3-15-352/22

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-15-352

1. detsember
2. a Roby Koik Rodion Ovsijenko kaebus Tartu Vangla
3. jaanuari
4. a käskkirja nr 6-3/33 tühistamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja – Rodion Ovsijenko Vastustaja – Tartu Vangla
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
7. jaanuar
8. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
9. Tartu Vangla määras
10. jaanuari 2015 käskkirjaga nr 6-3/33 Rodion Ovsijenkole diststsiplinaarkaristusena 3 ööpäeva kartserit tingimisi kolme kuulise katseajaga Tartu Vangla Kodukorra punkti 1.7.1 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt kasutas R. Ovsijenko vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel käskkirjas nimetatud vene keelseid ebatsensuurseid väljendeid.
11. R. Ovsijenko esitas 09.02.
12. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
13. jaanuari
14. a käskkirjale nr 6-3/
16. Tartu Halduskohus jättis
17. veebruari
18. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas hüvitamisnõuete osas on kohtumeelne menetlus läbitud ning esitada vastavad tõendid.
19. R. Ovsijenko esitas
20. veebruaril
21. a kohtule avalduse, milles märkis, et hüvitamisnõuete osas on kohtueelne menetlus läbimata ning sellest tulenevalt taotleb ta üksnes Tartu Vangla
22. jaanuari 2015 käskkirja nr 6-3/33 tühistamist. Samas taotles R. Ovsijenko riigilõivu tasumisest vabastamist.
23. Tartu Halduskohus jättis
24. märtsi
25. a määrusega R. Ovsijenko taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata ning kohustas kaebuselt tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Riigilõiv tasuti
26. märtsil
27. a ning
28. märtsi
29. a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.
30. septembri
31. a määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused
33. detsembril
34. a kell 12.35 lõunasöögi jagamisel palus kaebaja toidujagajat panna eraldi köögiviljaraguu ja salat (kaebajale ainult salat ja kambrikaaslasele üksnes raguu), kuid vahetuseülem E. Rebane ütles, et kaebaja hakkab kõike sööma ja käskis toidujagajal panna taldrikule salat raguuga.
35. Kaebaja leidis, et võib keelduda sobimatust toidust ning hakkas valvuri käitumise peale pahandama, kuna tal on ka magu haige. Kaebajal tuli alluda käsule ning komplekslõuna vastu võtta. Kaebajat karistati 3 ööpäeva kartseriga intsidendi käigus öeldud ebatsensuursete sõnade eest. Kaebaja leiab, et määratud karistus on ebaõiglane, tekitas kahju füüsilisele ja psüühilisele tervisele.
36. Intsidendi tunnistajaks on kambrikaaslane Maksim Perov ning naabrid A. Kuzmin ja E. Tsarev. Tunnistajaid ei küsitletud menetluse käigus. Kaebaja hinnangul on see diskrimineerimine. Vastustaja seisukohad
37. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kuna kaebajat karistati Tartu Vangla Kodukorra (TVK) punkti 1.7.1 alusel ametnikuga suhtlemisel ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, siis ei oma asja lahendamisel sisulist tähendust otseselt lõunasöögi väljastamisega seotud detailsed asjaolud.
38. Vanemvalvur E. Rebase kinnitab 13.12.
39. a ettekandes nr 6059, et kaebaja valjuhäälselt sõimas teda, kasutades väljendeid „suka“ ja „bljäd“. Kaebaja ägestumisele viitab ka kaebaja enda märgitu kaebuses, et loomulikult hakkas ta pahandama. Ka vanemvalvur on ettekandes kinnitanud, et kaebaja ägestus, mistõttu kattub selline asjaolu kaebaja enda seletusega. On igati usutav, et isik võib tekkinud erimeelsuse foonil, kus tema soovitud tulem ei saabu, ägestuda ning kasutada suhtlemiseks kohatuid (ebatsensuurseid) väljendeid. Ei ole usutav ega tõsiseltvõetav, et ametnik koostab juhtunu kohta ettekande, kus märgib õigesti erimeelsust põhjustanud asjaolud, kuid lisab sellele väljamõeldud ebatsensuursete väljendite kasutamise. Kaebaja ei ole ka tõsiseltvõetavalt põhjendanud, miks peaks vanemvalvur tema suhtes sellise ebaõige ja tõele mittevastavate asjaoludega ettekande koostama. Seetõttu ei ole mingit alust pidada vanemvalvuri ettekannet ebausaldusväärseks.
