← Eesti

2-14-40830/43

Obsah (7)§ 187§ 429§ 174§ 176§ 168§ 179§ 150

2-14-40830 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-40830 Tsiviilasi OÜ Pl

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-40830 OÜ PlusPlus Legal hagi A I vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas 11.11.2015 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. MENETLUSKULUD Vastavalt

§-le 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2

(4)2-14-40830

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 176

lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Seoses esitatud hagist loobumise taotlusega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

Advokaadi tasu Kostja esindaja riigi õigusabi korras esitas kohtule menetluskulude nimekirja ning õigusabi kulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt kulutas advokaat asja materjalidega tutvumiseks ja hagile vastuse koostamiseks aega kokku 12 pooltundi. Ühe pooltunni eest on tasu 20 eurot, seega kokku palub advokaat hüvitada tasu summas 240 eurot, millele lisandub käibemaks summas 48 eurot. Kohus, tutvunud advokaadi taotlusega ja kohtuasja materjalidega, leidis, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab, et taotluses toodud tasumäär vastab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 alusel kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord, muudetud 07.04.2015 otsusega, kehtiv alates 01.05.2015 kuni 01.10.2015) punktis 37¹ sätestatud isiku esindaja tasumäärale tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest. Korra punkti 2 kohaselt kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Seega advokaadi tasu kokku on 288 eurot.

§ 179

lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda, peab hageja kandma ka kostja õigusabi kulud. Kostjale oli antud riigi õigusabi. Seega peab hageja tasuma õigusabi kulud riigituludesse. Riigilõivu tagastamine Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 3

(4)2-14-40830 Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu poole tagastamist enda pangakontole. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Hagiavalduse esitamisel oli hageja pidanud tasuma riigilõivu summas 200 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus 28.12.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ning 10.04.2015 hagiavalduse esitamisel - 180 eurot, seega kokku 225 eurot. Kuna hageja pidi tasuma 200 eurot riigilõivu, siis loobumise tõttu tuleks hagejale tagastada 100 eurot. Enammakstud osas, s.o 25 eurot on hagejal õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 1 p 1 alusel. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.