← Eesti

1-14-8232/47

Obsah (4)§ 2031§ 180§ 2032§ 175

Kriminaalasi nr 1-14-8232 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg 8. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-8232 (13260103361) Kohtunik Raina Pärn Kriminaalasi Karmen

§ 2031lg 1,3 alusel leppimise tõttu.

2.

§ 2031lg 3 ja 21.12.2015.

a sõlmitud lepituskokkuleppe nr 27-1/14998-1 alusel kohustada Karmen Kilki: - hoiduma vaimse ja füüsilise vägivalla kasutamisest xxxxxxxxx suhtes; - käituma xxxxxxxxxxx viisakalt ja lugupidavalt ning mitte tülitsema. 2.

§ 2031

lg 3 alusel kohustada Karmen Kilki tasuma riigituludesse menetluskulude katteks 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99916700001297. Selgitusse tuleb märkida „1-14-8232, menetluskulud, Karmen Kilk“. 3.

§ 2031

lg 3 alusel määrata kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 180lg 3 alusel jätta menetluskulud 804,01 eurot riigi kanda.

Käesolev määrus toimetada kätte Karmen Kilgile, kaitsjale, kannatanu xxxxxxxxxxxx prokurörile ja lepitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kannatanul

§ 2031

lg 7 ja § 385 p 10 järgi õigus esitada kirjalikult vormistatud määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil kannatanu sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 02.10.

  1. a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluses kriminaalasi Karmen Kilgi süüdistuses KarS § 121 järgi. Karmen Kilki süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 12.09.
  2. a kella 12.00-12.20 vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxus pani toime kehalise väärkohtlemise - haaras käega kinni xxxxxxxxx käest, pigistas ja väänas seda nii, et xxxxxxxx tundis tugevat valu, millise tegevusega tekitas xxxxxxxxxxe tervisekahjustuse - õla ja õlavarre muud pindmised vigastused, kahjustades sellega teise inimese tervist. Kohus pidas asjas kohtuistungid 17.04.
  3. a ja 24.04.
  4. a. 03.06.
  5. a määrusega määras kohus süüdistatava Karmen Kilgi tervisliku seisundi kindlakstegemiseks ambulatoorse kohtuarstliku ekspertiisi. Kriminaalasja arutamine jätkus 10.11.
  6. a kohtuistungil. Kriminaalasja arutamisel esitasid prokurör ja kaitsja kohtule taotluse viia kriminaalasjas läbi lepitusmenetlus. Tartu Maakohtu 10.11.
  7. a määrusega rakendas kohus kriminaalasjas lepitusmenetlust süüdistatava Karmen Kilgi ja kannatanu xxxxxxxxx leppimiseks. 05.01.
  8. a saabus kohtule prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks koos lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppega. Kannatanu ja süüdistatava vahel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on nad nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks järgnevas: Karmen Kilk hoidub xxxxxxxxx suhtes vaimsest ja füüsilisest vägivallast; osapooled ei tülitse ning käituvad viisakalt ja lugupidavalt; süüdistatav vabandab lepitaja juuresolekul xxxxxxxxxxees. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Karmen Kilgi süüdistuses KarS § 121 järgi tuleb lõpetada

§ 2031lg 1,3 alusel leppimise tõttu.

2.

§ 2031

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud

§-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus on seisukohal, et täidetud on kõik seaduses sätestatud nõuded kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu. Karmen Kilgile on esitatud süüdistus teise astme kuriteo 2 toimepanemises (KarS § 4 lg 3, § 274 lg 1). Kriminaalasja asjaolud on selged ja avalik huvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub, kuna käesoleval juhul on karistuseesmärke võimalik saavutada ka kriminaalmenetluse lõpetamisega. Süüdistuse sisuks olev tegu (kehaline väärkohtlemine) on aset leidnud kannatanu poolt tööülesannete täitmisel. Kannatanu töötab Pala Vallavalitsuses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kellel on süüdistatavaga tihedaid kokkupuuteid. Sündmus leidis aset 12.09.2013. a kannatanu poolt teostatud kodukülastuse käigus, mille eesmärgiks oli teostada järelevalvet Karmen Kilgi ja tema perekonnaliikmete sotsiaalse toimetuleku üle. Ka peale süüdistuse sisuks oleva teo toimepanemist on kannatanu ja süüdistatav pidanud järjepidevalt suhtlema. Lepituse käiku kirjeldavast aruandest nähtuvalt on süüdistatava ja kannatanu omavahelised suhted käesoleval ajal normaalsed. Osapooled on lepitaja juuresolekul vestelnud ja üritanud leida võimalusi edasiseks heaks koostööks. Süüdistatav Karmen Kilk on lepitaja juuresolekul vabandanud kannatu xxxxxxxxx ees. Kohtu hinnangul nähtub materjalidest, et süüdistatav ja kannatanu on käesolevaks ajaks leppinud. Sellest tulenevalt esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 3.