40. Arusaamatu on kaebaja väide, et tema nimetatud isikuid ei ole küsitletud, kuigi nad on distsiplinaarmenetluse käigus 31.12.
41. a kirjalikult ütlused andnud. Nende isikute seletuskirjad on liidetud menetlusmaterjalide juurde ning need kajastuvad ka distsiplinaarmenetluse protokolli lisade loetelus. Nimetatud tõendeid on hinnatud koos teiste asjas kogutud tõenditega, kuid neid ütlusi ei ole peetud usaldusväärseteks tõenditeks.
42. Kaebaja väited, et tema ei ole väljendeid vanemvalvuri suhtes kasutanud, ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Nii kaebaja kui ka tema kambrikaaslane Maksim Perov kinnitasid menetluse käigus, et vanemvalvuri aadressil ei öeldud ühtegi halba sõna ega 2 solvangut. TVK punkt 1.7.1 keelab absoluutselt igasuguste ebatsensuursete väljendite kasutamise vestluses teiste isikutega ja seda sõltumata sellest, kas inetused on kellegi suunas adresseeritud või mitte. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kaebaja viidanud sellele, et tema ei ole üldse ebatsensuurseid väljendeid kasutanud. Ka tunnistaja M. Perov ei ole menetluse käigus väitnud, et kaebaja üleüldse ebatsensuurseid väljendeid ei kasutanud. Vastustaja hinnangul ei oma asja lahendamisel tähendust, kas väljendid olid adresseeritud vanemvalvurile või mitte. Isegi siis, kui väljendite kasutamine ei olnud suunatud vanemvalvurile, on kaebajale etteheidetud rikkumise osas teokoosseis täidetud.
43. Kinnipeetavast toidujagaja Reiko Madi ütlused ei oma mingit tõenduslikku väärtust, kuna vaidlusalune vestlus toimus vene keeles, mida tema ei oska. Vastustaja on seisukohal, et tõendite hindamisel on lähtutud asjakohastest kaalutlustest ning põhjendatult on jõutud järeldusele, et vanemvalvuri poolt ettekandes märgitu on usaldusväärsem.
44. Ka tunnistajate E. Tsarjovi ja A. Kuzmini ütlused rikkumise asjaolude hindamise seisukohalt ei oma tõenduslikku väärtust sõltumata nende usaldusväärusest ning ei kinnita ega lükka ümber kaebaja väiteid. Tunnistajatest kaaskinnipeetavad E. Tsarjov ja A. Kuzmin kinnitavad üksnes, et nemad selliste väljendite kasutamist ei ole kuulnud, mis aga ei tähenda, et kaebaja selliseid väljendeid kasutanud ei ole. E. Tsarjov ja A. Kuzmin paiknesid sündmuse toimumise ajal oma elukambris. Kinnipeetavate toitlustamine toimub nende elukambrites, mistõttu on kambri uksed ja ka toiduluuk toidujagamise ajal suletud. Toidu väljastamisel avatakse korraga ainult selle kambri toiduluuk, kuhu parasjagu toitu väljastatakse. Seega said tunnistajad E. Tsarjov ja A. Kuzmin kuulda vestlust läbi suletud ukse ning on igati võimalik, et nende kuuldeulatusse kogu sündmuste käik ei jõudnud või ei pööranud nad sellele tähelepanu.
45. Kaebaja väide nagu oleks teda karistatud muuhulgas ka väljendi „Napoleon“ kasutamise eest ei vasta tõele. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kordagi tõusetunud küsimust väljendi „Napoleon“ kasutamisest ning kaebajat ei ole ka sellise väljendi kasutamise eest karistatud. Tegemist on kaebaja enda vaides toodud väitega, mitte tema karistamise aluseks oleva asjaoluga. Kohtu seisukoht
46. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
47. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 1.7.1 on kinnipeetaval teiste isikutega suhtlemisel keelatud kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni.
