← Eesti

2-14-61858/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-61858 Tsiviilasi M.K. hagi I.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 1597,50 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus (
  5. jaanuari
  6. a täiendav otsus) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.K. apellatsioonkaebus ja I.K. vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja/vastuapellatsioonkaebuse vastustaja): M.K. (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX), seaduslik esindaja A.K. , lepinguline esindaja Paul Paas Vastustaja (kostja/vastuapellant): I.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) esindajad RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Viru Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus (
  10. jaanuari
  11. a täiendav otsus) hagi rahuldamise ulatuse ja tagasiulatuva elatise suuruse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
  12. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  13. Rahuldada vastuapellatsioonkaebus osaliselt.
  14. Lugeda Viru Maakohtu
  15. jaanuari
  16. a otsuse (
  17. jaanuari
  18. a täiendava otsuse) resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
  19. Rahuldada hagi osaliselt.
  20. Mõista I.K. lt välja elatis M.K. ülalpidamiseks alates 03.12.2014 kuni 31.12.2014 igakuise elatusrahana 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot, 50 senti) eurot ja alates 01.01.
  21. a 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (PKS § 101 lg 1).
  22. Mõista I.K. lt välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2014 kuni 02.12.2014 M.K. ülalpidamiseks summas 1837,40 eurot (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse eurot ja 40 senti).
  23. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja A.K. i arveldusarvele, selgitusega ”elatis”. Menetluskulude jaotus Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  24. M.K. esitas 03.12.2014 hagi I.K. vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus välja mõista igakuise elatise alates 01.01.
  25. a summas 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui seadusega ettenähtud elatise miinimummäär.
  26. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja osaleb lapse ülalpidamises. Laps viibis alates 01.01.
  27. a kolme kuu jooksul (veebruar, märts, aprill) võrdselt nii ema kui ka isa juures. Kostja ostis lapsevankri, turvahälli, mähkmed, mänguasju jne. Samuti tasus kostja akende paigaldamise tasu A. K ja tema ema elukohtades. A. K ei kasuta elatisraha lapse huvides. MAAKOHTU LAHEND
  28. Viru Maakohus rahuldas 13.01.2015 otsusega hagi ja mõistis I.K. lt välja elatise M.K. ülalpidamiseks alates 03.12.2014 kuni 31.12.2014 igakuise elatusrahana 177,50 eurot ja alates 2 01.01.
  29. a 195 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (PKS § 101 lg 1). Kohus määras, et elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja A.K. i arveldusarvele, selgitusega ”elatis”. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte enda kanda. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kohus leidis, et mõlema vanema varaline seisund võimaldab last võrdses osas ülal pidada (tl 31-34, 40-51). Kostja väide, et laps elas alates 01.01.2014 kolme kuu jooksul (veebruar, märts ja aprill) võrdselt nii A.K. kui ka kostja juures ning kostja kandis sel perioodil lapse ülalpidamiskulud, ei ole tõendatud. Kostja väide, et kostja osaleb hageja ülalpidamises ja ta on ostnud lapsele vajalikke esemeid, ei ole tõendatud. Kohus oli seisukohal, et akende paigaldamise tasumine kostja poolt A.K. ja kostja kooselu ajal (07.01.2013 ja 16.09.2013) ei tõenda lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja väide, et lapse ema A.K. ei kasuta elatist lapse huvides, on tõendamata.
  30. Viru Maakohus tegi 15.01.
  31. a täiendava otsuse, millega mõistis I.K. lt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.01.2014 kuni 02.12.2014 M.K. ülalpidamiseks igakuiselt 177,50 eurot. Kohus oli seisukohal, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks ülalpidamiskohustust perioodil 01.01.2014 kuni 02.12.2014 täitnud ning seetõttu tuleb nõue rahuldada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  32. M.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt ei ole elatise hagi perekonnaasi ega põlvnemisasi ning elatise hagis tuleb menetluskulude kandmisel kohaldada TsMS § 162 lg-t
  33. Apellant palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 300 eurot. Apellant palub määrata, et menetluskulud tuleb kanda hageja seadusliku esindaja A.K. i arveldusarvele, selgitusega „menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-61858“.