§ 2031

lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita

§ 2032lg-s 3 sätestatud lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi.

Karmen Kilk ja xxxxxxxx on sõlminud lepitukokkulepe, mille järgi tuleb Karmen Kilgil hoiduda xxxxxxxxx suhtes vaimsest ja füüsilisest vägivallast; osapooled ei tülitse ning käituvad viisakalt ja lugupidavalt; süüdistatav vabandab lepitaja juuresolekul xxxxxxxxx ees. Kohus, võttes arvesse, et lepituskokkulepe on sõlmitud mõlema poole vabal tahtel ja selles on lepitud kokku edasise suhtlemise tingimustes, on seisukohal, et Karmen Kilgile tuleb kohustustena määrata lepituskokkuleppes märgitud tingimuste täitmine. Siiski ei pea kohus põhjendatuks määrata kohustustena vabandamist xxxxxxxxx ees lepitaja juuresolekul. Seda põhjusel, et lepituse käiku kirjeldavast aruandest nähtuvalt on Karmen Kilk vabandanud lepitaja juuresolekul xxxxxxxxx ees. Seega on nimetatud lepituskokkuleppe tingimus täidetud. 4.

§ 2031

lg 3 alusel määrab kohus Karmen Kilgile kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud. Karmen Kilk on andnud nõusoleku menetluskulude tasumiseks.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on kriminaalasjas menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu 817,68 eurot (106,80 -tl 42-45; 668,16 – tl 87-90; 42,72 – tl 118-119).

§ 175

lg 1 p 10 alusel on menetluskuluks kutsetega saatmise kulu 3,07 eurot (tl 46).

§ 175

lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistajale hüvitatud kulud 12,26 eurot (tl 106).

§ 175lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu 61 eurot (tl 115).

Seega on menetluskulud kokku 894,01 eurot. Kohtuistungil taotles kaitsja jätta menetluskulud riigi kanda või minimaalses ulatuses välja mõista. Prokurör leidis, et kaitsja kulud tuleks jätta riigi kanda, ekspertiisitasu süüdistava kanda.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul ei ole

§ 180

lg-s 3 sätestatu kohaldamine käesoleval juhul välistatud seetõttu, et kriminaalmenetlus lõpetatakse leppimise tõttu. Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et

§ 180lg 3 ei võimalda jätta kõiki menetluskulusid riigi kanda.

Kohus saab jätta riigi kanda vaid osa menetluskuludest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on käesoleval juhul põhjendatud. Karmen Kilk on selgitanud, et tema sissetuleku moodustab saadav pension 200 eurot, lastetoetus 198 eurot, vajaduspõhine toetus 90 eurot. Karmen Kilgil on 3 alaealist last ja ta on halvatud ema 3 hooldajaks. Ta elab koos kuue inimesega. Karmen Kilgi abikaasa saab pensionit (158 eurot) ja tal on välja kuulutatud eraisiku pankrot. Karmen Kilgi peamisteks kohustusteks on tasuda elektri eest 60 eurot, interneti, telefoni eest. Samuti tasub Karmen Kilk laenu, mille jäägiks on 180 eurot, igakuiselt 20 eurot. Ravimitele kulutavad Karmen Kilk ja tema abikaasa ühes kuus 60-70 eurot. Karmen Kilk võtab poest toitu võlgu, käesoleval ajal on võlgu ka apteegile. Kohus, võttes arvesse Karmen Kilgi sissetulekuid ja kohustusi, on seisukohal, et ilmselgelt ei võimalda Karmen Kilgi majanduslik olukord tasuda kõiki kriminaalmenetlusega kaasnenud kulusid ja seda

§ 2031lg-s 3 sätestatud 6-kuulise tähtaja jooksul.

Kuna ka kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustuse rikkumise korral uuendatakse

§ 2031lg 5 järgi menetlus.

Seega selleks, et kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustus oleks reaalselt täidetav, tuleb kohtu hinnangul osa kuludest jätta riigi kanda. Lisaks peab kohus oluliseks, et Karmen Kilgi perekonna sissetulekuid arvestades seaks kõikide kulude tasumise kohustus äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda kogu perekonna, sealhulgas ülalpidamist vajavad alaealised lapsed. Karmen Kilk saab aeg-ajalt kohalikult omavalitsuselt toetust, mis osundab, et Karmen Kilgi tavapärane toimetulek on niigi raske. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata, et Karmen Kilgil tuleb

§ 2031lg 3 alusel tasuda kriminaalmenetluse kulude katteks 90 eurot.

5.

§ 2031

lg 3 alusel määrab kohus kohustuste täitmise tähtajaks 6 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

§ 2031

lg 5 sätestab, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 2031

lg 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.