Obsah (8)

§ 175§ 176§ 162§ 651§ 659§ 178§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-10-47153 Tsiviilasi KÜ Märj

§ 175lg 3 alusel põhjendatud õigusabikulusid kahele esindajale korraga.

1. novembri 2013 arvel näidatud õigusabikulud ei puuduta käesolevat tsiviilasja ja selle väljamõistmine kostjalt ei oleks mõistlik ega põhjendatud.
2. augusti 2014 arvel kajastatud õigusabitoimingud on seotud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtule esitamisega ning tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, seega tuleb riigilõiv summas 15,98 eurot (250 krooni) kostjalt välja mõista. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited kohtulahendite sisulise ebaõigsuse kohta. Tegemist on jõustunud kohtulahenditega ja kostja on ammendanud võimalused lahendite peale edasi kaevata. Asjaolu, et kohus ei rahuldanud kõiki hageja nõudeid täies ulatuses, on kohus arvesse võtnud menetluskulude jaotuse määramisel ja jätnud menetluskulud 28% ulatuses hageja enda kanda. Maakohus luges mõistlikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kokku 1615,22 eurot. Kuna Tartu Maakohtu

1. novembri 2013 otsusega jäeti kostja kanda 72% hageja menetluskuludest, peab kostja hagejale hüvitama 1162,96 eurot. Maakohus leidis, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Kulude jaotuse kohta tehtud Tartu Maakohtu
2. novembri 2013 otsus jõustus
3. aprillil 2014, avaldus on esitatud
4. juunil 2014, seega hilinenult. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. U. L. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
6. aprilli 2015 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta KÜ Märja 12 menetluskulud tema enda kanda ja määrata kindlaks U. L. menetluskulud. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) esitas määruskaebuse esitaja menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja viitab

§ 176lg-tele 1-3.

Menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud; 4 2) kuivõrd kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-10-47153 senini teinud kohtuotsust, millega ta on rahuldanud KÜ Märja 12 hooldus- ja remondifondi maksete nõude 3108 krooni, tuleb lähtuda Tartu Maakohtu

1. septembri 2011 otsuse resolutsioonis märgitud menetluskulude jaotusest; 3) puudub hagejal seaduslik õigus nõuda kostjalt välja
2. aprilli 2010 arvel nr 309 ja
3. mai 2010 arvel nr 339 märgitud hooldustasu kokku 621,60 krooni ulatuses ning remondifondi makseid kokku 777 krooni ulatuses. Hageja pole majandamiskulusid tõendanud. Hageja on kostjalt seadusevastaselt nõudnud hooldus- ja remondifondi makseid 3108 krooni ulatuses ja üldelektri eest 73,04 krooni; 4) on mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud kindlaks määratud Tartu Maakohtu
4. septembri 2011 otsusega, mille kohaselt on menetluskuluks 213,91 eurot. Hageja on Eesti Korteriühistute Liidu liige, kellele osutatakse tasuta juriidilist konsultatsiooni 30 minutit üks kord aastas ja kellele kehtivad juriidiliste teenuste soodushinnad. Õigusabikulud summas 150 eurot on piisav, et teha osapooletele kättesaadavaks hageja nõudega seotud täpsed asjaolud ning olukord oleks ilmselt lahenenud raamatupidamisalaste teadmiste tasemel. Tsiviilasjas nr 2-10-47153 on senini hageja poolt kohtule esitamata nõuetekohane hagiavaldus ja hagi rahuldamiseks vajalikud tõendid. Hageja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda (

