Obsah (7)

§ 71§ 124§ 200§ 155§ 104§ 152§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahjunõude 26.06.
6. Tallinna Vangla ei lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul, tehes taotluse kohta otsuse 02.10.2014 (tl 29-31p). Halduskohus on käesolevas asjas menetlenud vanglale esitatud taotlusega samadel asjaoludel esitatud kaebaja 07.11.
7. a kaebust, milles kaebaja palub Tallinna Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 10 035 eurot seoses ebapiisava põrandapinnaga ning ebasanitaarsete tingimustega kambris.
8. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 11 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale kahekuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. VangS § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
9. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.
10. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Eelnevast lähtuvalt oli kaebajal kohustus esitada halduskohtule kaebus kahe kuu möödumisel kahju hüvitamise taotluse registreerimisest vanglas. Kuivõrd kahekuulise tähtaja saab antud juhul lugeda möödunuks 26.08.2014, pidi kaebaja esitama halduskohtule kaebuse hiljemalt 26.09.
11. Kaebaja on aga kaebuse halduskohtule esitanud 07.11.2014, mistõttu on kaebus esitatud mittetähtaegselt.
12. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei 3 saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71lg 1 kohaselt on tähtaja ennistamine kohtu kaalutlusotsus.

Kohus võib kaebetähtaja ennistada vaid juhul, kui menetlusosalisel oli tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Riigikohtu praktika kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.

1. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
3. Ringkonnakohtule 01.12.2015 esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt ei olnud kaebajal võimalik seaduses sätestatud tähtaega järgida, kuna vangla rikkus talle RVastS § 18 lg-s 1 ette nähtud tähtaega taotluse lahendamiseks. Ühtegi muud objektiivset või subjektiivset põhjust, millest tulenevalt ei olnud kaebajal võimalik tähtaegselt kohtusse pöörduda ning mis võiksid kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise, ei ole taotluses märgitud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja poolt välja toodu näol tegemist mõjuva põhjusega kaebetähtaja ületamiseks. Ringkonnakohtule esitatud kinnipeeturegistri väljavõttest nähtuvalt on kaebajale tutvustatud muu hulgas vangistusseadust, mille § 11 lg 8 nimetab ühe kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise võimalusena ka selle, kui vangla jätab kinnipeetava kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Samuti on VangS § 11 lg-s 8 viidatud riigivastutuse seaduses sätestatud korrale. Seega oli kaebajal võimalik ka ise vastav kaebetähtaja regulatsioon välja selgitada ning selleks vajaliku hoolsuse rakendamata jätmine ei anna õigust kaebetähtaja ennistamiseks.
4. Ringkonnakohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebaja on 23.09.2014 ehk enam kui kaks kuud pärast tema taotluse registreerimisest esitanud vanglale pöördumise ja palunud kirjalikku vastust tema kaebuse võimalikuks edasiseks menetlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab eeltoodu, et kaebaja pidi olema teadlik või vähemalt kahtlema selles, et vangla võib olla ületanud tema taotluse lahendamiseks seaduses ette nähtud tähtaega. Samas ei ole võimalik välistada, et kui vangla oleks sellele kaebaja pöördumisele vastanud varem ja selgitanud talle kohtusse pöördumise korda, oleks kaebajal olnud võimalik halduskohtusse tähtaegselt pöörduda (pöördumine oli esitatud 23.09.2014, kohtusse pöördumise tähtaeg 26.09.2014). Hoolimata eeltoodust ei ole kaebaja tegevuses tuvastatav piisav hoolsus ka pärast tema kahju hüvitamise taotluse osas tehtud vangla otsuse kättesaamist. Nimelt on kaebaja vangla 02.10.
5. a otsuse kätte saanud 07.10.2014, millest tulenevalt oleks kaebaja pidanud juhul, kui ta oleks arvanud, et tal tuleb esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest, kohtusse pöörduma hiljemalt 06.11.
6. Kaebus on aga halduskohtule esitatud ja kaebaja esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud 07.11.2014 (tl 2), mistõttu oleks ka sellisel juhul kaebus esitatud hilinenult. Kuivõrd kaebaja eest on kaebuse halduskohtule esitanud õigusalaseid teadmisi omav esindaja, ei ole seaduses sätestatud tähtaegade järgimata jätmine ning nende välja selgitamiseks piisava hoolsuse rakendamine antud juhul millegagi vabandatav. Seega ei ole kohtule teada selliseid asjaolusid, mis õigustaksid kaebaja poolt kohtusse pöördumise kaebetähtaja ületamist, ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
7. Kuna kaebus on esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

4 § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 19.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Tartu Halduskohus rahuldas käesolevas asjas 29.01.

1. a määrusega (tl 49-49p) kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 301,05 euro ulatuses ning määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 60 eurot. Kaebaja eest on riigilõiv summas 60 eurot 05.02.2015 tasutud N.S. arvelduskontolt (tl 57). Tartu Ringkonnakohus jätkas 01.06.
2. a määrusega (tl 118-119) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi ringkonnakohtus osaliselt ning andis kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuselt 140 euro tasumiseks. Kaebaja eest tasus riigilõivu summas 140 eurot 05.06.2015 samuti N.S. (tl 120). Seega on kaebaja eest käesolevas asjas tasutud riigilõivu kokku 200 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel, kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 200 eurot tagastamisele.

Riigilõiv summas 200 eurot tuleb tagastada toimikusse lisatud maksekorraldustelt (tl 57, 120) nähtuvale N.S. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX . 20.

§ 108

lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt, mistõttu puudub vajadus muude menetluskulude kui riigilõivu osas seisukoha võtmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits