3-15-2062/22

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2062 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.09.

1. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.09.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaak Reinomägi esitas 16.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Mittevaraline kahju tekkis kaebajale väidetavalt sellega, et Viru Vangla avas kaebajale Viru Ringkonnaprokuratuurist saabunud kirja ja andis selle hilinenult üle. J. Reinomägi oli 05.05.2015 esitanud Viru Vanglale ka samasisulise kahju hüvitamise taotluse koos hilisemate täiendustega, mille Viru Vangla jättis 31.07.
3. a vastusega nr 6-16/59-5 rahuldamata. Koos kaebusega esitas J. Reinomägi kohtule taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4. Tartu Halduskohus jättis 25.09.
5. a määrusega rahuldamata J. Reinomäe taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohus jättis kaebuse
6. käiguta ning andis kaebajale riigilõivu, summas 30 eurot, tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse jõustumisest. Halduskohus leidis, et HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milline on arvutatud taotlusele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, millest on maha arvatud sundkindlustuse maksed, maksud, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Eelnimetatud nõude järgimine on kohtule kohustuslik ning tähtsust ei saa omada see, kuidas kaebaja ise oma maksuvõimet hindab ning missuguseid tulusid ja kulutusi ta ise arvestatavaks peab. Seejuures pole tähendust sellel, kas kinnipeetava sissetulek on stabiilne või mitte ning, kas tema arvele on raha laekunud töötasu näol, eraisikute ülekannetena või mingil muul viisil. Tegemist ei ole ka põhiseaduse vastase korraga, sest see võimaldab menetluskuludest vabastada kõik isikud, kellel puuduvad nende tasumise võimalused ja nõuab kulude kandmist vaid neilt, kellel on vastavad võimalused siiski olemas. Olukord, kus kohus vabastab riigilõivu tasumise kohustusest kinnipeetava, kelle isikuarvele laekuvad summad võimaldavad vastavat kulutust kanda, tähendaks riigi piiratud rahaliste ressursside ebaotstarbekat kasutamist. Sama põhimõte kehtib ka kaheldavate eduväljavaadetega kaebuse puhul. Seetõttu on seaduseandja jätnud eelnimetatud sätete kehtestamisega riigilõivu tasumise kohustuse ja selle tasumata jätmisest tulenevad tagajärjed isiku kanda. Põhiseaduse §-st 15 tulenev õigus pöörduda kohtusse ei ole absoluutne, seadusandjal on õigus määratleda selle piirid ja kohaldamise kord ning halduskohtumenetluse seadustikus kehtestatuga ongi just seda tehtud. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud isikukonto väljavõte näitab, et kaebaja arvele on nelja viimase kuu jooksul enne kaebuse ja menetlusabi taotluse esitamist 16.08.2015 laekunud 170 eurot. Sellest tuleb maha arvestada nõuete fondi võetud 35 eurot ja vabanemisfondi arvatud 14 eurot. Kaebaja eelnevalt osutatud seadusesätete kohaselt menetlusabi andmisel arvesse võetav kahekordne keskmine kuusissetulek on seega 60,50 eurot, mis on piisav, et tasuda ära kaebuse nõuetest tulenev 30 euro suurune riigilõiv. Kohus märkis, et eeltoodud põhjustel ja järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul võimalik anda kaebajale riigipoolset abi riigilõivu tasumiseks. Seega jäi tema menetlusabi taotlus rahuldamata ja kaebus käiguta. 01.10.2015 esitas J. Reinomägi riigi õigusabi taotlusena ja teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, kuid halduskohus tõlgendas seda põhjendatult kui määruskaebust halduskohtu 25.09.
7. a määruse vaidlustamiseks, millega ei vabastatud kaebajat riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel ja nõuti temalt 30 euro suuruse riigilõivu tasumist. Kaebaja nn. pöördumise põhjendustest nähtuvalt ei ole ta nõus menetlusabi taotluse kohta tehtud Tartu Halduskohtu 25.09.
8. a kohtumääruse põhjendustega ja leiab, et ta pole maksujõuetuse tõttu võimeline riigilõivu tasuma ning riigilõivu nõudmisega rikutakse tema õigusaktidest tulenevaid õigusi. Pöördumine on esitatud 25.09.
9. a määruse vaidlustamiseks kehtestatud kaebetähtaja piires ning selle järgi on võimalik aru saada, mida ja millisel põhjusel kaebaja vaidlustab.
10. 07.10.
11. a määrusega võttis halduskohus J. Reinomäe määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Samas määruses lahendati ära ka kaebaja 01.10.
12. a määruskaebuses esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks. Halduskohus jättis kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata.
13. 2 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tartu Halduskohus tõlgendas J. Reinomäe 01.10.2015 esitatud pöördumist õigesti määruskaebusena, mis on esitatud Tartu Halduskohtu 25.09.
15. a määruse peale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega. J. Reinomägi on küll 01.10.2015 esitatud pöördumise pealkirjastanud riigi õigusabi taotlusena ja teabenõudena, kuid selles esitatud seisukohtadest on aru saada, et J. Reinomägi ei ole rahul sellega, et Tartu Halduskohus jättis 25.09.
16. a määrusega tema menetlusabi taotluse rahuldamata ja nõudis temalt riigilõivu tasumist.
17. Tartu Halduskohus jättis 25.09.
18. a määrusega J. Reinomäe menetlusabi taotluse rahuldamata, viidates HKMS § 112 lg 1 p-le 1, mille kohaselt ei anta menetlusabi siis, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milline on arvutatud taotlusele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, millest on maha arvatud sundkindlustuse maksed, maksud, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et kaebajal oli menetlusabi andmisel arvesse võetav kahekordne keskmine kuusissetulek 60,50 eurot, mis on igati piisav selleks, et tasuda ära kaebuse nõudest (1000 eurot hüvitist) tulenev 30 euro suurune riigilõiv. Seega ei saa kaebajat pidada maksejõuetuks isikuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väide, et HKMS § 112 lg 1 p 1 piirab kaebaja põhiseaduslikku õigust kaebusega kohtusse pöörduda, s. o rikutakse PS §-s 15 sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi nõuet tasuda kohtusse pöördumisel või edasikaebuse esitamisel riigilõiv ja kõigile füüsilistele isikutele halduskohtumenetluses kehtivat menetlusabi andmise piirangut ei ole alust pidada PS §-ga 15 vastuolus olevaks. Riigikohus on näiteks pidanud riigilõivude kehtestamise ja ühtlasi kohtusse pöördumise ning edasikaebeõiguse riive legitiimseteks eesmärkideks menetlusosaliste osavõttu õigusemõistmise kulude kandmisest ehk seda, et toiminguosaline hüvitaks riigi tehtava avalikõigusliku toimingu kulutused kas täielikult või osaliselt (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punkt 25.5; otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punkt 44), ja menetlusökonoomiat ehk eesmärki vältida põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste esitamist (üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punkt 25.5; otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punktid 44 ja 45). Käesoleval juhul ei saa ka konkreetse hüvitamiskaebuse esitamisel nõutavat 30 euro suurust riigilõivusummat pidada liiga kõrgeks riigilõivusummaks arvestades seda, et taotluse esitamisele eelnenud kuudel on kaebajal olnud sissetulek olemas talle erinevate eraisikute poolt tehtud rahaülekannete näol.
19. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.09.
20. a määruse muutmata.
21. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ 3 Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Maili Lokk /allkirjastatud 4 4