← Eesti

3-15-1840/11

Obsah (6)§ 15§ 41§ 67§ 63§ 64§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1840 T.K.i kaebus Tallinna Vangla 20.0

) § 67 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglateenistuse korralduste üle arutlemine oleks rikkumine. 4.

  1. Tallinna Vangla on rikkunud vaide läbivaatamise tähtaega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 1 (st 30 päeva) järgi ega ole teatanud ka vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest vastavalt HMS § 84 lg-le
  3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad. 5.
  4. Kaebajal oli vanglas Kodukorra p 7.1.32 kohaselt keelatud ese – mälukaart. Distsipliinirikkumine on tõendatud Tallinna Vangla vanemvalvuri Sander Leedo 24.04.2015 2

(7)3-15-1840 ettekandega nr
  1. Kaebaja on andnud juhtunu kohta kirjalikud selgitused 04.05.2015 ning on võetud ütlused kaebaja kambrikaaslaselt A. M.lt. Vastustajal puudub põhjus kahelda valvur S. Leedo ettekandes nr
  2. Tõendatud on distsipliinirikkumine, mille eest võis kaebuse esitajat distsiplinaarkorras karistada. 5.
  3. Distsiplinaarkaristus on toimepandud rikkumist arvestades proportsionaalne. Karistuse määramisel arvestati asjaoluga, et tegemist oli raske rikkumisega, kuid varasemaid samalaadseid rikkumisi kaebajal ei olnud, mistõttu tuli kaebajat karistada kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Karistuse määr ei ületa eesmärgi olulisust ja sellest tulenevalt ei ole kinnipeetava õigustesse sekkumine liiga ulatuslik ega ka intensiivne. Määratud kartserikaristus toob kaebaja jaoks kaasa reaalsed tagajärjed, et ta teeks seeläbi vajalikud järeldused oma käitumise korrigeerimiseks. Samuti ei ole määratud kartserikaristus arvestades toime pandud rikkumist liiga raske. 5.
  4. Vastustaja hinnangul tõendab vaide esitaja rahulik käitumine vahetult pärast mälukaardi leidmist seda, et kaebajale ei tulnud vormipükste vöökohta peidetud mälukaardi leidmine üllatusena. Samuti ei pidanud kaebaja mälukaardi leidmisel vajalikuks mingeid vastuväiteid esitada. Ei ole eluliselt usutav, et hetkel, kui tuvastati peidik ja seal sees vanglas keelatud mälukaart, millest kaebaja väidetavalt teadlik ei olnud, oleks kaebaja jätnud reageerimata. Vastasel juhul oleks kaebaja olnud vähemalt üllatunud või öelnud vanglaametnikele, et leitud ese ei ole tema oma. Seetõttu ei ole usutavad kaebaja tagantjärgi esitatud väited, et ta ei teadnud midagi mälukaardi olemasolust. 5.
  5. Kaebaja viibis kambris nr 212 alates 03.11.
  6. Samas kambris viibis alates 07.01.2015 ka kinnipeetav V. V., kellel oli alates 05.02.2015 kambris televiisor. Nimetatud televiisor on 23.04.2015 läbiotsimise käigus kambrist nr 212 vanglaametniku poolt ära võetud, kuna televiisori turvakleebis oli rikutud. Mälukaardi kaudu on võimalik sellele salvestatud teavet näiteks televiisoriga vaadata ja arvestades televiisori rikutud turvakleebist on seda ka ilmselt tehtud. Seega ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud mitme kuu jooksul teadlik mälukaardi olemasolust ja selle kasutamisest. 5.
  7. Menetleja arvestas kaaskinnipeetav A. M. ütlustega, kuid kaaskinnipeetava ütlused on ümber lükatud tõenditega, mille kohaselt leiti ära võetud mälukaart kaebuse esitaja jalas olnud vormipükste peidikust. Samuti ei ole need ütlused usaldusväärsed, kuna kaaskinnipeetav ilmselt soovib päästa solidaarsusest kambrikaaslast distsiplinaarvastutusest ning ei riski seejuures millegagi, kuna pidi vähem kui kuu aja pärast vanglast vabanema (A. M. vabanes Tallinna Vanglast 17.05.2015). Kaebaja kandis vormipükse suuruses L/174, kuid A. M.le olid väljastatud püksid suuruses M/170 ja M/
  8. Arvestades, et kinnipeetavad kannavad iga päev sama vormiriietust, pidi pükste erinev suurus kaebajale koheselt tuntav olema ning ei ole usutav, et kaebaja pani ekslikult jalga valed püksid ega saanud sellest aru. Kaebaja ja A. M. esitasid oma kirjalikud seletused alles 04.05.2015, st mitte koheselt peale mälukaardi leidmist, mistõttu oli neil piisavalt aega ütlustes kokku leppida. 5.
  9. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ning karistuse valikut on kaalutud. 5.
  10. Vastustaja ei ole rikkunud vaide lahendamise tähtaega. Tallinna Vanglas on 09.06.2015 numbriga 5-15/15/17456-1 registreeritud kaebaja vaie, mille ta on vanglale üle andnud 05.06.
  11. Vaideotsus nr 5-15/15/17456-2 on koostatud 06.07.2015, st 30-päevase tähtaja jooksul. Kaebusest ei nähtu, kuidas vaideotsusega on kaebaja õigusi rikutud muul viisil, kui vaide täielikult rahuldamata jätmisega. 3
(7)3-15-1840 KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kaebaja on vaidlustanud talle distsiplinaarkaristuse määramise Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.32 rikkumise eest. 7.