48. Halduskohtu arvates on üldteada olevaks asjaoluks, et vene keelsete väljendite puhul (tl 4), mida kaebaja on vaidlustatud käskkirja kohaselt kasutanud, on tegemist meie keeleruumis ebatsensuursete ja isiku suhtes öelduna solvavate väljenditega.
49. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et vaidlust ei ole selles, et 13.12.
50. a kella 12.35 ajal tekkis kaebaja ja vanemvalvur Endel Rebase vahel erimeelsus seoses lõunasöögi väljastamisega. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebaja kasutas ebatsensuurseid väljendeid või mitte. 3
51. Vanemvalvur E. Rebase 13.12.
52. a ettekandest nr 6059 (tl 53) nähtub, et 13.12.
53. a kell 12.35 toidujagamise ajal esitas kinnipeetav nõudmise, et raguu ja salat panna temale eraldi kaussi. Saades eitava vastuse kinnipeetav ägestus ja röökides sõimas tunnistajat ebatsensuursete väljenditega. Kui tunnistaja teavitas kinnipeetavat ettekande koostamisest, lausus kinnipeetav, et nagunii keegi ei kuulnud ja tunnistajaid pole.
54. Kaebaja on menetluse kestel oma seletust intsidendi käigus öeldu kohta muutnud. Kaebaja R. Ovsijenko on esmalt 13.12.
55. a keeldunud ametnikule üldse selgituste andmisest (tl 53). R. Ovsijenko 16.12.2014.a seletuse kohaselt (tl 55) ei öelnud ta ühtegi halba sõna, kuid leiab, et ametnik ei tohi otsustada, mida kaebaja sööb. Valvur E. Rebane käskis kaebajale nõudval toonil jagada ka raguud. Nõudev toon on valvurile kaebaja arvates lubamatu. R. Ovsijenko on vaidlustatud käskkirja peale esitanud 15.01.2015 vaide (tl 60), milles märgib, et küsis valvurilt, kas ta on Napoleon, et sunnib talle toitu peale. Samuti märgib kaebaja vaides, et ta ebatsensuurseid väljendeid ei kasutanud ning et valvur võis valesti kuulda, kui kaebaja ütles Napoleon. Kaebaja väidab kaebuses (tl 1, tõlge tl 9), et ta ei ole 13.12.
56. a valvur E. Rebase suhtes mingilgi viisil solvanguid kasutanud, kuid möönab, et hakkas intsidendi ajal pahandama. Kaebuses (tl 2) väidab kaebaja, et teda ei ole karistatud ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, vaid sõna Napoleon kasutamise eest.
57. Tunnistaja Madi Reiko kirjaliku seletuse (tl 56) kohaselt ei oska ta vene keelt, mille tõttu ei saa midagi öelda. Tunnistaja Maksim Perovi kirjaliku seletuse (tl 57p) kohaselt E. Rebase aadressil isiklike solvanguid kaebaja poolt ei olnud. Tunnistaja Aleksander Kuzmini kirjaliku seletuse (tl 59) kohaselt ta ei kuulnud mingeid solvanguid. Tunnistaja Edgar Tsarjovi kirjaliku seletuse (tl 58) kohaselt ta solvanguid ei kuulnud.
58. Seega ei vasta tõele kaebuses esitatud väide, et vastustaja on jätnud tema poolt tunnistajatena nimetatud isikutelt seletused võtmata. Samas tuleb nõustuda vastustajaga, et tunnistajate kirjalikes seletustes fikseeritud ütlused ei kinnita kaebaja versiooni toimunust.
