KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52624 Haldusasi KL (endise

§ 121lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 16.07.2014 KL (endise nimega KK) taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas. Taotluse kohaselt viibis KL Tallinna Vanglas vahemikus 29.03.2010–30.04.
2. Kaebaja viibis ligikaudu 15 m2 suurustes kambrites koos viie vahistatuga ning isiklikku pinda kinnipeetava kohta oli kambris vähem kui 3 m
3. Vangistuse ajal ei võimaldatud kasutada spordisaali ning ainus kehaline tegevus oli jalutamine jalutusboksis, mille mõõtmed ei olnud piisavad, et kuus inimest saaksid seal korraga võimlemisharjutusi teha. Liikumisvaeguse tõttu tekkisid taotlejal selja-, põlve- ja õlavalud. Kirjeldatud tingimustes hoidmisega alandati taotleja inimväärikust.
4. Tallinna Vangla 22.09.2014 vastusega nr 5-18/14/19956-2 tagastati KL kahju hüvitamise taotlus perioodi 29.03.2010–15.07.2011 osas läbivaatamatult riigivastutuse 3-14-52624 seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumise tõttu ja perioodi 16.07.2011– 30.04.2012 osas jäeti taotlus rahuldamata. Taotluses kirjeldatud mittevaralise kahju tekkimine ei saa olla tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse (T. vs Eesti), vaid kahju pidi olema taotluse esitajale Tallinna Vanglas viibimise ajal vahetult tuntav. Arvestades, et taotleja paigutati Tallinna Vanglasse saabudes kambrisse, kus põrandapinda ühe isiku kohta oli 2,85 m2, pidi taotleja ruumipuudust ja sellega kaasnevat mõju kohe tajuma. Seega tuleb kahjunõude esitamise kolmeaastast tähtaega hakata lugema taotleja Tallinna Vanglasse saabumise hetkest. Mittevaralise kahju hüvitamise taotlus on esitatud osaliselt pärast kahju hüvitamise nõude tähtaja saabumist ning objektiivseid asjaolusid tähtaja ennistamiseks ei esine.
5. KL esitas 28.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahjunõue hõlmab ajavahemikku 29.03.2010–30.04.
7. Tallinna Halduskohus jättis 11.11.2014 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
8. KL esitas 28.11.2014 halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks alternatiivselt juhuks, kui kohtu hinnangul on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes oli jätkuv toiming ning kaebetähtaeg hakkas kulgema pärast Tallinna Vanglast lahkumist
9. aastal. Alternatiivses kaebetähtaja ennistamise taotluses peab kaebaja tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et ta sai kahju ulatusest teada Tallinna Vanglast lahkumise järel.
10. Tallinna Halduskohus võttis 12.12.2014 määrusega KL kaebuse menetlusse.
11. Tallinna Vangla leidis 14.01.2015 vastuses, et kaebus on perioodi 29.03.2010– 15.07.2011 osas esitatud tähtaja rikkumisega ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks tähtaja ennistamise. Kaebaja pidi ruumipuudust ja sellega kaasnevat mõju tajuma kohe Tallinna Vanglasse saabudes (29.03.2010) ja sellest tuleb lugema hakata ka nõude esitamise tähtaega.
12. Tallinna Halduskohus jättis 17.09.2015 määrusega kaebuse läbi vaatama osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemiku 29.03.2010–15.07.2011 eest (p 2) ning märkis, et menetleb kaebust edasi ajavahemikku 16.07.2011–30.04.2012 puudutavas osas (p 4).

§ 47

lg 2 järgi kontrollib kohus, kas isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohtusse pöörduja ei ole järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui taotlust haldusorganile ei ole esitatud tähtaegselt. Kuna vangla tagastas kaebaja taotluse osaliselt tähtaja rikkumise tõttu, peab kohus kontrollima, kas tagastamine oli õiguspärane. Mittevaralise kahju olemusest tuleneb, et kahju kaasneb vahetult kahju põhjustanud asjaoluga ning isik on kahju tekkimisest üldjuhul kohe teadlik. Inimväärikuse alandamist tunnetab kannatanu vahetult. Ka vangistustingimustega kaasnevad ebameeldivused avaldavad isikule mõju kohe. Kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise hetkeks ei saa lugeda hetke, mil kannatanule selgus, et tal on võimalik kahju eest hüvitist nõuda. Kaebaja on vahemikus 29.03.2010–30.04.2012 viibinud ka teistes kinnipidamisasutustes, mille tingimused erinevad Tallinna Vangla tingimustest, mistõttu ei ole kaebaja Tallinna Vanglas kinnipidamise puhul tegemist jätkuva toiminguga. Arvestades, et kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja vanglale 16.07.2014, saab tähtaegseks lugeda nõuet sellele kuupäevale eelneva kolme aasta osas ning ajavahemikku 29.03.2010–15.07.2011 puudutavas osas on 2

