← Eesti

2-15-1785/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-1785 Määruse tegemise aeg ja koht 28.10 .2015, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi TP ja KP hoo

§ 123lg 1 lahendama esmajoones laste huvidest ning vajadustest lähtuvalt.

  1. Kõnesolevas asjas on erandlikuks asjaoluks KP vaimne tervis. KP-le teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisist nähtuvalt (akt nr 7 (1342/1303/13) ei võimalda tema psüühiline seisund kestvalt ja täies mahus aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Tema psüühika iseärasused mõjuvad ebasoodsalt tema otsustusvõimele ja võimele mõista oma laste emotsionaalseid, sotsiaalseid ja materiaalseid vajadusi. Seega on tema oskamatusel lastega toime tulla objektiivsed põhjused. Nagu KP ise tunnistab ja eestkostja senine praktika on näidanud, vajab KP eluga toimetulekuks mitte vajadusepõhist või pistelist, vaid igapäevast ja järjepidevat juhendamist. Sellises mahus järelevalve ja juhendamisega oleks KP võimalik kindlustada vaid toetatud elamise teenusel, mida sotsiaalhoolekandeseadus emale koos lastega ei võimalda. Samuti juhul, kui K eestkostjaks oleks tema abikaasa või mõni muu füüsiline isik, kellel on võimalik temaga igapäevaselt koos elada. TP ei ole eestkostjaks sobiv isik varasema karistatuse ning oma isikuomaduste tõttu. Mõnda teist KP-le lähedast ja eestkostjaks sobivat isikut leida ei ole õnnestunud.
  2. K ja TP senine kooselu on olnud heitlik ja vastuoluline. Mõlemad kinnitavad, et soovivad abielu jätkata ning on seda väljaspool kodu järjekindlalt ka demonstreerinud. Koduseinte vahel kooselu aga ei laabu ja selle põhjuseks võib olla nii TP vägivaldsus kui ka KP soovimatus ja oskamatus pereema kohustusi täita: koristada, süüa teha, abikaasa ja laste materiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste eest igakülgset ja püsivat hoolt kanda. TP-l napib vaimset ja emotsionaalset võimekust oma abikaasa eripäraga toimetulekuks. KP tunnistab, et abikaasa pahameel ja sellega kaasnenud vägivald on enamasti tingitud mehe rahulolematusest KP tegemiste ja tegutsemise kiiruse suhtes. 4

(6)Konflikti tekkides on KP lahendanud olukorra alati kodust lahkumise teel, kuid TP esimesel kutsel sinna tagasi pöördunud. Sellises omavahelises kokku-lahku mängus on laste vajadused ja eelkõige emotsionaalsed vajadused jäänud vanemate tähelepanu alt välja ning lapsed on pidanud taluma helluse ja läheduse puudumist.
  1. Puudub kahtlus, et KP-l on emotsionaalne side oma lastega, ta soovib nendega koos olla ja ta ei ole kunagi tahtlikult laste vastu halb. Laste eest nõutaval määral hoolt kandma ja neid kasvatama KP iseseisvalt võimeline ei ole. Puudub kahtlus, et TP soovib oma poega ja tütart ise kasvatada. Puuduvad küllaldased tõendid, kas ja millisel määral on TP abikaasaga tülitsedes olnud vägivaldne või pahatahtlik laste suhtes, kuid ka TP ei ole iseseisvalt, s.o ilma praktilise ja püsiva kõrvalabita võimeline lapsi kasvatama.
  2. K ja TP on käesoleval ajal kestvalt võimetud laste hooldusõigust teostama (

§ 140lg 1).

Kuna mõlemad vanemad on kohtuistungil avaldanud üksmeelset arvamust, et nende abielu jääb püsima ja nad soovivad oma lapsi ise kasvatada, samuti seetõttu, et eelduslikult on lapse huvides kasvada oma bioloogiliste vanemate juures, on õige KP ja TP hooldusõigus peatada ja anda neile võimalus oma pereelu ümber korraldada selliselt, et lastel oleks vanemate juures turvaline ning laste materiaalseid ja emotsionaalseid vajadusi rahuldav kasvukeskkond.