§ 15

lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.

§ 15

lg 3 alusel on vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu.

§ 15

lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele.

§ 41

lg-st 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel.

§ 15

lõige 2 punkt 1 nimetab keelatud esemena muuhulgas esemeid ja aineid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord, viimati muudetud 31.03.2015) punkti 7.1.32 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud andmekandja ja selle lugeja, v.a paber. Riigikohus on tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi esemete keelamisel ja neist lähtuva võimaliku ohu hindamisel, sh arvestades vanglaolustiku eripära (Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14 ning seal viidatud lahendid). 8.

§ 67

p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt

§ 63

lg-st 1 võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest.

  1. Distsiplinaarkaristus on määratud vanglas keelatud eseme omamise eest, mis on vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse kohaselt kodukorra punkti 7.1.32 rikkumine. Kohtupraktika kohaselt peab vanglal distsiplinaarmenetluses tuvastama, kas tegemist on kinnipeetavale keelatud esemega või mitte ning tuvastades leitud eseme omadused, andma hinnangu selle ohtlikule mõjule (Riigikohtu 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 12).
  2. Vaidlust ei ole selles, et 23.04.2015 toimunud läbiotsimise käigus leiti kaebaja juurest vangla vormipükste vöökohas asuvast peidikust mälukaart. Vaidlust pole ka selles, et mälukaart on keelatud ese Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.32 järgi. Asjas on vaidlus selle üle, kas leitud mälukaart kuulus kaebajale ning kas talle on õiguspäraselt määratud distsiplinaarkaristus.
  3. Kodukorra p 7.1.32 järgi on keelatud mistahes andmekandjad peale paberi. Kodukorra seletuskirja1 kohaselt peetakse erinevaid andmekandjaid ohtlikuks mitmel põhjusel. Mälupulgale on võimalik salvestada vanglas keelatud teoseid. Selleks, et kinnipeetavad saaksid andmekandjaid kasutada, on vanglal eelnevalt vaja veenduda, et andmekandjad ei sisaldaks vägivalda, rassismi, vihkamist ega pornograafilisi vms vangla julgeolekut ohustavaid teoseid. Sellise veendumise tagab ainult põhjalik kontroll (andmekandja läbikuulamine või vaatamine), mis on ebamõistlikult suure ajakuluga toiming ning nõuab täiendava tööjõu rakendamist ja segab suuresti vanglateenistuse ametnike põhitööd. Märgistamata ning isevalmistatud 1 http://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tv_kodukorra_seletuskiri_kehtiv_versioo n.pdf 4

