) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, seega leidis kohus üllatuslikult, tuginedes VÕS § 77 lg-le 2, et kohus on seotud hageja ettepanekuga ja kostja asja jagamise ettepanekud tulevad arutusele, kui hageja nendega nõustub. Kostja ei ole kordagi leidnud, et korteriomandi väärtus on 4402, 03 eurot. Kostja üksnes tõdes, et OÜ Uus Maa Pärnu büroo eksperthinnangu kohaselt oleks temale kuuluva kaasomaandi osa väärtuseks 4402, 03 eurot. Korteriomandi väärtuse hindamine toimus ekspertide poolt, mitte menetlusosaliste poolt ning OÜ Uus Maa Pärnu büroo hindas korteriomandi väärtuseks 26 400 eurot (mitte 3260 eurot) ja OÜ Tõnisson Kinnisvara 32 000 eurot (mitte 4402, 03 eurot). Arusaamatu on, kuidas jõudis kohus järeldusele, et õiglase hüvitise suuruseks on 3831, 02 eurot. Korteriomandi väärtuse määramisel tuleb võtta aluseks OÜ Tõnisson Kinnisvara koostatud eksperthinnang, kuna see on tehtud käesoleval ajahetkel ning selles kajastuv turuhind on aktuaalne. OÜ Uus Maa Kinnisvara eksperthinnang on koostatud ca aasta tagasi ning selles kajastuv turuhind ei ole tänaseks enam aktuaalne. Tuginedes OÜ Tõnisson Kinnisvara eksperthinnangule, on tänase seisuga kostja kaasomandi osa väärtuseks 5335, 69 eurot (7,32 m2 x 728, 92 eurot), mitte 3831, 02 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda, seda vaatamata asjaolule, et hageja palus hagis jätta kohtukulud osapoolte enda kanda. Hageja ei ole seda seisukohta muutnud ega taotlenud menetluskulude hüvitamist. Kostjale ei olnud ka teada, et hageja kasutas kohtumenetluses esindajat, kuna hagi ja muud menetlusdokumendid esitas hageja isiklikult. Samuti ei vasta Ants Piirsalu
§-s 218 sätestatud esindaja tingimustele ning tal puudub õigus olla esindajaks tsiviilkohtumenetluses. Maakohtule esitatud käsitsi kirjutatud volikiri anti välja 30.03.2015, kuid väidetavad õigusabikulud esindaja teenuse kasutamise eest tekkisid enne volituste andmist. Põhjendatud ega ka tõendatud ei ole esindaja õigusabikulud, mis väljuvad esindusõiguse piiridest (kehtiv esindusõigus puudus). Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu kaevatav otsus koos vigade parandamise määrusega tuleb
lg 1 p 3 alusel tühistada 3 ning saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab langetada alles pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis (
Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab
lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 3 järgi võib kohus eelmenetluse ülesannete täimiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Kohtul tuleb eelmenetluses pooltele vajadusel selgitada, milliseid asjaolusid peavad nad tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult. Praegusel juhul on hageja pöördunud kohtusse hagiga kaasomandi lõpetamiseks, paludes jätta korteriomand temale ning mõista temalt kostja kasuks välja rahaline hüvitis, lähtudes hageja määratud hinnast. Kostja ei vaielnud vastu vajadusele kaasomand lõpetada, kuid ei nõustunud hageja nimetatud vara väärtusega, vaid esitas omapoolse nägemuse (18.07.2014 kohtule edastatud menetlusdokument – tl 18-20). Kostja hinnangul on tema omandiosa väärtuseks 6500 eurot. Ühtlasi avaldas kostja selgelt, et ei nõustu OÜ Uus Maa Pärnu büroo arvamusega, sest vara tegelik turuhind on selles märgitust oluliselt kõrgem. Kõnealuses menetlusdokumendis esitas kostja muu hulgas oma nõude kaasomandi lõpetamise viisi osas, paludes kaasomand lõpetada kaasomanikevahelise enampakkumise teel (nõudes seda küll tingimuslikult, s.o siis, kui hageja kostja pakutud hinnaga ei nõustu). Samas on kostja ka märkinud, et kaasomand tuleks lõpetada korteriomandi XXXXX XXX (registriosa nr XXXXXXXX) kõrval ka XXXXX XX-XXX suhtes (registriosa nr XXXXXXXX), sest need kinnisasjad on kasutatavad ühiselt. 12.11.2014 menetlusdokumendis on kostja korranud oma soovi kaasomandi lõpetamise viisi kohta ning leidnud jätkuvalt, et omanikevaheline enampakkumine on antud juhul sobiv viis kaasomandi lõpetamiseks õiglase hinna alusel, sest võimaldab mõlemal omanikul võrdsetel tingimustel omandit säilitada (tl 39-41). 08.12.2014 vastuses on hageja välistanud kaasomandi lõpetamist kostja pakutud viisil (tl 64-65). 06.01.2015 kohtule edastatud seisukohas on kostja korranud varasemas menetlusdokumendis sisalduvad nõudeid ning rõhutanud, et varasem dokument sisaldab vastuhagi (tl 87-88). Maakohus ei ole kostja vastuses toodud asjaoludele mingit tähelepanu pööranud. Kohus ei selgitanud kostjale, et omapoolse nõude esitamisel tuleb tasuda sellelt riigilõiv. Kui kohus leidis, et kostjal tuleb vastuhagi vormistada eraldi dokumendina, siis tuli tal seda kostjale ka öelda. Vastavalt seadusele tuleb kohtul kõrvaldatavate puuduste korral määrata menetlusosalisele nende kõrvaldamiseks tähtaeg (
Kaasomandi lõpetamine on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse asendamine, seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Nii hagiavaldus kui otsuse resolutsioon peab seda kajastama. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema ka muus osas täpne ning täidetav. Kui korteriomandi juurde kuulub eraldi kinnisasjana panipaik, peab otsus ka seda hõlmama. Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 4 Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordselt asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kohaldada asjakohaseid õigusnorme. Kaasomaniku õigus nõuda kaasomandi lõpetamist on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-s 1. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumise teel, lähtudes õiglusest. Ühtlasi tuleb arvestada, et kaasomandi lõpetamisel tagab õiglase hüvitise see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kuivõrd asi saadetakse maakohtule tervikuna uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse väiteid konkreetsete menetlusõiguse normide rikkumiste (s.h menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise) kohta, samuti materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise kohta. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse määrab
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.