lg 1 p 1 alusel ning kohustas apellanti tasuma 7 päeva jooksul menetlusabi andmise tühistamise määruse jõustumisest riigilõivu 1200 eurot ning esitama kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kohus hoiatas apellatsioonkaebuse esitajat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
6.
lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui on tasumata riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuni käesoleva määruse tegemise päevani ei ole apellant esitanud kohtule maksekorraldust apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise 2
lg 1 järgi jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et kaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus võtnud apellandi kaebuse menetlusse ebaõigesti, mistõttu jätab kohus kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. Kuivõrd kaebus on esitatud elektroonselt, siis selle tagastamist paberkandjal ei toimu. 8. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. 9.
lg 3 järgi kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja oma menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ringkonnakohtule esitanud ei ole. Kuna ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu andmeid hageja poolt apellatsioonimenetluses riigilõivu maksmise või muude kulude kohta, siis ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata ei saa. Ringkonnakohus märgib, et advokaat Henn Koduvere poolt 08.12.2015 esitatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluses märgitud advokaadi tasu ei ole hageja menetluskuluks, kuivõrd Harju Maakohus andis 15.07.2014 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu. 10. Ringkonnakohus määras hageja riigi õigusabi korras esindaja tasu suuruseks 15.12.2015 kohtumäärusega 336 eurot. Tulenevalt
lg 3 kuulub hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 336 eurot väljamõistmisele apellandilt riigi tuludesse. Tulenevalt
lg 9 tuleb apellandil tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11. Menetluskulude jaotust ja rahalise suuruse kindlaksmääramist saab
12. RN 11.12.2015 taotluse RT-le kuuluva kinnisasja arestist vabastamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuivõrd taotluse esitajal ei ole puutumust teisele isikule kuuluvale varale seatud arestiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.