§ 162lg 4, § 163 lg 1).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

1. KÜ Märja 12 vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti jätnud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata. Hageja jääb ka muude vastuväidete juurde (vt
2. augusti 2014 menetlusdokument); 2) ei nõustu vastustaja määruskaebuse esitajaga selles, et tuleb lähtuda Tartu Maakohtu
3. septembri 2011 otsusest; 3) on hageja hooldus- ja remondifondi maksete nõude rahuldatud Tartu Maakohtu
4. novembri 2013 otsusega (jõustunud
5. aprillil 2014); 4) on maakohtu lahend menetluskulude kindlaksmääramise osas igati seaduslik ja põhjendatud. Kostja poolt välja pakutud summa (213,91 eurot) on ebamõistlik, võttes arvesse menetluse kestvust ja asjaolusid; 5) tuleb muud määruskaebuse esitaja vastuväited jätta tähelepanuta, kuna need puuduvad tsiviilasja sisulist lahendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
7. aprilli 2015 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis U. L. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata ning osaliselt menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab U. L. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, mõistab välja KÜ-lt Märja 12 U. L. kasuks menetluskulude katteks 17,89 eurot; rahuldab KÜ Märja 12 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistab välja U. L. KÜ Märja 12 kasuks menetluskulude katteks 1078,72 eurot; tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistab välja U. L. KÜ Märja 12 kasuks menetluskulude katteks 1060,83 eurot. Muus osas tuleb Tartu Maakohtu
8. aprilli 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 5
9. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus

§ 659

kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab U. L. maakohtu määrusest osas, milles maakohus KÜ Märja 12 avalduse rahuldas ning jättis U. L. avalduse läbi vaatamata. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus jättis KÜ Märja 12 avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha KÜ Märja 12 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas. Maakohus rahuldas korteriühistu avalduse osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja menetluskulude katteks 1162,96 eurot. 11.
2. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited seoses hooldustasu, remondifondi maksete, majandamiskuludega jms. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses puudub kohtul pädevus hinnata menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendit sisuliselt. Samuti puudub kohtul võimalus menetluskulude jaotuse muutmiseks, kuivõrd menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahend (s.o Tartu Maakohtu
3. novembri 2013 otsus) on jõustunud.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulud jaotus kindlaks määrati. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda Tartu Maakohtu

1. septembri 2011 otsuses märgitud menetluskulude jaotusest. Riigikohus tühistas
2. veebruari 2013 otsusega nr 3-2-1-181-12 nimetatud otsuse osaliselt ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule, selgitades, et menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Maakohus otsustas uue jaotuse

1. novembri 2013 otsuses (jõustunud
2. aprillil 2014). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lähtuda Tartu Maakohtu
3. novembri 2013 otsuses toodud menetluskulude jaotusest (s.o 72% menetluskuludest kannab kostja ja 28% menetluskuludest hageja). Kuigi hageja on Eesti Korteriühistute Liidu liige, ei ole ta kohustatud pöörduma õigusabi saamiseks nimetatud liidu poole. 11.
4. Riigikohus on
5. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et

§ 175

järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et hinnates OÜ Vullo ja Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt esitatud arveid ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud. Seoses Tanel Melk & Partners OÜ poolt esitatud arvetega märgib ringkonnakohus järgmist.

1. septembri 2013 arvel (XV kd, tl 156) kajastatud õigusabikuludest pidas maakohus põhjendatuks Riigikohtu otsusega, toimikuga ja senise menetluskäiguga tutvumist kokku 1 tund 30 min, kuivõrd tegemist oli mahuka ja selleks ajaks juba mitu kohtuastet läbinud vaidlusega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, sest esindaja vahetusega kaasnevad kulud peab kandma esindajat vahetanud menetlusosaline ise. Seega on
2. septembri 2013 arvel näidatud ajakulu õigusabile kokku 2 tundi ja 35 minutit (35 min + 2 h), s.o 201,24 eurot (2,58 x 65 x 1,2). Teistele Tanel Melk & Partners OÜ poolt esitatud arvetele hinnangut andes ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja mõistlikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kokku 1498,22 eurot (63,91 + 32 + 356,40 + 1,59 + 297 + 237,60 + 201,24 + 292,50 + 15,98), millest 72% moodustab 1078,72 eurot.
3. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha U. L. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas. 6 Maakohus leidis, et kuivõrd nimetatud avaldus on esitatud hilinenult (

§ 174lg-st 1 tulenevat 30-päevast tähtaega rikkudes), tuleb see jätta läbi vaatamata.

