Obsah (4)

§ 95§ 29§ 28§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. november 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-15-

) § 88 lg 1 p 6 alusel. Pooltel ei olnud konkreetset kokkulepet töötasu osas. Kostja oli nõus, et kui tekib rohkem rahalisi vahendeid makstakse hagejale ka töötasu, lubatud summa oli 500-600 euro ringis. Augusti töötasu makse 1480 eurot tegi hageja endale ise, ilma kostja juhatusega kooskõlastamata. Hageja tekitas kostjale kahju ka suurte telefoniarvetega, lisaks ostis hageja kostja nimel kaks mobiiltelefoni, mille müüs omavoliliselt maha. Hageja on kostjale tekitanud kahju kokku ligi 20 000 euro ulatuses. Hageja töötasust tuleks maha arvata mobiiltelefonide ostmiseks kulutatud 1100 eurot, samuti võib töötasuna käsitleda pangaarvelt ja kassast omastatud vahendeid, kuigi kostja ei ole seda töötasuna mõelnud.

1. Töövaidluskomisjon mõistis 21.aprilli
2. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/661 kostjalt hageja kasuks välja töötasu 6425,56 eurot (neto) ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni 804,07 eurot (neto).
4. mail 2015 esitas kostja Tartu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina. vaadata läbi KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus märgib, et individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kuivõrd praeguses asjas on ainult kostja esitanud avalduse asja hagimenetluses läbivaatamiseks on hageja nõuete piiriks töövaidluskomisjonis väljamõistetud summad.
6. Hageja on esitanud töötasunõude ja puhkusehüvitise saamise nõude. Kohus käsitleb esmalt hageja töötasunõuet. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures restorani juhatajana alates
7. juulist
8. Töölepingu seaduse (

) § 28 lg 2 p 2 kohaselt oli kostjal seega kohustus tasuda hagejale töötamise eest kokkulepitud töötasu. Hageja on nõudnud töötasu ajavahemiku eest

1. a oktoober kuni
2. a veebruar.
3. Kuna pooled vaidlevad selle üle, millal tööleping pooltevahel lõppes, tuleb töötasu nõude lahendamiseks ka sellele hinnang anda. Kostja väitel öeldi kostjaga leping esmakordselt üles
4. jaanuaril 2015, kuid
5. jaanuaril võeti kostja uuesti tööle ning lõplikult öeldi tööleping üles
6. veebruaril
7. Hageja väitel temaga töölepingut lõpetatud ei ole.

§ 95

lg 1 kohaselt peab töölepingu ülesütlemise avaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on 2/3 tühine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks tehtud vorminõuetele vastav ülesütlemisavaldus. Tunnistaja M.A. ütlustest nähtub, et ülesütlemine toimus suuliselt. Seega on ülesütlemine tühine ja tööleping sellega ei lõppenud (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p-d 13 ja 14). Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid ka selle kohta, et töösuhe oleks hiljem nõuetekohaselt lõppenud. Seega oli kostjal kohustus maksta hagejale töötasu hageja nõutud ajavahemiku eest.
3. Pooled vaidlevad kokkulepitud töötasu suuruse üle. Hageja väitel oli kokku lepitud netotöötasus 1480 eurot kuus, mille kinnitamiseks esitas hageja kontoväljavõtte (TVK tl 4), millelt nähtub, et kostja on hagejale sellise summa üle kandnud selgitusega augusti töötasu. Kostja väitel töötasu suuruse osas pooltel kokkulepe puudus. Kirjalikku töölepingut pooled sõlminud ei ole. Kostja väitel kandis hageja restorani juhina endale ise töötasu. Seda kinnitas ka tunnistaja M.A.. Kohtu hinnangul ei piisa seetõttu ainult ühekordsest kontoväljavõttest töötasu suuruse tõendamiseks.

§ 29

lg 2 kohaselt, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Praeguses asjas on hageja esitanud kaks tööpakkumist restorani juhataja kohale (tl 30-33), milles mõlemas on pakutud brutotöötasuks 1300 eurot kuus. Kuivõrd muid tõendeid selle kohta esitatud ei ole, loeb kohus hagejaga sarnase töö eest tavaliselt makstavaks töötasuks 1300 eurot kuus brutotasuna. See tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu viie kuu eest (oktoober 2014 kuni veebruar 2015) 1300*5=6500 eurot. Kuna tegemist on brutotasuga, tuleb kostjal sellest summast kinni pidada seaduses sätestatud maksud. Arvestades asjaolu, et töövaidluskomisjon mõistis hagejale töötasu välja netosummas, ei ületa väljamõistetud töötasu töövaidluskomisjonis väljamõistetut. 9. Kohtu hinnangul ei välista hagi rahuldamist töötasu nõudes kostja väited selle kohta, et hageja on tekitanud kostjale kahju ja omastanud tema vara. Kohtu hinnangul ei saa kostja väidetest lähtudes käsitleda nimetatud summasid töötasuna. Töötasu on

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt tasu tehtud töö eest, mida maksab töötajale (hageja) tööandja (kostja). Kuivõrd kostja väitel omastas hageja raha ja tegi kulutusi omavoliliselt ilma kostja nõusolekuta, ei saa seda pidada töötasuks. Kui kostja leiab, et hageja on talle kahju tekitanud või tema arvel alusetult rikastunud, on tal võimalik esitada hageja vastu vastavasisulise nõudega hagi. 10. Järgmisena käsitleb kohus hageja puhkusehüvitise nõuet.

§ 71

kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kuivõrd praeguses asjas ei ole tuvastatud, et tööleping oleks seaduse kohaselt lõppenud (vt otsuse p 7), siis ei ole hagejal tekkinud veel õigust puhkusehüvitise nõudmiseks ja see nõue tuleb seega jätta rahuldamata.

1. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda puhkusehüvitist pärast töölepingu lõppemist. Selleks võib ta soovi korral ka ise töölepingu üles öelda. Kuni töölepingu lõppemiseni on hagejal töölepingu täitmise nõue.
2. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3/3