Obsah (14)

§ 123§ 116§ 134§ 135§ 179§ 172§ 176§ 193§ 194§ 206§ 183§ 187§ 188§ 207

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 15.detsembril 2015.a., Tallinnas Tsiviilasja number 2-15-7486 XXXvalla avaldus XXX(XXX) tema a

§ 123

lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest.

§ 116lõike 2 alusel on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest, mis on lapse isikuhooldusõigus, ja õigust hoolitseda lapse vara eest ehk teostada lapse varahooldusõigust, samuti otsustada lapsega seotud asju.

§-de 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt

§ 134

lõikele 1 rakendab kohus, juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning

§-ides 135 ja 136 loetletuid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või 3 teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Vastavalt

§ 135

lõikele 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus on seisukohal, et XXX on rikkunud oma lapse kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, jättes oma lapse vajaliku ema hooleta, ei ole kindlustanud oma last vajalike koolitarvetega, ilmastikule vastava riietega ning on jätnud lapse ilma võimalusest osaleda kooli üritustel ega muretsenud talle õppevahendeid kooli minekuks ja koolis õppimiseks. Kõik eelpool nimetatu on XXX eest pidanud tagama XXX XXX Vallavalitsus ning jõudumööda on XXX ja tema peret aidanud ka XXX. Lisaks eeltoodule on XXXjätnud oma poja hooletusse, s.o. lapse järelvalveta, kusjuures XXX ema XXX on olnud sunnitud seetõttu lahkuma töölt, et oma lapselapse üle järelevalvet teostada. Kõik eelpool toodu leidis kohtuistungil tõendamist nii XXX, XXX enda, XXX ning XXX kui XXXvallavalitsuse ja sotsiaaltöötaja ütlustega, kes on alates

1. aastast Oraste perekonnaga tegelenud. Asjaolu, et olukord pärast 2015.a. augustikuus toimunud kohtuistungit paremuse poole ei muutunud, tõendavad XXX valla poolt teostatud kodukülastuse aktid nii enne kui ka pärast kohtus toimunud ärakuulamist, millest on näha, et lapse ema ei hooli piisavalt ei lapse koolis edasijõudmisest ega ka tema tervislikust olukorrast, sest ema ei aita XXX suunata ei psühholoogi ega ka logopeedi juurde, XXX on kodus olnud järelevalveta või emale ja vanaemale teadmata läinud sõbra juurde ning sealt tagasi tulles lausa ära eksinud, XXX ei huvitu ühestki ringist, vaid vaatab kodus üksinda televiisorit või või mängib legodega. Arvestades eelpool nimetatud tõendeid ning XXX ellusuhtumist ja käitumisest oma alaealise lapse suhtes, leiab kohus, et XXX ei ole suuteline tagama oma lapsele inimväärset elukeskkonda, kasvatama temast vastutustundelist inimest ning hoolitsema oma lapse turvalisuse ja tervishoiu eest, mida alaealine laps veel ise suuteline tegema ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et XXX valla avaldus XXX tema alaealise lapse suhtes isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et XXX isiku- ja varahooldusõigust tema poja suhtes tuleb piirata tähtajatult, kuid kohus selgitab, et hooldusõiguse piiramise aluseks olevate asjaolude olulisel muutumisel on vanemal õigus taotleda hooldusõiguse taastamist oma alaealise lapse suhtes.
2. Tulenevalt asjaolust, et XXX on rahvastikuregistris üksnes kanne ema kohta ja isa kohta kanne puudub ning kohus piirab käesoleva kohtumäärusega XXX ema XXX hooldusõigust tema alaealise lapse suhtes täielikult, tuleb XXX määrata käesoleva kohtulahendiga ka eestkostja, kes vastavalt

§ 179

lg 1 sätestatule on eestkostetava seaduslikuks esindajaks ning kellele

§ 172sätestatu kohaselt kuulub nii lapse isikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus.

Kohus on seisukohal, et XXX eestkostjaks tuleb määrata

§ 176

lg 1 kohaselt XXX Vallavalitsus, sest sobivat füüsilist isikut käesoleval ajal XXX eestkostjaks määrata ei ole, kuna XXX elab XXX ja XXX XXX ning XXX ei ole suuteline tulenevalt oma vaimsest võimekusest XXX eestkostja ülesandeid täitma, küll aga teda igapäevaselt hooldama.

1. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks, sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt tuleb kohtumääruses ära 4 märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb eestkoste seada alaealisele kuni tema täisealiseks saamiseni.
2. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 193lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet.

Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.

§ 194

lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX Vallavalitsust esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15.detsembriks. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. Nimekiri XXX vara osas tuleb eestkostjal kohtule esitada seisuga 15.12.2015.a. 15. jaanuariks 2016.a. Vastavalt

§ 206

lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. 14. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt

§ 179

lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 183

lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt

§ 187

kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt

§ 188lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks.

Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt

§ 207

lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine. 15. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul 5 õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 6