Obsah (4)

§ 116§ 2§ 210§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine 1. 2. 3. 4. Tartu Ringkonnakohus Tii

) § 116 lg-st 5 ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

§ 116

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Tartu Halduskohtu

1. augusti
2. a määrus, millega kohus jättis J. Reinomäe
3. augusti
4. a taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, jõustus
5. septembril
6. Samuti jõustus
7. septembril
8. a halduskohtu
9. augusti
10. a määrus. Halduskohus leidis, et kuivõrd Tartu Halduskohtu
11. augusti
12. a määrus on jõustunud ja menetlus seetõttu lõppenud, siis tuleb J. Reinomäe
13. septembril
14. a esitatud riigi õigusabi taotlus jätta läbi vaatamata.
15. J. Reinomägi esitas
16. septembril
17. a taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles märgib, et soovib saada riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu
18. septembri
19. a määrusega. Taotluse kohaselt rikutakse käesolevas asjas taotleja erinevaid konventsioonis kehtestatud õigusi. Lisaks märgib kaebaja, et õiguste iseseisev käitamine ei ole talle tagatud.
20. Tartu Halduskohus võttis
21. septembri
22. a määrusega J. Reinomäe
23. septembri
24. a avalduse menetlusse määruskaebusena Tartu Halduskohtu
25. septembri
26. a määruse peale, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
27. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus rahuldab J. Reinomäe
28. septembri
29. a määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu
30. septembri
31. a määruse, võtab menetlusse J. Reinomäe
32. septembri
33. a määruskaebuse ning jätab
34. septembri
35. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
36. septembri
37. a määruse muutmata.
39. Tartu Halduskohus jättis
40. septembri
41. a määrusega J. Reinomäe
42. septembri
43. a riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata põhjendusel, et kuivõrd
44. augusti
45. a määrus on jõustunud, siis on käesolevas asjas menetlus lõppenud. Ringkonnakohus halduskohtu eeltoodud käsitlusega ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul puudub alus
46. 2 2 septembri 2015 avalduse läbi vaatamata jätmiseks ning halduskohus on ekslikult tõlgendanud eelpool nimetatud avaldust uue riigi õigusabi taotlusena.
47. Ringkonnakohus märgib, et J. Reinomägi on käesolevas haldusasjas esitanud esmalt riigi õigusabi taotluse kaebuse esitamiseks ja enda esindamiseks ning seejärel riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega nii kaebuse esitamisel riigi õigusabist kui ka seejärel määruskaebuse esitamisel riigi õigusabist keelduti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse esitamisel taotletud riigi õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud kaebaja kõik vastavas haldusasjas tehtavad menetlustoimingud, mistõttu puudub kaebajal, kelle esmane taotlus on rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks halduskohtu poolt haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Kui kaebaja on siiski sellise taotluse esitanud, tuleb seda tõlgendada halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusena. 12.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust tulenevalt eksis halduskohus käesolevas asjas J. Reinomäe

1. augusti
2. a,
3. augusti
4. a ja
5. septembri
6. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. J. Reinomägi tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu määruse vaidlustamine, millega kaebajale riigi õigusabi ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus kaebaja eelviidatud taotlusi määruskaebustena. 13.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus tühistada ning
4. septembri
5. a määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. septembri
7. a määruse peale menetlusse võtta. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtule J. Reinomäe
8. septembril
9. a esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida
10. septembril
11. a esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu
12. septembri
13. a määruse seaduslikkust. Kuivõrd käesoleva haldusasja raames tuleb kaebaja õiguste kaitseks leida vastus küsimusele, kas kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane, siis kujunenud menetlusliku olukorra tõttu on ringkonnakohtu hinnangul võimalik kontrollida riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust
14. septembri
15. a määruse raames.
16. Halduskohus on
17. septembri
18. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes

§ 203lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 /allkirjastatud digitaalselt/ 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 Madis Ernits 4 Agu Timmi