3-14-51169/58

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Agu Timmi 21.10.2015, Tartu 3-14-51169 M.V. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 15 000 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 31.08.

1. a määrus M.V. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.V. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta M.V. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.08.
2. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
3. Viru Vangla kinnipeetav M.V. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 15 000 eurot väljamõistmiseks, kuna tal ei võimaldatud oma kaitsjatele ja esindajatele helistada ega nendega kohtuda.
4. Tartu Halduskohus jättis 15.04.
5. a määrusega kaebuse käiguta ja andis M.V. riigilõivu summas 450 eurot tasumiseks tähtaja.
6. 29.04.
7. a määrusega tagastas Tartu Halduskohus M.V. kaebuse, sest ta ei tasunud kohtu määratud tähtpäevaks kaebuse esitamise eest nõutavat riigilõivu.
8. M.V. esitas määruskaebuse, milles leidis, et Tartu Halduskohtu 29.04.
9. a määrus tuleb tühistada ja ta vabastada kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Koos määruskaebusega esitas M.V. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
10. Tartu Halduskohus keeldus 11.05.
11. a määrusega M.V. määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles ta vaidlustab tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmist kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata M.V. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 29.04.
12. a määruse peale (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3).
13. M.V. esitas 18.05.
14. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.05.
15. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamiseks. Koos määruskaebusega esitas M.V. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
16. Tartu Halduskohus jättis 22.05.
17. a määrusega rahuldamata M.V. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 11.05.
18. a määruse resolutsiooni p 1 peale, jättis määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks, võttis Tartu Halduskohtu 11.05.
19. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
20. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.06.
21. a määrusega M.V. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.05.
22. a määruse resolutsiooni p-i 2 muutmata.
23. M.V. esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 18.06.
24. a määruse peale.
25. Tartu Halduskohus tagastas 17.08.
26. a määrusega Tartu Halduskohtu 11.05.
27. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale esitatud määruskaebuse, sest M.V. ei tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul määruskaebuse esitamise eest nõutavat riigilõivu.
28. M.V. esitas 23.08.
29. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.08.
30. a määruse peale.
31. Tartu Halduskohus jättis 31.08.
32. a määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata M.V. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 17.08.
33. a määruse peale, resolutsiooni p-ga 2 määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus leidis, et ehkki M.V. ei ole selgesõnaliselt 23.08.
34. a määruskaebuses palunud end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 17.08.
35. a määruse peale, on ta osutanud enda väidetavale maksejõuetusele. Sellest saab välja lugeda taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. M.V. esitas menetlusabi taotluse koos määruskaebusega 23.08.
36. Seega tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks arvesse võtta M.V. sissetulek ja kulud ajavahemikul 23.04.2015 − 22.08.
37. Vaadeldaval ajavahemikul oli M.V. sissetulek 205 eurot. Praegusel juhul on õigustatud M.V. sissetulekust maha arvata isikukonto väljavõttest nähtuvad kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile, st 145,43 eurot. Järelikult on M.V. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 29,79 eurot ((205145,43)÷4×2), mida nõutav riigilõiv 15 eurot ei ületa. Seega esinevad asjaolud, mille korral M.V. menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Kuna puudub M.V. menetlusabi andmise vajadus, ei pea kohus hindama, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2
38. M.V. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 31.08.
39. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse kohaselt jättis halduskohus tähelepanuta ja kontrollimata kaebaja tehtud õigustatud kulutused. Riigilõivust vabastamise otsustamisel tuleb anda hinnang kinnipeetava tehtud kulutuste põhjendustele. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele, mille järgi on põhjendatud kulutusteks telefonikaartide ostmine, dokumentidest koopiate tegemine, ümbrike ja postmarkide ostmine, elektri eest tasumine, hügieenitarvete ostmine. Samuti on Riigikohus öelnud, et pärast riigilõivu tasumist peab jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui esineb vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Õigustatud on sissetulekust 205 eurot maha arvestada kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile, koopiate tegemisele, hügieenitarvete ostmisele ja kirjatarvete ostmisele. Jäägiks jääb 17,79 eurot, mis tuleb jagada neljaga ja tulemus korrutada kahega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40. Ringkonnakohus leiab, et M.V. määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.08.
41. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
42. Ringkonnakohus märgib, et kuigi Tartu Halduskohus võttis 09.09.
43. a määrusega menetlusse M.V. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.08.
44. a määruse peale, lahendab ringkonnakohus M.V. määruskaebust vaid osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 17.08.
45. a määruse peale, kuna Tartu Halduskohtu 31.08.
46. a määruse resolutsiooni p 2 ei ole vaidlustatav.
47. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega seoses M.V. seisukohtade tõlgendamisel taotlusena riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 17.08.
48. a määruse peale, kuna see on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega (HKMS § 2 lg 2), mille kohaselt tuleb haldusasi lahendada mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ning HKMS § 28 lg-st 1 tuleneva kohustusega, et menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
49. Samuti nõustub ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 31.08.
50. a määruse põhjendustega M.V. menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
51. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist oli 29,79 eurot ja määruskaebuse esitamisel kuuluks tasumisele riigilõiv 15 eurot. Samuti tuvastas halduskohus õigesti, et kaebaja on võimeline tasuma riigilõivu 15 euro ulatuses. Kuigi põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei tähenda see, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK 06.09.
52. a määrus nr 3-3-1-40-07 p 11, RKHK 04.06.
53. a määrus nr 3-3-1-86-12 p 11). Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest mitte vabastama.
54. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja viited Riigikohtu lahenditele ja asjaoludele, mida tuleb lugeda õigustatud kulutusteks. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus 3 on selgitanud 12.03.
55. a määruse p-s 7-10 haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12, et kehtiv halduskohtumenetluse seadustiku regulatsioon erineb oluliselt enne 01.01.2012 kehtinud seadustiku regulatsioonist riigilõivu ja kautsjoni vabastamise aluste kohta ning seetõttu on eelnev kohtupraktika menetlusabi andmise kohta kohaldatav üksnes osaliselt. Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk taotluse esitamise hetkel ei oma uue regulatsiooni järgi enam määravat tähendust, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Kinnipeetava isikuarvele kantud summadest VangS § 44 alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad on võrdsustatavad HKMS § 112 lg 2 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadmete kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad. 12.03.
56. a määruse nr 3-3-1-82-13 p-s 12 on Riigikohus nentinud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, toidule ja riietele. Kaebaja põhivajadused toidule ja hügieenile on tagatud riigi poolt.
57. Eeltoodu tõttu on õigustatud kinnipeetava isikukontole sissetulekuna kantud summadest maha arvata kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemise fondi ning tasu elektrienergia eest. Põhjendatud ei ole kulutused koopiate tegemisele, hügieenitarvete ja kirjatarvete ostmisele, kuna kinnipeetavatel on endal otsustusõigus, kas vastavaid kulutusi teha. Seega ei ole halduskohtu põhjendused ja seisukohad vastuolus Riigikohtu seisukohtadega, vaid tuginevad kehtiva seaduse sätetel ja asjakohasel Riigikohtu praktikal. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi