Obsah (7)

§ 436§ 176§ 175§ 143§ 651§ 33§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-13-4935

§ 436lg-t 1 ja § 175 lg-t 1.

Kohtul oli kohustus kontrollida menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ka omal algatusel. Avaldus oli selgelt põhjendamatu; 2) ei saa antud juhul kohaldada ka

-is asjaolude omaksvõttu reguleerivaid sätteid, sest maakohus ei järginud

§ 176

lg-s 8 sätestatut ega andnud hagejale tähtaega menetluskulude kohta seisukohtade esitamiseks; 3) pidi maakohus kontrollima kostja menetluskulusid ka põhjusel, et hageja õigusabi kulud olid kostja kuludest kordades väiksemad; 4) peaks asja materjalide ja kohtulahendiga tutvumisele, nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi raames tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kostja on esitanud kohtule viis menetlusdokumenti. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu

§ 175lg 1 mõttes.

Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kulud aega umbes 40 min. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on 5,33 tundi (8 lk x 0,666 h) summas 510,99 eurot; 5) ei ole tõlketeenuse eest tasutud kulude hüvitamine

§ 175

mõtte kohaselt sätte eesmärgiks.

§ 143

ei sätesta asja läbivaatamise kuluna tõendite tõlkimise kulu; 3 6) ei saa käsitleda tõendite esitamisega seotud kulusid Rahvusarhiivi riigilõivu ja koopiate tegemise osas asja läbivaatamise kuludena

§ 143

mõttes; 7) ei ole kostja esitanud menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, mis oleks vajalik kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimiseks. 5. AS Eesti Raudtee vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant vastustaja menetluskulude osas enne maakohtu otsuse tegemist vastuväiteid esitanud, mistõttu on maakohus õigesti kohaldanud

§ 175lg-t 1.

Apellandile oli tagatud võimalus esitada menetluskulude osas omapoolne seisukoht; 2) on maakohus järginud diskretsioonipiire ning mõistnud vastustaja menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendamatu on apellandi väide, et vastustaja kulutused tõendite tõlkele, Riigiarhiivi riigilõiv ja arhivaalist koopiate tegemise kulu ei ole hüvitamisele kuuluvad kulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
2. märtsi 2015 otsus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 796,56 eurot. Muus osas tuleb Viru Maakohtu
3. märtsi 2015 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on apellant vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 1743,14 eurot (s.o 2254,13-510,99 eurot). Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust vaidlustatud osas. 8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis maakohus kooskõlas

§ 176lg-ga 2 menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl 94).

Kostja esitas 19. veebruaril 2015 menetluskulude nimekirja, mis vastavalt

§ 176lg-le 7 edastati hageja esindajale (tl 116).

Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks andnud hagejale tähtaja kostja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks, seega tuleb asuda seisukohale, et maakohus on rikkunud

§ 176lg-t 8.

Kuivõrd hageja on esitanud omapoolsed vastuväited kostja menetluskulude nimekirja osas apellatsioonkaebuses, on maakohtu rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldatud. 9. Riigikohus on 26. juuni 2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

§ 175lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4.

septembri 2008 määruse nr 137. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

§ 175

lg-st 1 ning kontrollida menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Sellest tulenevalt on õige apellatsioonkaebuses toodud väide, et olenemata hageja vastuväidete puudumisest oli maakohtul kohustus kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust omal algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda teinud.

1. Kostja on palunud määrata kindlaks ning mõista hagejalt välja menetluskulud summas 2254,13 eurot (tõlkekulu 123,38 eurot + riigilõiv ja koopiad arhiivist 29,60 eurot + lepingulise esindaja kulu 2101,15 eurot). Maakohus rahuldas kostja taotluse täies ulatuses. Apellant leiab, et kostja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud moodustavad 510,99 eurot. 4
2. Üldjuhul peab kohtule esitatav dokumentaalne tõend olema eestikeelne (

§ 33lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et dokumentaalse tõendi tõlkekulu ei ole käsitletav asja läbivaatamise kuluna

§ 143mõttes ning seega ei kuulu antud kulu ka hüvitamisele.

Rahvusarhiivi riigilõiv ja koopiate tegemise kulu kuuluvad hüvitamisele, sest tegemist on asja läbivaatamise kuludega (

§ 143p 3).

12. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tuleb lähtuda menetlusdokumentide arvust ja mahust. Ringkonnakohtu hinnangul soodustaks selline lähenemine ebamõistlikult mahukate, kuid samas sisutühjade, menetlusdokumentide esitamist. Iga menetlusdokumendi puhul tuleb eraldi hinnata, kas selle koostamiseks kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud.

sätetest ei tulene, et menetluskulud peaksid olema kantud, mistõttu on ebaõige apellandi väide selle kohta, et kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimiseks oleks kostja pidanud esitama menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente.

1. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtub, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on 95,87 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasuks saab pidada 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 13.11.2013 nr 3-2-1-115-13, p 25; RKTKm 9.12.2013 nr 3-2-1-45-13, p 14). Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ning vajalik.
2. Arve nr 037-06-14 (tl 113) spetsifikatsioonis on kajastatud hagiavaldusega tutvumine, esialgse vastuse ja menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine, suhtlemine kliendiga ja materjalidega tutvumine. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastust nõudva dokumendi analüüsimist ning suhtlemist kliendiga. Samuti ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja kulud, mis seonduvad tähtaja pikendamise taotluse koostamisega. Kostja esialgne vastus hagile (tl 55-56) ei ole mahukas ega õiguslikult keeruline (põhjaliku vastuse esitas kostja
3. juulil 2014), mistõttu loeb ringkonnakohus selle koostamise põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kuivõrd Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumine on kajastatud järgmisel arvel (tl 112), jääb selgusetuks, milliste materjalidega kostja lepinguline esindaja tutvus. Selleks ajaks oli kostja esitanud kohtule esialgse vastuse hagile, mistõttu puudus vajadus ka hagile lisatud materjalidega tutvumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul pole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
4. Arve nr 020-07-14 (tl 112) spetsifikatsioonis on kajastatud suhtlus kliendiga ja Riigiarhiiviga, Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumine ning vastuse koostamine. Arvestades vastusele lisatud materjali (tl 69-78) mahtu loeb ringkonnakohus Riigiarhiiviga suhtlemise ja Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kostja vastuse (64-67) mahtu ning keerukust arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi.
5. Arve nr 008-02-15 (tl 111) spetsifikatsioonis on kajastatud kohtunõudega, hageja arvamusega ning materjalidega tutvumine, kostja seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamine. Eespool on ringkonnakohus asunud seisukohale, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastust nõuda dokumendi analüüsimist. Hageja
6. juuli 2014 arvamusele ei olnud uusi tõendeid lisatud. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, milliste materjalidega kostja lepinguline esindaja tutvus (Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumine oli kajastatud eelmise arve spetsifikatsioonis). Kostja seisukoha (tl 105-106) mahtu ja keerukust arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et menetluskulude nimekirja koostamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik kulu

§ 175lg 1 mõttes.

Riigikohus on 11. novembri 2014 määruse nr 3-2-1-77-14 p-s 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuivõrd selle avalduse ja menetluskulude 5 nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

1. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 8 tundi, kokku 766,96 eurot (s.o 8 tundi x 95,87 eurot/tund) (ilma käibemaksuta), millele lisandub Rahvusarhiivi riigilõiv ja koopiate tegemise kulu summas 29,60 eurot. Kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja hagejalt väljamõistetavaks menetluskuluks on seega kokku 796,56 eurot.
2. Kuivõrd

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid, jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi ja vastustaja poolt

1. novembril 2015 esitatud menetluskulude nimekirjad ning apellandi poolt
2. novembril 2015 esitatud vastuväite.
3. Viru Maakohtu
4. juuli 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-31741 on apellandile antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokaat Andrei Matvejev on esitanud kolm taotlust (ühe taotluse
5. märtsil 2015 ning kaks taotlust
6. novembril 2015) riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
7. märtsi 2015 taotlus ja üks
8. novembril 2015 esitatud taotlustest on samasisulised: 26.03.2015 apellatsioonkaebuse esitamine 3 tundi (120 eurot). Advokaat Andrei Matvejev palub määrata oma tasuks 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 24 eurot, kokku 144 eurot. Kolmandas taotluses on toiminguks märgitud 02.11.2015 arvamuse esitamine 2 tundi (80 eurot). Advokaat Andrei Matvejev palub määrata oma tasuks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 16 eurot, kokku 96 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb mõistlikuks ja põhjendatud riigipoolse õigusabi mahuks lugeda kokku 3 tundi (apellatsioonkaebuse koostamine 2 tundi + seisukoha koostamine 1 tund). Kuna ringkonnakohus loeb apellatsioonimenetluses M.F. esindamiseks põhjendatud õigusabile kulunud ajaks 3 tundi, on advokaat Andrei Matvejevile hüvitamisele kuuluva tasu suuruseks 120 eurot (3 tundi x 40 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 20% summas 24 eurot, kokku 144 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele. Viru Maakohtu
9. juuli 2013 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-31741 tulenevalt jäävad apellandile riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson