidel on
lg-te 7-9 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud kautsjoni 318,75 euro tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.