(7)3-15-1840 andmekandjate puhul on omaniku tuvastamine keeruline ning võimaldab kinnipeetavatel kergemini vahetada andmekandjaid, neid teistele laenata või laenutada. Selline tegevus on aga Kodukorra kohaselt keelatud. Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigiarvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab olulisel määral vangla julgeolekut. Erinevad infokandjad võimaldavad seletuskirja kohaselt luua lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikke kontakte. Riigikohus on eelnevalt viidatud otsuses haldusajas nr 3-3-1-28-12 (p 19) möönnud, et kui ka asjas pole tõendamist leidnud, et kinnipeetavatel oleks võimalus sisestada oma andmekandjaid vangla arvutitesse, ei saa ohtu infosüsteemi turvalisusele välistada olukorras, kus vanglal tuleb kinnipeetavate käes olevatel andmekandjatel sisalduva informatsiooni kontrollimiseks kasutada vangla arvuteid.
  1. Eelneva põhjal ei ole määrav kaebaja väide, et pole tõendatud, kas mälukaarti kasutati või et seda kasutati kaebaja juuresolekul. Eeltoodud põhjendustel kätkeb mälukaart endas kirjeldatud ohte ning on keelatud selle omamine ka ilma kasutamist tõendamata.
  2. Vaidlust pole selles, et kõnealune mälukaart leiti kaebaja juurest. Vanemvalvur Sander Leedo kajastas mälukaardi leidmist 24.04.2015 ettekandes nr 1183 (tl 29). Karistuse määranud ametnik (praktikant inspektor-kontaktisiku ülesannetes Kaarel Aupaju on distsiplinaarrmenetluse asjaolude täpsustamiseks esitanud S. Leedole täiendavaid küsimusi. S. Leedo 12.05.2015 elektronkirjaga saadetud vastustest (tl 30) nähtuvalt oli leitud esemeks mälukaart koos üleminekuga (Micro SD HC 32 GB Kingston). See leiti pükste, mida T.K. kandis, vöökohas olevast peidikust. Eseme leidmisel ei viibinud juures teisi vanglateenistuse ametnikke. Vastuste kohaselt käitus kinnipeetav eseme äravõtmisel viisakalt ning allus korraldustele.
  3. Kaebaja väidab, et mälukaart ei kuulunud talle, vaid hoopis kambrikaaslasele (A. M.). Kaebaja ise on distsiplinaarmenetluses selgitanud, et mälukaart leiti küll tema jalas olnud lühikeste vormipükste peidikust, kuid pärast juhtunut kontrollis ta pükste numbrit ja selgus et need kuuluvad hoopis kambrikaaslane A. M.le (04.05.2015 selgitus; tl 32, tõlge tl 43 pöördel;). A. M. on 04.05.2015 selgituses öelnud: „23.04.15 kambri nr 121 läbiotsimisel leiti USB üleminek koos mälukaardiga, millised kuuluvad mulle“ (tl 34, tõlge tl 43 pöördel). Sama kordas ta 13.05.2015 avalduses (tl 4). Vastustaja on täiendavas seisukohas (tl 42 ja 42p) kohtu tähelepanu pööranud sellele, et eelnimetatud selgitused on võetud 04.05.2015, mille kohta on selgituste blanketil ka vanglaametniku märge. Selgituste blanketi ülaserva on kuupäeva „23.04.2015“ märkinud kinnipeetavad ise. Seega on nii T.K.ilt kui ka A. M.lt selgituste võtmise kuupäevaks 04.05.
  4. Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel on vanglateenistus teinud protokollile märke, et T.K. väidab endiselt, et mälukaart ei kuulunud temale ning kinnipeetav A. M. võttis süü enda peale tl 36). Sama eeltooduga on kaebaja selgitanud vaidemenetluses (10.06.2015 selgitus; tl 9).
  5. Arusaamatuks jääb, kelle seletusega on tegemist 10.06.2015 selgituse näol (tl 8). Selgituses märgitakse:“23.04.2015 toimunud läbiotsimise käigus leiti meie kambris nr 212 USB üleminekuga mälukaart mis kuulub mulle. Tõlkinud: T.K.“. Lisatud on allkiri, mis võrreldes T.K.i esitatud ja allkirjastatud dokumentidega, sarnaneb väga tema allkirjaga. Samuti on märgitud selgituse andjana T.K. ning lisatud tema allkiri. Selgituse sisu arvestades langeb see 5
(7)3-15-1840 kokku väitega, mille eelnevalt distsiplinaarmenetluses on esitanud hoopis A. M. Vastustaja on kinnitanud, et A. M. vabanes vanglast 17.05.2105, seega ei saanud ta ka 10.06.2015 anda vanglas enam selgitusi. Sellest selgitusest koos muude tõenditega ei saa järeldada, et kaebaja oleks vaidemenetluses omaks võtnud, et mälukaart talle kuulub.
  1. Vanemvalvur S. Leedo on
  2. mai 2015 elektronkirjas K. Aupajule märkinud, et ei kontrollinud läbiotsimisel keelatud eset avastades ja ära võttes, kas T.K.i jalas olnud püksid kuulusid temale ja mis oli nende number. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et vanglariietuse esemete segaminimineku vältimiseks on iga ese varustatud numbriga. Kohtu hinnangul ei olnud valvuril läbiotsimisel põhjust eeldada, et kinnipeetav ei kanna enda, vaid hoopis kambrikaaslase pükse. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja versioon juhtunust, mille järgi ta oli ekslikult pannud jalga kambrikaaslase püksid, milles asuvas peidikus oli keelatud ese, ei ole veenev. Kuigi kinnipeetavate vanglariietuse esemed on ühesugused ja kambris elatakse mitmekesi koos, on vastustaja selgitanud, et T.K.ile ja A. M.le olid väljastatud erineva suurusnumbriga riietusesemed (vastavalt L/174 ning M/170 ja M/178). Kohus nõustub vastustajaga, et pole usutav, et kaebaja ei märganud, et paneb jalga kambrikaaslase (väiksemat mõõtu) püksid.
  3. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal ja kaaskinnipeetaval oli läbiotsimise (23.04.2015) ja selgituste andmise (04.05.2015) vahel aega selgituste sisus kokku leppida. Veenev on vastustaja seisukoht, et kuna A. M. oli kohe vanglast vabanemas (17.05.2015), ei oleks talle distsiplinaarmenetluse ühekuulise tähtaja (

