Obsah (7)

§ 191§ 78§ 70§ 29§ 19§ 76§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2016, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-125 Väärteoasi G K kaebus PPA Ida prefe

§ 191p 12).

Asjaolud 08.01.2016 esitas menetlusaluse isiku G K seaduslik esindaja E L Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirivalvur E A poolt väärteoasjas nr: 2590,15,004641 15.11.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1429010 peale, kohtuvälise menetleja 14.12.2015 määruse lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta peale ja 23.12.2015 kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametniku määruse peale. 1 Kaebus on adresseeritud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale, kuid ei ole järgitud

§ 78lõikes 3 sätestatud korda ning on esitatud otse kohtule.

Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ei tagastanud kohus kaebust selle esitajale, vaid nõudis kohtuväliselt menetlejalt ise välja kaebuse aluseks olevad väärteoasja materjalid. 11.01.2016 saatis kohtuväline menetleja kohtule väärteoasja nr: 2590,15,004641 toimiku. Kaebuse kohaselt koostas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirivalvur E A 15.11.2015 väärteoprotokolli nr AB

1. Väärtegu, mida menetlusalusele isikule ette heidetakse seisnes väärteo kirjelduse kohaselt selles, et 15.11.2015 kella 20.00 ajal, olles alaealine, tarbis xxxx linnas/vallas, staadioni juures, alkohoolselt jooki viina. Indikaatorvahendi näit oli 0,89 mg/l. Mõõtmine oli tehtud alkomeetriga Alcoqvant
2. Sellise teoga rikkus menetlusalune isik, väärteoprotokolli kohaselt, alkoholiseaduse (AS) § 46 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti AS § 71 järgi. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja esitas 02.12.2015 vastulause ja palus väärteoprotokoll tühistada, kuna väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise kohta ei eksisteeri. 14.12.2015 koostas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A V määruse väärteoasjas nr: 2590,15,004641, lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta. Määruses on menetleja asunud seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on kvalifitseeritav karistusseadustiku (KarS) § 71 lg 1 järgi ja tegu pandi toime xxxx. Samas menetleja möönis, et protokolli koostanud ametnik on rikkunud menetlusõigust, jättes parandatud väärteoprotokolli menetlusalusele isikule tutvustamata. Kuid määruses asus menetleja seisukohale, et tegemist ei ole sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa menetluse lõpetamise. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja esitas 22.12.2015 kohtuvälise menetleja asutuse juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebuses viitas avaldaja menetlusnormide olulisele rikkumisele ja palus kohtuvälise menetleja juhil lõpetada väärteoasjas nr: 2590,15,004641 menetlus. 23.12.2015 koostas kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse lahendamise määruse. Kaebuse lahendamise käigus kaebuse lahendaja nõustus kaebuses väljatoodud asjaoludega ja sellega, et kohtuväline menetleja on määruse koostamisel teinud vigu, kuid rahuldas kaebuse osaliselt ja kohustas kohtuvälist menetlejat tegema täiendavad parandused. Väärteomenetluse lõpetamise osas jättis kaebuse lahendaja kaebuse, motiveerimata oma otsust, rahuldamata. 28.12.2015 koostas kohtuväline menetleja ebaselguste lahendamise määruse. Kaebuses asusid menetlusalune isik ja tema seaduslik esindaja seisukohale, et nii väärteoprotokollis kui ka menetleja poolt 14.12.2015 koostatud määruses kirjeldatud ajal ja kohas, etteheidetavat sündmust pole aset leidnud. Samuti jäi menetlusalusele isikule arusaamatuks, millise seaduse alusel on temale etteheidetav tegu kvalifitseeritav, kuna väärteoprotokollis on etteheidetav tegu kvalifitseeritud „Alkoholiseaduse“ § 71 järgi aga 14.12.2015 määruses KarS § 71 lg 1 järgi. Kaebuse kohaselt peale avaldaja vastulauset ja kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale on kohtuväline menetleja korduvalt teinud täiendusi ja parandusi väärteoasja nr: 2590,15,004641 väärteoprotokollis nr AB
3. Esimese paranduse tegi kohtuväline menetleja enne menetlusaluse isiku seadusliku esindaja vastulauset, kuid rikkudes

§ 70, jättis selle menetlusalusele isikule teatavaks tegemata.

