2-14-26266/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. oktoober.
2. a, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-14-26266 Hagi ese Eesti Erametsaliit hagi Tartu Metsaomanike Seltsi vastu liikmemaksu 931 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 931 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja: Eesti Erametsaliit; registrikood 80022332, asukoht Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn. Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Veso; e-post indrek@veso.ee • Menetlus Kostja: Tartu Metsaomanike Selts; registrikood 80109128, asukoht Jalaka 48, 50109 Tartu kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Mõista Tartu Metsaomanike Seltsilt Eesti Erametsaliidu kasuks välja 931 (üheksasada kolmkümmend üks) eurot.
5. Jätta menetluskulud Tartu Metsaomanike Seltsi kanda. Mõista Tartu Metsaomanike Seltsilt Eesti Erametsaliidu kasuks välja menetluskulu 472 (nelisada seitsekümmend kaks) eurot 50 senti.
6. Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
7. Eesti Erametsaliit (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tartu Metsaomanike Seltsi (kostja) vastu 931 euro väljamõistmiseks.
8. Pärnu Maakohtu
9. septembri
10. a määrusega anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätklamiseks hagimenetluses.
11. Hageja esitas
12. septembril 2014 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista liikmemaksu võla 931 eurot. Hagi kohaselt oli kostja kuni
13. aprillini 2014 hageja liige. Kostja on jätnud tasumata liikmemaksud aastate 2011-2013 eest. Kostja on võeti hageja liikmeks hageja juhatuse
14. novembri
15. a otsusega.
16. Harju Maakohus andis
17. septembri
18. a määrusega asja kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tartu Maakohus võttis
19. oktoobri 2014 määrusega hagiavalduse menetlusse.
20. Kostja esitas
21. novembril 2014 kohtule e-kirja teel allkirjastamata vastuse hagile. Kostja allkirjastas vastuse
22. jaanuaril
23. Vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna hageja arvas kostja ühepoolselt oma liikmeskonnast välja. See nähtub
24. a välja antud „Metsarahva nädalakalender 2013“ lk-del 20-25 avaldatud hageja liikmete nimekirjast, kus kostjat ei olnud märgitud. Kostjat hageja üldkoosolekutele ei kutsutud ja kostja hageja üritustel ei osalenud. KOHTU SEISUKOHT
25. Hageja soovib kostjalt aastate 2011-2013 eest võlgu olevate liikmemaksude väljamõistmist. Hageja on mittetulundusühing. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Seega on hagi rahuldamise esmaseks eelduseks asjaolu, et kostja oli aastatel 2011-2013 hageja liige ning teiseks eelduseks, et hageja põhikiri näeb ette hageja liikmetele liikmemaksu tasumise kohustuse.
26. Kohus leiab, et kostja hageja liikmeks olemine on tõendatud hageja esitatud hageja juhatuse koosoleku protokolliga nr 7 (tl 75), millest nähtub, et kostja võeti
27. novembril 2002 toimunud hageja juhatuse koosolekul hageja juhatuse otsusega hageja liikmeks. Nii MTÜS § 13 lg 1 kui ka hageja põhikirja p 4.3 (tl 35) kohaselt on liikmete vastuvõtmine hageja juhatuse pädevuses. Seega on tuvastatud, et kostja oli alates
28. novembrist 2002 hageja liige. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja liikmelisus oleks lõppenud varem kui
29. aprillil 2014, mil hageja üldkoosoleku otsusega (tl 31) kostja hageja liikmeskonnast välja arvati. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja liikmelisuse lõppemine.
30. Hageja põhikirja p 6.3) (tl 35) kohaselt on hageja liikmetel kohustus tasuda liikmemaksu. Kostja ei ole liikmemaksu suurusele vastu vaielnud, vaatamata sellele, et kohus kostjalt selle kohta seisukohta küsis. Seega loeb kohus, et kostja on 2/3 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt omaks võtnud asjaolu, et kostjal aastatel 2011-2013 maksta tulnud liikmemaksu suuruseks oli 931 eurot. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks liikmemaksu tasunud.
31. Kuna eelnevaga on tuvastatud, et kostja oli aastatel 2011-2013 hageja liige ning kostjal oli hageja põhikirjast tulenevalt liikmemaksu tasumise kohustus, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata liikmemaksud 931 eurot.
32. Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulu 560 eurot, sh tasutud riigilõiv 175 eurot ja esindaja tasu 385 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb esindajakulu hüvitada põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulutanud praeguses tsiviilasjas hageja esindamiseks 5,5 tundi, tunnihinnaga 70 eurot. Kohtu hinnangul ei saa arvestades vaidluse lihtsust, hagi sisu ja esitatud tõendite mahtu pidada põhjendatuks, tõenditega töötamiseks ja hagi koostamiseks kulunud aega 3 tundi, arvestades mh ka asjaolu, et eelnevalt oli tõendite kogumiseks kulunud juba 0,5 tundi. Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul selles osas 2 tundi. Samuti ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks (vt Riigikohtu
33. mai
34. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on põhjendatud esindaja tunnitasu suurus. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu, mis tuleb kostjalt välja mõista 297,5 eurot (4,25*70), millele lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 472,5 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3/3