1-15-7908/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7908 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind, Julia Katškovskaja Kriminaalasi Yyri Sidorovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.oktoobri 2015 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav Yury Sidorov ik: 38402080282, varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kannab karistust alates 23.05.
2. Abiprokurör Grete Vahtra Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Süüdistatav RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Yury Sidorovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. Yury Sidorovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 19.02.2015.a kuni 11.03.2015.a varastas oma vanemate korterist aadressilt Tallinn, XXXXXXXXX XXX XX-XX, LS-le ja VS-le kuuluvad asjad, nimelt: 1) 19.02.2015.a VS-le kuuluva sülearvuti Asus x54c, maksumusega 250 eurot, mille andis 40 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B; 2) 28.02.2015.a VS-le kuuluva sülearvuti Asus x54c, maksumusega 250 eurot, mille andis 55,46 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B; 3) 01.03.2015.a LS-le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S4, maksumusega 400 eurot, mille andis 90,81 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B; 4) 08.03.2015.a LS-le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S4, maksumusega 400 eurot, mille andis 50 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B; 5) 10.03.2015.a VS-le kuuluva televiisori Philips, maksumusega 700 eurot, mille andis 170 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 96; 6) 11.03.2015.a VS-le kuuluva mobiiltelefoni Samsung SM-G313HN, maksumusega 90 eurot, mille andis 31 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B. Seega Yury Sidorov võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
5. Maakohus tunnistas Yury Sidorovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis temale karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas Yury Sidorovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis käesolevas kriminaalasjas mõistetud 6 kuusele vangistusele Harju Maakohtu 25.05.2015.a kohtuotsusega mõistetud 5 (viie) kuu ja 10 (kümne) päevase vangistuse, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskemat, ning mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 10 (kümme) päeva. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel luges liitkaristusest kantuks eelmise otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, so tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva alates 23.05.2015 kuni 18.10.2015 kaasaarvatud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestas alates 19.10.
6. Yury Sidorovi suhtes kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keeld tühistas kohtuotsuse jõustumisel. APELLATSIOON:
7. Süüdistatav vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse osas ja leiab, et talle on mõistetud liialt range karistus. Kohus mõistis rangema karistuse kui istungil taotles prokurör, kes palus 5 kuu ja 10 päevast vangistust, millist siis 1/3 võrra vähendada. Tema tahtis kriminaalasjade ühendamist, kuid seda ei tehtud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
9. Süüdistatav vaidlustab vaid mõistetud karistust. Põhjenduseks märgib, et kohus karistas teda karmimalt kui taotles prokurör. Esmalt peab kolleegium vajalikuks osutada, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Eeltoodud seisukohta on väljendanud Riigikohus korduvalt (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-11-113-12 ja 3-1-1-91-07). Samuti peab kolleegium vajalikuks märkida, et kohtuistungi protokolli kohaselt on prokurör taotlenud menetletavas asjas süüdistatava karistamist 1 aastase vangistusega ja süüdistatava poolt viidatud 5 kuud ja 10 päeva on liidetav milline tuleneb eelmisest kohtotsusest ja mille osas on prokurör taotlenud karistust suurendada. Seega maakohtu poolt mõistetud 9 kuuline vangistus on tegelikult lühem prokuröri poolt taotletud 1 aastasest vangistusest. Samas nagu juba ringkonnakohus eelpool märkis, pole maakohus karistust mõistes seotud prokuröri taotlusega. Apellant pole apellatsioonis viidanud karistust kergendavatele asjaoludele millised maakohus jättis arvestamata või asjaoludele, millised jäid maakohtu poolt tähelepanuta. Kolleegium leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtud alustega, arvestatud on nii süü suurusega, kergendava asjaoluga kui ka süüdistatava isikuga. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolseid minetusi, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue karistuse mõistmiseks.
10. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohtu otsus karistuse mõistmise osas on piisava selgusega põhjendatud. Arvestatud on kõikide asjaoludega, millised on apellatsioonis esile toodud. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas seadusega, mistõttu selles osas otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)