Sellist menetlusnormide rikkumist möönis ka 14.12.2015 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja. Võttes arvesse eeltoodut ja juhindudes

§ 29

lg 1 p 1 ja § 78 lg 1 palus kaebuse esitaja kohtul lõpetada menetlus väärteoasjas nr: 2590,15,004641. 2 Kohtumääruse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (

) § 78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega (kohtuvälise menetleja juhi või tema õigusaktiga volitatud ametniku määrusega) ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VMTS § 78 lg 2 p 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Kuna kaebusest ei nähtu, millal on kaebuse esitaja saanud kätte kohtuvälise menetleja 23.12.2015 määruse ning seda ei osanud täpsustada ka kohtuväline menetleja, siis loeb kohus kaebuse esitatuks tähtaegselt. VMTS § 79 lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Esitatud kaebusest jääb kohtule selgusetuks, millist konkreetset kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, soovib kaebuse esitaja vaidlustada. Kaebuse esitaja on väljendanud, et kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku

§ 19

lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Menetlusalusel isikul ei ole võimalik mõista, kus on talle etteheidetav tegu toime pandud ning milline on väärteo kvalifikatsioon. Samas nähtub asja materjalidest, et kohtuväline menetleja on teinud väärteoprotokolli parandused seoses teo toimepanemise kohaga. VMTS § 68 lg 2 kohaselt, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli, seega ei välista seadus võimalust juba koostatud ja menetlusalusele isikule tutvustatud väärteoprotokolli täiendamiseks. Lisaks viitab kaebuse esitaja, et protokolli koostanud ametnik on rikkunud menetlusõigust, jättes parandatud väärteoprotokolli menetlusalusele isikule tutvustamata. Nimetatud rikkumist möönis ka kohtuväline menetleja oma 14.12.2015 määruses, kuid asus seisukohale, et tegemist ei ole sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa menetluse lõpetamise. Viidatud määrusega määrati tutvustada menetlusalusele isikule parandatud väärteoprotokolli ning viidati, et määruse peale võib

§ 76

alusel esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kaebuse esitaja esitas kohtuvälise menetleja juhile kaebuse 22.12.2015 ning taotles menetluse lõpetamist väärteoasjas. Kaebuse lahendaja jäi seisukohale, et väärteoasjas ei ole olnud sellist menetlusõiguse rikkumist, mis tooks kaasa menetluse lõpetamise. Riigikohtu lahendi nr 3-11-84-07 kohaselt on lubamatu olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes nimetatud ei ole, antud väärteoasjas ei ole aga kohtuväline menetleja lahendit teinud. Kaebuse lahendaja nõustus, et lahendi kättesaamise edasilükkamise määruses on väärteo kvalifikatsioon ja toimepanemise koht märgitud valesti ning rahuldas kaebuse osaliselt, kohustades kohtuvälist menetlejat parandama lahendi kättesaamise edasilükkamise määruses eksitud kvalifikatsioon ja teo toimepanemise koht. 28.12.2015 on kohtuväline menetleja koostanud ebaselguste lahendamise määruse ning lugenud õigeks kvalifikatsiooniks 3 Alkoholiseaduse § 71 ja teo toimepanemise kohaks Loksa linn, Harju maakond. Määrus on edastatud menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale. Eeltoodust tulenevalt, asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on täiendanud väärteoprotokolli, kõrvaldanud seal esinenud puudused ning teavitanud sellest menetlusalust isikut, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Sellega on kohtuväline menetleja juba kõrvaldanud eelpool nimetatud rikkumised. Rohkem kohtuvälise menetleja tegevusi, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, esitatud kaebuses välja toodud ei ole, vaid on kohtule esitatud menetlusaluse isiku taotlus väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada.

§ 79

lg 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

§ 79

lg 3 ei anna kohtule õigust väärteomenetlust

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Sellest tulenevalt ning lähtudes eeltoodust jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 4