§ 64

lg 41) jooksul olnud võimalik karistust määrata ning ta võis tagajärgi kartmata keelatud eseme omaks tunnistada. 18. Olukorras, kus eseme omanikku pole võimalik kindlaks teha, on määrav, kelle juurest selline ese leiti ning ka kaebaja ise ei vaidle vastu, et see tema juurtest leiti. VSKE §-s 641 kasutatakse sõnastust „kinnipeetavale on vanglas keelatud“. Riigikohus on viidatud lahendis haldusasjas nr 3-3-1-24-10 (p 11) leidnud, et VSKE § 641 p 1 keelab selles sättes nimetatud eseme “enda juures hoidmise“. Eelnev kinnitab, et distsiplinaarkorras ei saa karistada üksnes keelatud eseme omanikku, vaid ka kinnipeetavat, kelle juurest see leiti. Seetõttu ei pea kohus ka määravaks kaebaja väidet, et ta ei saanud kohe mälukaardi leidmisel enda kaitseks selgitada, et leitud ese talle ei kuulugi, kuna kartis, et seda võidakse käsitleda korrarikkumisena. Ka eelnevalt viidatud kodukorra seletuskirja järgi põhjendatakse andmekandjate määratlemist keelatud esemetena muu hulgas just seetõttu, et andmekandjate puhul on omaniku tuvastamine keeruline ning neid on võimalik hõlpsasti teistele laenata või laenutada.

§ 63

kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, kuid täpsustamata on jäänud nõutava süü vorm. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-2410 (viidatud lahendi p 11) leidnud, et distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu. 19. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on põhjendatult määranud distsiplinaarkaristuse kaebajale kui isikule, kelle juurest keelatud ese leiti. Seega on kaebajale distsiplinaarkaristuse määratud distsiplinaarkorras karistatava teo eest, mille toimepanemine on tõendatud. Kaebaja ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustades välja toonud muid põhjuseid, mis tingiksid käskkirja õigusvastasuse, sh menetlus- ega vormivigu. Käskkirjast ega distsiplinaarmenetluse dokumentidest ei nähtu kohtu hinnangul vormi- ega menetlusvigu, mis 6

(7)3-15-1840 võiksid käskkirja tühistamise kaasa tuua ning käskkirjas on esitatud kaalutlused karistuse valikul (arvestatud on teo raskust ja iseloomu ning karistuse eesmärki). Distsiplinaarkaristuse määrajal on kaalumisruum nii karistuse liigi kui ka kartserikaristuse pikkuse valikul ning vastustajal on hindamisruum ka teo määratlemisel raske rikkumisena ning hindamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib. Vaidlust karistuse proportsionaalsuse üle ei ole kerkinud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. 20. Kaebaja väitel on vastustaja tema vaiet lahendades ületanud 30-päevast tähtaega, mis tuleneb haldusmenetluse seadusest. Kinnipeetavate vaiete lahendamist reguleerivad vangistusseadus ja selle alusel antud õigusaktid.

§ 11

lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vaie esitati käskkirja peale, mille andis praktikant inspektor-kontaktisiku ülesannetes.

§ 11lg 41 kohaselt lahendab sellise vaide vanglateenistus.

VSKE § 48 lg 6 kohaselt annab kinnipeetav vaide üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Praegusel juhul on inspektor-kontaktisik kaebaja vaide vastu võtnud 05.06.2015 ning kinnitanud seda oma allkirjaga (tl 7). Vaide blanketi ülaservas on märge „09.06.2015 5-15/15/17456-1“, mis vastustaja vastusest nähtuvalt on vaide registreerimise kuupäev. Vaie on lahendatud 06.07.

  1. Kuna 05.06.2015 esitatud vaide lahendamise 30-päevase tähtaja lõpp sattus pühapäevasele päevale, on esmaspäeval 06.07.2015 tehtud vaideotsusega vaie lahendatud tähtaegselt. Kaebaja muud väited ei anna alust pidada vaideotsust õigusvastaseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu tema vaide lahendamisel tehtud lõppjäreldustega, ei muuda vaideotsust õigusvastaseks.
  2. Seega puudub ka alus vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks ning kaebus tervikuna tuleb jätta rahuldamata.
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.