1-11-14447/149

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14447 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Valeri Obuhhov (isikukood 37310170270), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. novembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 13.02.2012 otsusega karistati Valeri Obuhhovi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 11 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust temale Harju Maakohtu 06.07.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks saadi 5 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 25.08.
7. V. Obuhhovi karistusaeg lõpeb 20.06.
9. Tartu Maakohtu 26.11.2015 määrusega jäeti V. Obuhhov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 V. Obuhhovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, reaalse vangistusega neljal korral. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 06.07.2007 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 alusel mõistetud 5 aastat vangistust) vabanes V. Obuhhov 01.04.2011 tingimisi enne tähtaega. Uue samalaadse kuriteo pani ta toime kõigest mõned kuud pärast vanglast enne tähtaega vabanemist. Samuti on teda ka veel enne seda vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Vaatamata võimalustele kanda karistust vabaduses, on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on senini ärakantud karistus täitnud eesmärgi. Sellesisulist veendumust kinnitavad ka V. Obuhhovi selgitused kuritegude kohta, millest nähtuvalt näeb ta süüd ennekõike oma tuttaval ja enda seotust narkootiliste ainete käitlemisega peab juhuseks. V. Obuhhovile mõistetud karistused seda aga ei kinnita. Samuti tuleb arvestada, et süüdistuse kohaselt käitles V. Obuhhov
10. aastal tugevaid narkootilisi aineid (fentanüüli, 3-metüülfentanüüli). Kuriteo raskust iseloomustab seegi, et kuriteo pani V. Obuhhov toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. 2.2 Vangistuse jooksul on V. Obuhhov omandanud põhihariduse, läbinud B1 tasemel riigikeele kursuse ning läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse Asendamise Treening“ ja psühholoogilise programmi „Küsimused endale.“ Samuti on V. Obuhhovil toimunud regulaarsed vestlused inspektorkontaktisikuga. Vaatamata eelnimetatud positiivsetele asjaoludele ei saa V. Obuhhovi käitumist karistuse kandmise ajal pidada aga positiivseks, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus vanglaametniku korduvatele korraldustele mitteallumise eest. 2.3 Vabanemisjärgselt on V. Obuhhovi elutingimused valdavalt head. Tal olemas kindlad elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on oluline, et V. Obuhhov soovib toetada oma last ja hooldada oma ema. Sellele vaatamata ei saa kohus olla veendunud, et V. Obuhhov on lõplikult aru saanud toimepandud teost ja teinud vajalikud järeldused. Lisaks on oluline, et V. Obuhhovil olid ka enne käesolevat vangistust toetav lähivõrgustik (ema, laps ja lapse ema) ning kindel töökoht, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani ta toime uue kuriteo. 2.4 Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leidis kohus, et V. Obuhhovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellekohast veendumust ei muuda ka asjaolu, et V. Obuhhov on avaldanud valmidust alluda täiendavalt elektroonilisele valvele. Kohtu hinnangul ei ole V. Obuhhovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega, kuna tema, olles varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, on jätkanud vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Sellistel tingimustel vabastamine riivab ühiskonna õiglustunnet.
11. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse V. Obuhhov ise, taotledes selle tühistamist ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 3.1 V. Obuhhov toonitab, et karistusaja esimesel kolmel aastal tal distsipliinirikkumisi ei olnud. Tallinna Vanglas
12. aastal tuli neid kaks. Tartu Vanglas pani ta 2015 aprillis toime uue rikkumise, mille eest teda karistati noomitusega, mille ta vaidlustas kuni Riigikohtuni välja, kuna selles ta oma süüd ei näe. Kui ta oleks kuritegelik režiimirikkuja, siis ei toetaks vangla tema vabastamist. Kõik programmid, mis vanglas anti, ta läbis, samuti sai ta põhihariduse. Kui vangla võimaldab, siis ta õpib ja töötab, et rahaliselt aidata oma haiget pensionärist ema ja 10-aastast tütart. Ta on ka läbinud keevitaja algbaasi ning ootab võimalust õpingud lõpetada ja saada eurosertifikaat. Kohtukulud on makstud, elu- ja töökoht on olemas. Tema kohtuprotsessis osalenud prokurör T. Pern ei ole tema vabastamise vastu ning seda toetavad ka kriminaalhooldaja ja Tartu Vangla. 3.2 V. Obuhhov märgib veel, et lisab kaebusele tõendi kinnitamaks ema halba tervislikku seisundit. 10.11.2015 oli emal insult. V. Obuhhov rõhutab, et kahetseb tehtut, tal on häbi ja ta soovib olla oma ema kõrval. Ta tahab kasutada võimalust luua pere ja elada seadust rikkumata. Ta on valmis ka elektroonsele valvele allutamise ja mistahes karmide tingimustega, tõendamaks, et suudab olla õiguskuulekas. V. Obuhhov lubab, et ei suhtle ka kriminaalkorras karistatud isikutega. 3.3 V. Obuhhov palub veel, et juhul kui ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, antaks talle võimalus tema tingimisi enne tähtaega vabastamise uueks arutamiseks poole aasta pärast. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus, kaalunud V. Obuhhovi määruskaebuses esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kolleegium alljärgnevalt, rõhutades seejuures aga vaid olulisimat ja vastates kinnipeetava argumentidele.
14. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (sealhulgas elektroonilise valve alla) võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas on kohtul kujunenud veendumus, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses. Maakohtul V. Obuhhovi puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on igati asjakohased, selged ja põhjalikud ning sisalduvad ka käesoleva määruse p-s 2 ning selle alapunktides, kriminaalkolleegium neid täies mahus üle kordama ei hakka. Küll toonitab ringkonnakohus peamist, s.o asjaolu, et korduvad karistused, sealhulgas reaalsed vanglakaristused, ei ole V. Obuhhovile seniselt mingitki positiivset ja uusi kuritegusid ära hoidvat mõju avaldanud. Seega ei saa ka praegusel juhul tekkida veendumust süüdimõistetu edasises õiguskuulekuses juba poolteist aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu. Samuti ei saa siinkohal loota ka vabaneva kinnipeetava üle teostatavale järelevalvele ja katseaja tingimustele, sest V. Obuhhov on oma käitumisega rohkem kui ühel korral näidanud, et tema kuriteod jätkuvad nimetatud meetmetele vaatamata.
15. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena, kuivõrd need ei lükka milleski ümber seisukohta, mille kohaselt ei saa karistuse eesmärke V. Obuhhovi puhul lugeda täidetuks. Nii on juba maakohus õigesti märkinud, et süüdimõistetu korduvaid kuritegusid ei hoidnud varasemalt ära temal ei elu- ja töökoha olemasolu ega lähedaste tugi või nende abistamise vajadus. Ehk siis, nimetatud asjaolude pinnalt puudub võimalus järeldada V. Obuhhovi kuritegeliku käitumise lõppemist. Samuti süvendab sellekohaseid kahtlusi teave temal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolust. Seda vaatamata V. Obuhhovi enda väitele, et distsipliinirikkumist ta ei tunnista ja ennast pahatahtlikuks vanglarežiimi rikkujaks ka ei pea. Mis puutub aga sellesse, et V. Obuhhovi kriminaalasjas prokurörina menetluses osalenud T. Pern kinnipeetava vabastamist toetab, siis tema selline seisukoht, samuti vangistusasutuse ja kriminaalhooldusametniku positsioonid, ei ole kohtutele siduvad. Lisaks tuleb siinkohal mainida, et juhtivprokurör T. Perni kirjalikust vastusest selguvalt ei ole tal vastuväiteid V. Obuhhovi ennetähtaegsele vabanemisele, kui seda toetab vangla ja kui kinnipeetav ei ole vangistuse ajal toime pannud distsipliinirikkumisi. V. Obuhhovi puhul tuleb aga märkida, et vangistusasutuses viibimise perioodil on teda distsiplinaarkorras karistatud rohkem kui ühel korral ja praeguselt, nagu juba märgitud, on tal üks kehtiv karistus.
16. Viimaseks märgib ringkonnakohus, et ei pea põhjendatuks V. Obuhhovi soovi selleski, et kohus, juhindudes VangS § 76 lg-st 4, vaataks tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise taotluse läbi uuesti juba 6 kuud pärast kohtumääruse jõustumist. Nimelt, nagu juba märgitud, on kohtud varasemalt andnud V. Obuhhovile rohkem kui ühel korral võimalusi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, kuid tema selline usaldamine on päädinud uute kuritegudega. Viimati võimaldati kinnipeetaval selliselt vabadusse tulla Viru Maakohtu 21.03.2011 määruse alusel, kuid vaid neli kuud hiljem pani V. Obuhhov toime uue kuriteo, s.o taas narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Eelmärgitud teave ja samuti asjaolu, et varasemad karistused isiku käitumisele positiivset mõju ei ole avaldanud, välistavad V. Obuhhovi suhtes VangS § 76 lg-s 4 toodud võimaluse kohaldamise. 3
17. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus