lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust ning
lg 1 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2, 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 7 ja 65 lg 2 alusel pöörati Sander Niidi suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu 2 21.08.2014 kohtuotsusega nr 1-14-6936
järgi mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust, mis asendati 1090 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat, mille töötunnid olid tegemata ja seega karistus täielikult ärakandmata ning suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Sander Niidi poolt eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 25.08.2014 karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 25.08.
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava vanem vend M N elab xxxx ja xxxx käies on ta püüdnud nooremat venda mõjutada, kuid viimane ei ole olnud valmis oma käitumismustreid muutma. Ema sõnul nad pojaga eriti teineteisele oma saladusi ei avalda, suhtlus on toimunud põhiliselt olmeteemadel. Poja sõpru A N ei tunne, kuid talle teadaolevalt suhtleb poeg kuriteokaaslase G K. Võimalusel on A N töötanud väljaspool Eestit ning üksi elades on pojal olnud arusaamatusi majanaabritega. Koos sõpradega tarvitas Sander Niit alkoholi ja väidetavalt pidas kontrollimatuid pidusid. Kuriteokaaslase H S sõnul sõbra korteris pidusid ei toimunud, alkoholi tarvitati mujal. H S iseloomustab sõpra positiivselt – Sander Niit jätkas õpinguid Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis ja oli huvitatud nii enesetäiendamisest kui ka töö leidmisest. Kriminaalhooldusele määratuna täitis Sander Niit käitumiskontrolli nõudeid, jätkas õpinguid, koolist põhjuseta ei puudunud ja kõik vajalikud arvestused vastas õigeaegselt. Kriminaalhooldusele määratuna oli isik kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, kuid alkoholi tarvitamisest loobumine oli talle üle jõu käiv. Psühholoogiline nõustamine tõi kaasa positiivseid muutusi ning Sander Niit hakkas tegelema spordiga ja tegema koolivaheajal juhutöid. Saadud tasust maksis ta kannatanule kahjutasu ja kõik politseitrahvid. Negatiivset mõju süüdimõistetu käitumisele võivad avaldada alkoholi tarvitavad tuttavad-eakaaslased. Vabanemisel on Sander Niidil elukoht emale kuuluvas kahetoalises korteris, kus on alustatud sanitaarremondiga. Korteris on võimalus elektroonilise valve rakendamiseks olemas. Kinnipeetava ema töötab xxxx, tema tööleping lõpeb väidetavalt 2015.a detsembri teises pooles. Süüdimõistetu käitumist vabaduses mõjutab eelkõige alkoholi tarvitamine. Sander Niidi valikuid võib mõjutada tema suhtlusringkond. Kaine eluviis, töö leidmine ja majanduslik toimetulek võivad suurendada isiku motivatsiooni 4 muutusteks. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Sander Niit tingimisi enne tähtaega vabastada ja allutada elektroonilisele järelevalvele, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Sander Niidile katseaeg ja käitumiskontrolli aeg kandmata karistusaja ulatuses kuni 25.08.2017 ja määrata elektroonilise valve tähtajaks neli kuud. Käitumiskontrolli ajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada Sander Niidi suhtes
Sander Niit ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Töökoht talle garanteeritakse ja talle lubatakse tööd metsatöölisena elukoha lähedal. Ta hakkab metsatöölisena raiet tegema, varasemalt on ta töötanud ehitusel ja Soomes töötades ta pesi ja värvis katuseid. Praegu omandab ta puidupingitöölise eriala, õpingutega on ta jõudnud poole peale. Kui kohus ta vabastab, siis ta on suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma. Psühholoogi poole pöördumine oli ka tingitud alkoholi tarvitamisest ning peale psühholoogilise nõustamise ta muud ravi saanud ei ole. Narkootikumidest on ta proovinud kanepit ja amfetamiini, tarvitanud on juhuslikult, mitte regulaarselt. Õppetulemused eriala omandamisel on head, praegu teeb ta lõputööd. Selle eriala lõpuni omandamise võimalus vabaduses on xxxx olemas. Enne kinnipidamist õppis ta täiskasvanute gümnaasiumis, kus jäi 10. klass pooleli. Tal on tahe omandada ka keskharidus ning selleks on võimalused olemas, ta läheks tagasi sinna samasse kooli. Kriminaalkorras karistatud isikutest suhtleb ta oma lapsepõlvesõbra G K. Suhted emaga on praegu väga head, ema tuleb nüüd xxxx töölt ära. Suhted emaga ei olnud ka varasemalt kehvad, otseselt vägivaldseks ei ole ta ema suhtes muutunud, vaid neil on olnud lahkarvamusi. Ka xxxx õppiv vend toetab teda ning on talle eeskujuks. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sander Niidi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 24.09.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla S. Niidi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör märgib täiendavalt, et
