Obsah (10)

§ 76§ 184§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75§ 199§ 424§ 74

1-14-4858 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.12.2015. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-14-4858 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras jätta vabastamata Kert Roomet (isikukood: 39101092739) Tartu Maakohtu 13.06.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Kert Roomet tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 13.06.
2. a otsusega

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 aluselmõisteti üksikkaristyustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 4 kuud 17 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 1 aasta 1 kuu 13 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 23.04.2013.

a otsusega mõistetud karituse kandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 7 1 kuud ja 11 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1172 tundi, tegemise tähtajaga 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Kert Roometit üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati teda käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Tartu Maakohtu 15.12.

1. a määrusega pöörati karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Tartu Maakohtu 27.03.
2. a määrusega jäeti Kert Roometile Tartu Maakohtu 13.06.
3. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 15.12.
4. a määrusega täitmisel pööratud karistus muutmata. Karistuse kandmise algus oli 22.01.
5. a ja lõpp on 18.08.
6. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 04.11.
7. a. Kert Roometit on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 30.09.
8. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga; 2) 23.04.2013. a Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 20 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid.

§ 68lg 1 alusel määrati karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud 2 päeva.

Tartu Vangla 06.10.

1. a iseloomustuse kohaselt on Kert Roometit kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab narkootiliste ainete vahendamise, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ning kehalise väärkohtlemise eest. Toimepanemise ajendiks majandusliku kasu saamine ja sõltuvusprobleemi rahuldamine. Soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest. Vangistuse jooksul töötas 07.04.-31.08.
2. a majandusabitöölisena. Omab vangistuses mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanedes on võimalik elama asuda vanaema ja viimase elukaaslase juurde 2-toalisesse korterisse XXXX. Eluase on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, olemas sellekohane kirjalik nõusolek. Väidetavalt töötanud peamiselt ametlikult. Sissetulekuks oli lisaks töötasule töövõimetuspension. Perioodil, mil oli töötu, toetas materiaalselt vanaema. Vabanemise järel on nii vanaema kui ka tema elukaaslane nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama kuni töökoha leidmiseni. Vabanedes on võimalik tööle asuda firmasse XXXX ventilatsioonipaigaldajana. Kuivõrd tööobjektid asuvad Tartus ja Tallinnas, siis peab omama igapäevaselt XXXX tööle sõitmiseks isiklikku transporti. Kinnipeetav suhtleb regulaarselt isaga telefoni teel, emaga on suhted katkenud. Moraalselt on valmis toetama ka vanaema. Elukaaslast ega lapsi kinnipeetaval ei ole. Narkootikumide vahendamisega seotud kuriteo toimepanemine viitab kriminaalse taustaga suhtlusringkonna olemasolule. Narkootikume on tarvitanud vähemalt viimased 6 aastat. Peamiselt suitsetanud kanepit, kuid on tarvitanud ka teisi aineid. Tema sõnul aitas kanepist tekkinud joove igapäevaeluga paremini toime tulla, vähendades pingeid ning suurendades keskendumisvõimet. Osaliselt tunnistab sõltuvust, samas ei pea seda üksnes negatiivseks. Pole välistatud keelatud aine tarvitamine ka vanglast vabanemisel. Sõltuvus narkootikumidest suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Jalatraumast tingituna on määratud kinnipeetavale osaline töövõimekaotus. Emotsionaalsest seisundist lähtuvalt enesehinnang keskmisest kõrgem- arvab endale olevat lubatud asjad, mis seda tegelikult ei ole. Lisaks viitab sõltuvusainete tarvitamine kohanemisraskustele 2 igapäevaeluga toimetulekul. Kogumis võib kinnipeetaval osutuda ohtlikuks enda isiklikest veendumustest lähtuvalt. Varasemalt on teiste isikute suhtes kasutanud nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. Ta võib olla ohtlik teda ümbritsevatele, kuna tal puudub oskus mõista teisi inimesi ja nende seisukohti. Suhtlemine/suhtumine muutub vaenulikuks kohe, kui isik leiab, et vestlus on suunatud tema enda vastu. Lisaks on arvamusel, et elus peab üksi toime tulema, teiste usaldamisel skeptiline. Käitumiskontrolli toimikute andmetel esines varem kriminaalhooldusperioodil kontrollnõuete rikkumisi, ebatäpsusi registreerimisnõuete täitmisel ja makseraskusi igakuisel kahjunõude hüvitamisel. Ka kinnipidamisasutuses viibides on korduvalt norme rikkunud, millest võib järeldada, et isik võib vanglast vabanedes jätkata kuritegude toimepanemist. Püüab oma süütegusid kergendada ja leida neile põhjendusi. Vangla, toetades tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalvega, on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%. Kriminaalhooldusametniku 18.09.