59. Kohus on seisukohal, et kaebuses ja kaebaja poolt kohtule esitatud teistes kirjalikes pöördumistes toodud asjaoludel ei saa järeldada, et vastustaja on asja tehiolud välja selgitanud ebaõigesti. Kohus suhtub kriitiliselt kaebaja väidetesse, kuna kaebaja on kohandanud oma ütlusi toimunu kohta vastavalt sellele, mis ta vastaspoole kogutud tõenditest on menetluse kestel teada saanud. Kaebaja ei ole koheselt peale intsidendi toimumist ametnikule oma käitumist püüdnud kuidagi selgitada. Kolm päeva pärast intsidendi toimumist antud seletuses süüdistab kaebaja ametnikku sobimatus käitumises ja väidab, et ta ei öelnud ametnikule ühtegi paha sõna. On usutav, et nende kolme päeva jooksul oli kaebajal toimunu üle võimalik järele mõelda ja kooskõlastada kaaskinnipeetavaga, mida vanglaametnikele intsidendi kohta seletada. Vaides (tl 60p) väidab kaebaja, et ta küsis E. Rebaselt, kas ta on Napoleon ja avaldab arvamust, et valvur võis sõna Napoleon asemel valesti kuulda kaebaja poolt ebatsensuursete väljendite kasutamist. Kohtule esitatud kaebuses tunnistab kaebaja, et loomulikult hakkas ta pahandama toimunud olukorras, kus valvur käskis tal toidu vastu võtta vangla poolt pakutud kujul.
60. Kohus nõustub neil asjaoludel vastustajaga, et antud juhul puudub alus kahelda vanglaametnik Endel Rebase 13.12.2014 ettekande nr 6059 (tl 53) tõele vastavuses. Millegagi ei ole tõendatud, et vanglaametnik E. Rebase eesmärgiks oleks olnud vale ettekandega tekitada kaebajale probleeme. Vale ettekande koostamine võib mõjuda negatiivselt hoopis ettekandja enda teenistuskäigule Tartu Vanglas ning kaasa tuua distsiplinaarmenetluse algatamise ametniku suhtes. Seevastu kaebaja ütlused on ilmselt kantud soovist vabaneda vastutusest, 4 millele viitab menetluse kestel kaebaja seletuste sisu muutumine. Kohus leiab, et vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et vanemvalvuri poolt antud ütlused on usaldusväärsemad, kui kaebaja ja kaebaja kaaskinnipeetavate poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud ütlused ning nõustub vastustaja nende põhjendustega.
61. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul ei oma tähtsust, kas ebatsensuursed väljendid olid adresseeritud vanemvalvurile või mitte, kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 kohaselt on ebatsensuursete väljendite kasutamine keelatud teiste isikutega suhtlemisel. Kaebaja on küll väitnud, et ta ei ole vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu kasutanud, kuid ei ole öelnud, et ta üldse ei ole ebatsensuurseid väljendeid kasutanud. Sellest tulenevalt ei anna kaebaja paljasõnalised väited, et ta ei ole vanemvalvuri suhtes ebatsensuurseid väljendeid kasutanud, alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Seega leiab kohus, et vanglaametniku 13.12.2014 ettekandega nr 6059 ja teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega kogumis on tõendatud kaebaja poolt ebatsensuursete väljendite kasutamine.
62. Kohus leiab, et vastustaja on distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 51) õigesti leidnud, et kinnipeetav R. Ovsijenko on toimepandud teoga rikkunud süüliselt Tartu Vangla kodukorra p 1.7.
63. Kohus leiab, et viidatud väljendite ebatsensuursus ja solvav iseloom on ilmselge ning seetõttu puudub vajadus väljendite täpsemaks analüüsimiseks.
64. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kinnipeetavate tunnistajana küsitlemiseks, kuna selleks puudub vajadus, asi on võimalik lahendada kirjalike tõendite alusel.
65. Kohtu arvates peab määratav karistus olema proportsionaalne ning kartserikaristuse valik peab olema põhjendatud ja tulenema rikkumise asjaoludest, kinnipeetava varasemast käitumisest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Vaieldamatult on kartserikaristus rangeim karistuse liik, mille puhul kinnipeetava õigusi oluliselt piiratakse. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kuna kaebaja on talle süüks pandud teo toime pannud ja rikkunud sellega Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1, siis võis vangla teda distsiplinaarkorras (VangS § 63) karistada. Kaebajat on karistatud kolmeks