KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-

§ 119lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VK esitas 01.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt temalt televisioonisaadete vaatamise õiguse äravõtmine. Tallinna Halduskohus tagastas 03.09.2015 määrusega kaebuse läbivaatamatult, sest tuvastamiskaebuse esitamine ei ole isiku õiguste kaitseks tõhusaim vahend ja isikliku televiisori kasutamise loa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamiseks on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
2. VK esitas halduskohtu määruse peale 16.09.2015 määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu 03.09.2015 määrus tühistada. Ühtlasi palus VK vabastada ta määruskaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. 3-15-1862
3. Tallinna Halduskohus jättis 25.09.2015 määrusega VK menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas määruskaebuse esitajat tasuma riigilõivu 15 eurot. VK vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte jägi oli kaebaja menetlusabi taotlusele eelnenud viimase nelja kuu (16.05.2015–16.09.2015) sissetulek 267 eurot, millest 53,40 eurot on hoiustatud vabanemistoetusena, 133,50 eurot peetud kinni rahaliste nõuete katteks ja 0,39 eurot makstud tasuna elektrienergia eest. Kaebaja keskmine kahe kuu sissetulek

§ 122

lg 1 p 1 järgi on seega 39,85 eurot, mis on 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks piisav.

1. VK esitas halduskohtu määruse peale 05.10.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 13.10.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. VK palub määruskaebuses halduskohtu 25.09.2015 määrus tühistada ja vabastada ta 16.09.2015 esitatud määruskaebuselt nõutava riigilõivu tasumisest. Kaebaja ei vaidlustanud isikliku teleri äravõtmist ja selle kasutamise keeldu, vaid seda, et tal puudub vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 kohane võimalus vaadata ühiskasutuses olevat telerit. Põhiseadusega on vastuolus olukord, kus esimese astme kohus otsustab teise astme kohtule esitatud määruskaebuse üle. Vangla seisukoht, et elektrienergia tasu on 0,39 eurot, on vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 591 lg 1 seisukohast absurdne, sest isikul on 24-vatine televiisor, mille eest võetakse tasu 0,63 eurot ja seda kahe kuu eest ette. Nelja kuu netosissetulek on kaebajal 79,20 eurot ja seega reaalne summa ühes kuus 19,75 eurot, millest kaebaja realiseerib oma elamistingimusi (hügieenivahendid, tubakas ja kirjatarbed). Kaebajal on menetluses teised haldusasjad nr 3-15-1959, 3-15-2105, 3-15-1860, 3-15-1772, 3-15-1571, 315-1570, 3-15-2039 ja 3-15-1862, kus ta peab arvestuslikult tasuma kokku riigilõivu 480 eurot. Kaebaja on juba tasunud riigilõivu haldusasjades nr 3-15-2039 ja 3-15-1860 kokku 30 eurot ning peab tasuma tsiviilasjas nr 2-15-11772 riigilõivu 50 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu määruses toodud põhjendusi üle korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

7.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. VK kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 39,85 eurot [(267 – 133,50 – 53,40 – 0,39) ÷ 4 × 2 = 39,85]. VK vanglasisese vabakasutuskonto perioodi 16.05.2015–16.09.2015 väljavõte ei kinnita kaebaja väidet, et ta on maksnud elektri eest mitte 0,39 eurot, nagu tuvastas halduskohus, vaid veidi enam. Isegi kui väide oleks õige, muudaks see halduskohtu arvutust vaid marginaalselt ega vääraks määruse lõppjärelduste õigsust.

§ 112

lg 1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, tubakale ja kirjatarvetele (vt Riigikohtu 12.03.2014 määrus nr 3-3-1-82-13, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2015 määrus nr 3-15-1192). Riigikohus on 12.03.2012 määruses nr 37-1-3-61-12 (p-d 9 ja 12) selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta 2

§ 204lg 1).

Halduskohus teostab määruskaebuse nõuetelevastavuse kontrolli (

§ 206

lg 1) ja juhul, kui halduskohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab selle ise määrusega (

§ 206lg 4).

Kui halduskohus ei rahulda määruskaebust, siis edastab ta selle lahendamiseks ringkonnakohtule (

§ 206

lg 5), millega on tagatud määruskaebuse esitaja õiguste kaitse kõrgema astme kohtus. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus kontrollivad enne määruskaebuse sisulist lahendamist selle formaalset nõuetekohasust (

§ 205lg 1, § 206 lg 1, § 207 lg 1 ja 2), sh riigilõivu tasumist.

Määruskaebusele esitatavad nõuded on ühetaolised, sõltumata sellest, kas kontrolliga seotud toiminguid teostab halduskohus või ringkonnakohus. Halduskohtu otsustuse peale jätta määruskaebuse esitajale menetlusabi andmata saab riigilõivu tasumata edasi kaevata ringkonnakohtule. Seetõttu on VK väited määruskaebusmenetluse regulatsiooni põhiseadusevastasuse kohta põhjendamatud. 9. Eelneva põhjal jääb VK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.09.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 3