  1. Lapse huvides on omada kodu ja vanemaid. Kui bioloogilised vanemad seda kindlustada ei suuda, on lapsel õigus saada endale turvaline kodu ja vastutustundlikud vanemad kas lapsendamise või kasupere kaudu.
  2. Kuna lapsed elavad XXXXX XXXXXXXXX ja puudub füüsiline isik, kes oleks avaldanud soovi või keda oleks võimalik määrata T ja AA eestkostjaks, tuleb laste eestkostjaks määrata nende elukohajärgne omavalitsus, s.o Järvakandi Vallavalitsus. Määruskaebus ja selle põhjendused
  3. TP esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta Raikküla Vallavalitsuse avalduse rahuldamata.
  4. Asjas ei ole kogutud ühtki tõendit selle kohta, et TP kujutaks ohtu oma lastele. Seda on kinnitanud ka maakohus määruses (lk 5 viim lg). TP ei ole kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama (

§140lg 1).

Tõendamata on, et TP oleks lapsed ohtu pannud või teinud muu hooldusõiguse peatamise aluseks olla võiva teo. Maakohtu otsus on vastuolus nii materiaal- kui menetlusõigusnormidega. Menetluse edasine käik

  1. Järvakandi Vallavalitsus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
  2. Raikküla Vallavalitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
  3. TP-le ja AAP-le määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
  4. KP-le määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 5

(6)Määruse põhjendused
  1. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning asja materjalid ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole tõendatud, et TP oleks lastele ohtlik, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on peatanud hooldusõiguse põhjusel, et TP on kestvalt võimetu laste hooldusõigust teostama. Maakohus on oma seisukohta õigesti põhjendanud TP isikuomadustega ja senise käitumisega. Maakohus on seejuures käsitlenud Raikküla Vallavalitsuse poolt kohtule esitatud avaldusi, juhtumiplaane, perekonna blogi
  3. aasta sissekandeid ja sotsiaaltöötaja läbi viidud paikvaatlust. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et laste tervis, areng ja heaolu on sattunud TP juures mitmel korral ohtu. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt TP on kestvalt võimetu laste hooldusõigust teostama, on kooskõlas teabega TP 09.02.2015 avalduses (kd I tl 16-17), TP 10.03.2015 seletuskirjas (kd I lk 79), ekspertiisiaktis (kd I tl 108-120), 31.01.2015 juhtumiplaanis nr 2 (kd I tl 190), 19.02.2015 juhtumiplaanis nr 3 (kd I tl 196), 28.02.2015 juhtumiplaanis nr 4 (kd II tl 4-5),
  4. aasta perekonna blogis (kd II tl 8-12) ja paikvaatluse dokumendis nr 1/15 (kd II tl 15-16). Tõenditest nähtub, et vastupidiselt TP avaldatud soovile ei ole ta suutnud hoolitseda laste turvalisuse ja arengu eest.

§ 140

lg 1 kohaselt, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama, peatab kohus vanema hooldusõiguse. Antud asjaoludel on laste heaolu tagamiseks vanemate, sh TP hooldusõiguse peatamine proportsionaalne abinõu. Peatamise aluste äralangemisel, s.t juhul, kui vanemad on suutnud oma elu korraldada viisil, mis tagab lastele turvalise ja arengut toetava keskkonna, on kohtul võimalik hooldusõigus taastada. Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja on õigesti teinud esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi (

§ 123lg 1). 28. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb Ts

MS § 171 lg 1 alusel jätta TP kanda. Maakohtu määrusest tulenevalt jäävad muud menetluskulud, välja arvatud riigi õigusabiga seotud menetluskulud, menetlusosaliste endi kanda. Enne määruskaebuse esitamist tekkinud riigi õigusabiga seotud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.