Tsiviilasi nr 2-15-5288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Kohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. oktoober 2015.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja n

) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

§ 77

lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

§ 77

lg 2 kohaselt kui kaasomanikud kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet ei saavuta, otsustab kohus 2 hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

1. Pooled on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kinnistu asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX jääb kostjale ning kostja hüvitab hagejale tema osa (1/2) rahas. Pooled vaidlesid hagejale makstava hüvitise suuruse üle. Hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda kinnistu turuväärtusest omandiõiguse kaotamise seisuga. Kohus määras kinnistu turuhinna väljaselgitamiseks ekspertiisi. Ekspertiisiakti (tl 102-148) kohaselt on kinnistu turuväärtus 3.09.2015.a seisuga 27 000 eurot. Pooled on nõus ekspertiisiaktis toodud kinnistu väärtusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaasomand lõpetada selliselt, et kinnistu asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX jääb kostjale ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 13 500 eurot, mis vastab poolele kinnistu väärtusest. Arvestades et hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise summas 24 250 eurot, rahuldab kohus hagi osaliselt.
2. Hageja on lisaks kaasomandi jagamisele palunud lugeda kaasomandi üleandmiseks vajalik hageja tahteavaldus antuks. Seega on hageja esitanud nõude tema tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu
3. septembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20; Riigikohtu
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12).

§ 641

kohaselt on kinnisasja kasutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnisasi on poolte kaasomandis, kustutatakse ja tehakse ühe kaasomaniku kohta ainuomaniku kanne (vt Riigikohtu

1. mai 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada hagejat andma tahteavaldus tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada hageja nõusolek kohtuotsusega.
2. Kohus märgib, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega rahuldatakse hageja nõue omandi üleandmiseks samaaegselt kostja rahalise nõude täitmisega (Riigikohtu
3. veebruari 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-168-05, p 14). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3
5. TsMS § 190 lg 3 esimene lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võib tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 14.04.2015.a määrusega on E.L. antud menetlusabi ning vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 300 euro tasumisest. 23.03.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1575 anti E.L. riigi õigusabi ning määrati tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludest 50% võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates esindaja tasutaotlust lahendava kohtumääruse jõustumisest. TsMS § 190 lg 7 alusel kohus vabastab kostja hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
6. Hagejale on antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludest 50%) võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates esindaja tasutaotlust lahendava kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et lahendab hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude hageja poolt riigile hüvitamise eraldi määrusega. Andrus Miilaste kohtunik 4