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

Kaebuses on kaebaja toonud välja kahju suurust mõjutavaid asjaolusid, mida ta vanglale esitatud taotluses ei nimetanud. Nende osas tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

1. KL esitas 07.10.2015 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määrusele. Halduskohus tõlgendas määruskaebust selliselt, et KL vaidlustab määruse resolutsiooni p-i
2. Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 17.11.2015 lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. KL palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määrus osas, milles kohus nõustub kaebaja kahjunõuet edasi lahendama vaid osaliselt, ning teha uus määrus, mille kohaselt menetletakse kaebaja kahjunõuet Tallinna Vanglas viibitud kogu aja osas. Riigikohtu praktika kohaselt peavad haldusmenetluses esitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmiseks esinema taotluses selle sisulist lahendamist takistavad puudused. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-93-13 leidnud, et inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju kindlaksmääramisel tuleb arvestada kinnipidamise kestust, rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet ja nende kumulatiivset mõju. Kaebaja viibis perioodil 29.03.2010–15.07.2011 katkematult vangistuses ning kogu selle aja jooksul tekitati kaebajale kahju, mille lõplik ulatus selgus alles pärast jätkuva toimingu lõppemist. Kaebaja palub kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles ta esitas eelnevalt Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse.
4. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega. Kaebaja pidi oma õiguste rikkumisest teada saama juba enne 30.04.2012, inimväärikust alandavates tingimustes viibimise ajal. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-20-15, et kui kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, ei saa ka ühes vanglas kinnipidamist lugeda jätkuvaks toiminguks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 13.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, 3

§ 47

lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga tõlgendades leidnud, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. VangS § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna.

§ 47

lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule

§ 47lg-st 1 tulenevalt lubatav (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-78-13, p-d 18-19). Eeltoodu kehtib ka Vang

S § 11 lg 8 kohase kahju hüvitamise taotluse puhul.

1. Kaebuse kohaselt seisneb väidetav kahju Tallinna Vanglas ebainimlikes tingimustes viibimises. Kaebaja leiab, et tema kinnipidamine Tallinna Vanglas vahemikus 29.03.2010– 30.04.2012 oli jätkuv toiming ning kahju lõplik suurus selgus talle alles siis, kui ta paigutati Tallinna Vanglast ümber Harku ja Murru Vanglasse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ja selle tekitaja saab isikule teatavaks üldjuhul kahju tekkimise hetkel. Samas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati. Erandina võib kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-93-13 (p 14) ja nr 3-3-1-20-15 (p-d 12-13)). Asjas nr 3-3-1-20-15 märkis Riigikohus, et kui kahjust teada saamise aega on raske eristada, algab kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus lõpeb. Riigikohtu arvates ei saa siiski õigeks pidada arusaama, mille kohaselt tuleb kogu kinnipidamist ühes vanglas pidada eelduslikult jätkuvaks toiminguks. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks. Kinnipidamistingimuste olulisel muutumisel tuleb toiming lõppenuks lugeda ja saab eeldada, et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-15, p 13).
2. Vastustaja esitatud andmetest (tl 100) nähtub, et kaebaja viibis vahemikus 01.04.2010– 29.04.2010 Tallinna Vangla Maardu üksuses. Justiitsministri kinnitatud Tallinna Vangla põhimääruse (06.12.2001 nr 92) § 192 kohaselt on Maardu üksuse põhiülesanne viia täide kinnipeetavate avavangistust ja teiste üksuses viibivate kinnipeetavate vangistust. Maardu üksuse põhimääruses sätestatakse täpsemalt üksuse territoorium ja osad, kus kehtivad avavangla üldtingimused. Tallinna Vangla direktori 21.08.2014 käskkirjaga nr 137 kinnitatud Tallinna Vangla Maardu üksuse põhimääruse § 2 sätestab, et Maardu üksus viib täide naissoost ja meessoost kinnipeetavate avavangistust ning nende meessoost ja naissoost kinnipeetavate või vahistatute kinnist vangistust, kes on ravil ja uuringutel viibimise ajaks paigutatud sellesse üksusesse. Kaebaja haigusloo väljavõttest (tl 25) nähtub, et ta viibis 01.04.2010-29.04.2010 haiglas. Seega viibis kaebaja 01.04.2010-29.04.2010 Maardu üksuses ravil ja/või uuringutel. Arvestades, et Maardu üksus on Tallinna Vangla põhihoonest eraldi paiknev üksus ning kaebaja ei ole Maardu üksuse kinnipidamistingimuste kohta etteheiteid teinud, võib arvata, et sealsed tingimused on Tallinna Vangla muudes üksustes valitsevatest 4

§ 121lg 1 p-s 4 sätestatud kaebuse tagastamise alust.

1. Eelneva põhjal kuulub KL määruskaebus rahuldamisele osaliselt. Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määrus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis kahjunõude vahemikku 29.04.2010–15.07.2011 puudutavas osas läbi vaatamata. Menetlusse jääb kahjunõue, mis seondub perioodiga 29.04.2010–30.04.
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 5