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Kuigi kinnipeetav kannab reaalset vangistust esimest korda, ei saa jätta tähelepanuta, et ta kannab karistust jõhkrate avaliku korra vastaste kuritegude eest. Tulenevalt toimepandud kuritegude vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest - kolm aastat - on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud veidi üle ühe aasta ja kolme kuu vangistust, mis on proportsionaalselt üsna vähe. Prokuratuur leiab, et vabastades kinnipeetava praegu vangistusest tingimisi enne tähtaega, saab kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuritegude tehioludega. Vangistuses on S. Niidile määratud neli distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru 5 saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli S. Niidil probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et nimetatud süüdimõistetu puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 66%. Seega on S. Niidi puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on S. Niit ohtlik avalikkusele. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta ja kaheksa kuu, mis on pikk aeg. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur käesoleval ajal Sander Niidi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kaitsja leidis, et Sander Niiti on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid kindlasti tuleb arvestada asjaoluga, et vangistuses viibib ta siiski esimest korda. Kuna Sander Niidi karistus on liitkaristus, siis ajalises mõttes kannab ta karistust sisuliselt kahe kohtuotsuse alusel. Kaitsja juhtis tähelepanu positiivsetele asjaoludele ajast, kui isik oli kriminaalhoolduse all, kui ta heastas kahju ja täitis kohustusi. Samuti juhtis kaitsja tähelepanu kaitsealuse tahtele omandada eriala. See annab aluse loota, et kaitsealune loobub edaspidi selliste tegude toimepanemisest. Kaitsealusel on toetav perekond – ema, vend ja ka isa, tal on elukoht ja on töökoht. Seega kõik eeldused vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks on täidetud ja kaitsja ei näe võimalust, et nende eelduste puhul peaks tekkima risk, et kaitsealune jätkaks kuritegelikku käitumist. Kaitsja palus anda kaitsealusele võimalus ja vabastada ta enne tähtaega sisuliselt samadel tingimustel, mida peab võimalikuks ka Viru Vangla. Kaitsja hinnangul võiks kaitsealune täiendavalt läbida ka sotsiaalprogrammi, mis selekteeriks tema teadmisi alkoholi kahjulikkusest ja sellest loobumise eesmärgist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sander Niit ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kõik toimepandud kuriteod on olnud seotud vägivallaga. Märkimist väärib asjaolu, et uued tahtlikud kuriteod on toime pandud vaid mõne päeva möödudes (24.08.2014) eelmise, s.o Pärnu Maakohtu 21.08.2014 kohtuotsuse kuulutamisest. Eeltoodust järeldub, et varasemad tingimuslikud karistused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute tahtlike kuritegude toimepanemist ja teinud seda vahetult peale eelmise süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist. Sander Niidil on 4 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud erinevate rikkumiste eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isik pole suutnud vanglas range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt, siis annab see aluse kahelda, et isik suudab seda teha vabaduses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuritegude toimepanemise ajal on ta olnud alkoholijoobes ning kriminaalhooldusele määratuna on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seetõttu on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik ei ole suuteline vabaduses hoiduma alkoholi kuritarvitamisest, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Risk on olemas ka seoses narkootikumide tarvitamisega, kuna isik on olnud kuritegude sooritamise ajal ka narkojoobes. Viru Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 68% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%, mis on kohtu hinnangul kõrged riskid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus ei ole kindel, et elektroonilise valve kohaldamisega kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades Sander Niidi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanute õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sander Niidi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta vangistuses olles on 25.05.2015 asunud õppima puidupingitöölise erialal. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustav asjaolu üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.