  34. I.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja tegi kõik, et lahendada asi võimalikult väikeste menetluskuludega. Apellant nõudis asja arutamist kohtuistungil.
  35. I.K. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15.01.2015 täiendava otsuse tühistamist. Vastuapellant palub jätta rahuldamata apellandi menetluskulude taotluse. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on vastustaja toetanud last ja lapse ema (andnud kasutada oma autot, ostnud söögid, joogid, riided jne); 2) ei kasuta A.K. elatist ega lastetoetusi laste huvides; 3
  36. M.K. vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis maakohus põhjendatult, et vaidlusaluste esemete ostmist ei saa tasaarveldada lapse isa kohustusega tasuda lapsele elatist; 2) kasutab A.K. elatist laste huvides; 3) oli apellandil õigus palgata enda huvide esindamiseks esindaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 13.01.
  38. a otsus (15.01.
  39. a täiendav otsus) tuleb tühistada hagi rahuldamise ulatuse ja tagasiulatuva elatise suuruse osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  40. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha vastuapellatsioonkaebuse osas. Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada Viru Maakohtu 15.01.
  41. a täiendava otsuse, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.01.2014 kuni 02.12.2014 igakuiselt 177,50 eurot. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja väited, et lapse seaduslik esindaja ei kasuta elatist lapse huvides ei ole tõendatud ning ei ole aluseks jätta elatis tagasiulatuvalt välja mõistmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et laps on viibinud perioodil 01.01.2014 kuni 02.12.2014 ka kostja juures ning kostja on ostnud sel ajal lapsele toitu. Seda, et kostja on aeg-ajalt andnud lapse emale kasutamiseks oma auto, ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja ei ole välja toonud, kui palju ja mis sõitudeks on lapse ema kostja autot kasutanud.
  42. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta on toetanud last ja lapse ema (andnud kasutada oma autot, ostnud söögid, joogid ja riideid). Kostja esitas maakohtule kolm ostukviitungit, mille kohaselt on kostja ostnud 26.06.
  43. a Rakvere Põhjakeskusest kauplusest Lastemaa Britton 3way (turvatool) hinnaga 65,10 eurot. Samuti on kostja ostnud 19.02.
  44. a lastekäru ja koti hinnaga 50 eurot. Hageja seaduslik esindaja väitis kohtuistungil, et temale ei ole neid asju üle antud. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ta on ostnud lapsele vajalikke esemeid. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Kostja on esitanud ostukviitungite väljavõtted, millest nähtub, et kostja on ostnud lapsele vajalikke asju kokku summas 115,10 eurot. Pelgalt hageja väide, et temale ei ole neid asju üle antud, ei ole aluseks jätta ostetud esemed elatise väljamõistmisel arvestamata. Ringkonnakohus leiab, et tagasiulatuvast elatisest tuleb arvestada maha 115,10 eurot, millises ulatuses on kostja tõendanud, et ta on lapsele ostnud vajalikke esemeid. Turvatooli ja käru ostmist saab pidada lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus märgib, et tagasiulatuv elatis tuleb välja mõista ühekordse kindla summana. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2014-02.12.2014 eest summas 1837,40 (1952,50-115,10) eurot. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja muid asjaolusid, mis annaksid aluse jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata või vähendada tagasiulatuva elatise suurust. Ringkonnakohus märgib, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. 4
  45. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Apellant leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 300 eurot. Apellant on õigesti märkinud, et praegusel juhul on tegemist ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 järgi, mistõttu ei kohaldu asjas TsMS § 164 lg
  46. Ülalpidamisasjas jäävad üldjuhul menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus võib jätta menetluskulud kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust tagasiulatuva elatise suuruse osas ning sellest tulenevalt muutub maakohtu otsuse rahuldamise ulatus, st maakohtu otsus rahuldatakse osaliselt, siis leiab ringkonnakohus, et menetluskulude jaotamisel ei saa lähtuda TsMS § 162 lg-st
  47. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolusid, sh seda, et kostja ei ole vaielnud vastu elatise maksmise kohustusele ning kostja soovib oma last toetada, siis leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub alus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.