3. a ettekande kohaselt püüab vanaema kinnipeetavale igati abiks olla ja vajadusel ka rahaga toetada. Ka vanaema elukaaslane on valmis kuni tööle asumiseni kinnipeetavat majanduslikult toetama. Vanaema sõnul ei ole kinnipeetav kodus kunagi vägivalda kasutanud ja on alati olnud koju oodatud. Viimase otsuse järgi üldkasuliku töö tegemisel ei sujunud töö sooritamine ajakava kohaselt ja kinnipeetavale ei meeldinud üldkasuliku töö juhendaja suhtumine temasse kui tasuta tööjõudu. Andis küll lubadusi üldkasuliku töö tegemise jätkamiseks, kuid ei ilmunud kokkulepitud aegadel üldkasuliku töö tegemise kohta. Käitumiskontrolli ajaks määratud alkoholi mitte tarvitamise keeldu täitmist ei olnud võimalik kontrollida, kuna ta ei olnud oma elukohas kättesaadav. VANGIS andmetel ja vanglast saabunud taotluse andmetel on kinnipeetav distsiplinaarkorras karistatud 5-l korral, mistõttu võib oletada, et ta ei suuda ka vabaduses kantava karistuse nõudeid täita. Riskihindamise andmetel on tema näol tegemist isikuga, kes arvab, et talle on lubatud asjad, mis tegelikult seda ei ole. TÄITIS andmetel ulatuvad kinnipeetava võlanõuded 5100 euroni. Juhul, kui kohus otsustab Kert Roometi tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada narkootikume; asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Katseaeg tuleks määrata kuni 18.08.
4. a ja tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest tulenevalt võiks ka käitumiskontrolli rakendada kuni 18.08.
5. a. Elektroonilise valve pikkuseks võiks olla 3 kuud. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta Kert Roometi vabastamist järgmistel põhjustel. Kert Roomet on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, isik kannab esimest reaalset vangistuskaristust. Kuritegude dünaamika on muutunud seejuures raskemaks, ühiskonna-ohtlikumaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootikumidest ning ajendiks eesmärk saada materiaalset kasu sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Kert Roometi suhtes on üldjoontes negatiivse alatooniga (käitumine vangistuses, töötanud majandusabitöödel, kuus kehtivat distsiplinaarkaristust), mistõttu kõiki asjaolusid arvestades asun siiski seisukohale, et eriti just Kert Roometi kuritegelik aktiivsus, toimepandud kuritegude iseloom, samuti Kert Roometi enda isikuomadused ja –hoiakud (sõltuvus narkootikumidest, oskmatus mõista ühiskonnas teisi inimesi ja aktsepteerida nende seisukohti, enesekeskne, eelnevalt käitumiskontrollile allutatuna on rikkunud kontrollnõudeid) ning vangla iseloomustus-hinnnagu alusel valitsev piisavalt kõrge risk uue vägivallakuriteo toimepanemise võimalikkuse osas (40%) ei anna alust Kert Roometi 3 ennetähtaegseks vabastamiseks kohaldades elektroonilist järelevalvet (elukohas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks). Tartu Vangla aga toetab Kert Roometi ennetähtaegset vabastamist. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (ka kohaldades elektroonilist järelevalvet) selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Kert Roometit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, mis näitab, et isik pole varasemate karistuste järel tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kert Roomet avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Kert Roometi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega on põhjendamatu. Kert Roometit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab esimest reaalset vangistust. Käesolevat karistust kannab narkootiliste ainete vahendamise, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine sõltuvusprobleemi rahuldamiseks ja toimepanemise soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest. Tal on vanglas mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Positiivseks võib pidada kuni käesoleva aasta augustikuu lõpuni vanglas majandusabitöölisena töötamist. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht vanaema ja vanaema elukaaslase juures 2-toalises korteris. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ja on olemas nõusolek elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks antud elukohta. Vanaema on koos elukaaslasega valmis Kert Roometit vabanemisel kuni töökoha leidmiseni materiaalselt toetama, samuti on vanaema valmis pakkuma moraalset tuge. Toimiku andmetel on Kert Roometil võimalik vabanemisel tööle asuda ventilatsioonipaigaldajana. Samas eeldab töökoht isikliku transpordi olemasolu, kuivõrd tööobjektid ei asu mitte XXXX kuhu Kert Roomet elama asuks, vaid Tartus ja Tallinnas. Kert Roomet on narkootilisi aineid tarvitanud viimased 6 aastat- peamiselt suitsetanud kanepit, kuid tarvitanud ka teisi aineid. Tema sõnul aitas kanepist tekkinud joove igapäevaeluga paremini toime tulla, vähendades pingeid ning suurendades keskendumisvõimet. Ta tunnistab osaliselt sõltuvust, kuid ei pea seda üksnes negatiivseks. Vabanemisel ei ole välistatud, et Kert Roomet jätkab narkootikumide tarvitamist, mis omakorda suurendab ka uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Kert Roomet on varem teiste isikute suhtes vägivalda kasutanud. Ta võib olla ohtlik teda ümbritsevatele, kuna tal puudub oskus mõista teisi inimesi ja nende seisukohti. Emotsionaalsest seisundist lähtuvalt on tema enesehinnang keskmisest kõrgem ja ta arvab, et talle on lubatud asjad, mis tegelikult seda ei ole. Ta on varem olnud kriminaalhooldusel. Käitumiskontrolli toimikute andmetel esines kriminaalhoolduse perioodil kontrollnõuete rikkumisi, ebatäpsusi registreerimisnõude täitmisel ja makseraskusi kahjunõude hüvitamisel. Viimase otsusega määratud üldkasulikku tööd ei suutnud ajakavasid järgides ära teha. Lisaks eeltoodule ei saa kohus jätta tähelepanuta riskihindamise tulemust. Nimelt on vangla, toetades tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, hinnanud uue üldise 4 korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%, s.t suhteliselt kõrgeks. Eeltoodud asjaoludel jääb kohtu hinnangul väheks mõningatest positiivsetest momentidest ja Kert Roometi lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5