12.1. Tulenevalt

§ 174lg-st 1 (kuni 31.

detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Tartu Maakohtu

1. novembri 2013 otsus, millega jagati poolte menetluskulud protsentides, jõustus Riigikohtu
2. aprilli 2014 määrusega, millega Riigikohus keeldus kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest Tartu Ringkonnakohtu
3. veebruari 2014 määruse peale, millega ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
4. mail 2014.

§ 176

lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast.

§ 176

lg 2 kohaselt kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks

§ 176

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Maakohus andis

1. mai 2014 määrusega kostjale 10-päevase tähtaja hageja avaldusele vastuväidete esitamiseks ja omapoolse menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuigi toimikust ei nähtu, et kostja oleks määruse kättesaamist kinnitanud, on ta
2. mai 2014 e-kirjas (XV kd, tl 168) teatanud, et õigusabi arved ja aruanded, esindaja esindusõigust tõendav dokument ning esindaja haridust tõendav dokument ei ole talle kättesaadavad. Eeltoodust tuleneb, et kostja on
3. mai 2014 määruse kätte saanud hiljemalt
4. mail
5. Kostja esitas vastuse ning omapoolse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
6. juunil
7. 12.
8. Riigikohus on
9. juuni 2010 määruse nr 3-2-1-163-10 p-s 13 selgitanud, et kuigi

§ 174

lg 1 võimaldab menetlusosalisel nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, siis

§ 176

lg 2 on

§ 174

lg 1 erisätteks olukorras, kus kohus on jaganud menetluskulud täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi. Käesolevas asjas jagas maakohus menetluskulud selliselt, et jättis menetluskuludest 72% kostja ja 28% hageja kanda. Kuivõrd maakohus märkis

1. mai 2014 määruses, et kostjal on hageja avaldusele vastuväidete ja omapoolse menetluskulude nimekirja esitamiseks aega 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest (XV kd, tl 164-165), kostja sai määruse kätte
2. mail 2014 (XV kd, tl 168) ning kostja esitas vastuse ning omapoolse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
3. juunil 2014 (XV kd, tl 175-178), on kostja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaegselt. 12.
4. Kostja avalduse kohaselt moodustavad kostja menetluskulud 358,91 eurot (
5. juuni 2012 kassatsioonkaebuse koostamise kulu 200 eurot,
6. veebruari 2014 määruskaebuse koostamise kulu 120 eurot,
7. oktoobri 2011 apellatsioonkaebuse riigilõiv 63,91 eurot,
8. juuni 2012 kassatsioonkaebuse kautsjon 25 eurot ja
9. veebruaril 2014 tasutud määruskaebuse kautsjon 50 eurot). U. L. esitas
10. oktoobril 2011 apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
11. septembri 2011 otsuse peale ning tasus
12. detsembril 2011 riigilõivu summas 63,91 eurot (III-4 (VI) kd, tl 42). Kuivõrd 7 vastavalt Tartu Maakohtu
13. novembri 2013 otsusele jäid menetluskulud 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda, tuleb hagejalt mõista välja 28% riigilõivust, s.o 17,89 eurot. Riigikohus jättis
14. novembri 2012 määrusega nr 3-7-1-2-505 U. L. kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
15. mai 2012 otsuse peale menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud U. L. kanda. Seega ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja kassatsioonkaebuse koostamisega seotud õigusabikulu 200 eurot ja kassatsioonkaebuse kautsjoni 25 eurot. Vastavalt Riigikohtu
16. aprilli 2014 määrusele nr 3-7-1-2-214, millega Riigikohus keeldus U. L. määruskaebuse menetlusse võtmisest, jäid kassatsiooniastme menetluskulud U. L. kanda. Seega ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja määruskaebuse koostamisega seotud õigusabikulu 120 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjoni summas 50 eurot.
17. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus U. L. KÜ Märja 12 kasuks välja menetluskulude katteks 1060,83 eurot (1078,72 – 17,89), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 14.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson 8