2-14-21772/63

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-21772 Tsiviilasi MB hagi SS vastu ühisvara jagamiseks ja SS vastuhagi MB vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SS apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja: SS (endine JS, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. septembri 2015 otsus osas, millega maakohus mõistis SS-lt MB kasuks välja hüvitise 10 254,65 eurot ja jättis rahuldamata SS vastuhagi MB vastu ennetähtaegselt tagastatud laenukohustuse 13 195,25 euro väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata SS vastuhagi MB vastu 1819,56 euro (Swedbank AS-le võlakohustuse täitmiseks tehtud maksed perioodil aprill 2012-september 2014) väljamõistmiseks.
6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
8. MB esitas 10.06.2014 Harju Maakohtusse hagi SS vastu ühisvara jagamiseks.
9. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte 20.02.2002 sõlmitud abielu 19.07.
10. Abielu kestel soetasid abikaasad korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XXXX, mille jaoks võeti pangast 58 197 eurot laenu (leping 07-021866-EL). Laenu jääk hagi esitamise seisuga on 32 280,20 eurot.
11. Hageja palus korteriomandi müüa avalikul enampakkumisel ja saadud raha eest tasuda laenulepingust ja selle lisadest tulenevad kohustused ning ülejäänud raha jagada võrdselt poolte vahel. Alternatiivselt palus hageja jätta korteriomandi koos laenukohustusega kostjale, mõistes kostjalt enamsaadud vara arvel hageja kasuks välja hüvitise 13 859,90 eurot. 04.11.2014 loobus hageja oma alternatiivsest nõudest. Kostja vastuväited ja vastuhagi
12. Kostja oli nõus abikaasade ühisvara jagamisega, kuid vaidles vastu jagatava vara koosseisule, väärtusele ja jagamise viisile.
13. Kostja esitas 17.11.2014 vastuhagi ühisvara jagamiseks selliselt, et kinnistu Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XX-XX jääb kostja ainuomandisse. Kostja palus kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista 50% ennetähtaegselt tagastatud laenukohustustest, mis on 13 195,25 eurot ja 50% võlakohustuste katteks AS-le Swedbank kostja poolt tehtud maksetest perioodil aprill 2012 kuni september 2014, mis on 1819,56 eurot.
14. Abikaasade abielulised suhted lõppesid aprillis
15. Abikaasade ühisvara hulka kuulub korteriomand Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XX-XX, mille väärtus on 51 500 eurot, samuti kostja ja hageja isa VB laenukohustused AS Swedbank ees 20.03.2007 laenulepingu nr 07-021866-EL alusel 58 197 eurot (lisandub lepingutasuna 332,34 eurot) ja laenulepingu nr 07-022038-EV alusel 8953 eurot (lisandub lepingutasuna 95,87 eurot).
16. 02.07.2012 lõpetati ennetähtaegselt laenuleping nr 07-022038-EV laenusumma tagastamisega kostja lahusvaraks olnud XXXXX XX XX-XX, Tallinnas korteri müügist saadud raha arvel ja täideti osaliselt, s.o 17 437,50 euro suuruses laenulepingust nr 07021866-EL tulenev kohustus. Laenu jääk seisuga 19.07.2012 on 33 990,70 eurot.
17. Kostja lahusvara arvelt ennetähtaegselt tagastatud laenude kogusumma on 26 390,50 eurot, millest pool (13 195,25 eurot) on hageja osa. Kuna kostja on lõpetanud abikaasade ühiskohustused enda lahusvara müügist saadu arvel, tuleb kostjal tasuda hagejale 13 195,25 eurot. 2
18. Alates juulist 2012 on kinnisasja kasutanud kostja. Perioodil aprill 2012 kuni september 2014 on kostja tasunud AS-le Swedbank laenumakseid kokku 3639,11 eurot (3221,06+418,05), millest 50% (1819,56 eurot) on hageja osa.
19. Kostja on nõus võtma laenukohustuse enda kanda, mistõttu on põhjendatud kinnistu jätmine tema ainuomandisse. Ühisvara hulka kuuluvad ka hageja sissetulekud ja võimalikud hoiused, mis tuleks jagada. Vastus vastuhagile
20. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Varaühisuse lõppemisele kohaldatakse kehtiva PKS § 211 kohaselt kehtivat seadust, mille kohaselt lõppes abikaasade varaühisus abielu lahutamisega 19.07.
22. Vara tuleb jagada võrdsetes osades. Kostja ei saa nõuda laenulepingu tagastamiseks tehtud maksete arvel hagejalt hüvitist, kuna kehtivas seaduses puudub säte poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Kuna kostja kohustuseks on maksta hagejale hüvitist poole korteriomandi väärtuse ulatuses, peab arvestama eelkõige õiguste ja kohustuste rahalist väärtust, mitte seda, mis käesolevaks ajaks on juba makstud. Pärast abielu lahutamist kostja sooritatud maksed laenulepingu täitmiseks ei ole hagejaga seotud. Hageja ei ole ka laenulepingu pool. Esimese astme kohtu otsus
23. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. Kohus lõpetas kaasomandi korteriomandile aadressil XXXXXXXXX XXX XX-XX, Tallinnas, määras kinnistu ainuomanikuks kostja ja kohustas hagejat andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Poolte omavahelistes suhetes jättis kohus laenukohustuse 33 990,70 eurot AS Swedbank ees kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 10 254,65 eurot enamsaadud ühisvara arvel. Kostja nõuded 13 195,25 euro (ennetähtaegselt tagastatud laenukohustus) ja 1819,56 euro (AS-le Swedbank võlakohustuste täitmiseks tehtud maksed perioodil aprill 2012 kuni september 2014) hagejalt välja mõistmiseks jättis kohus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
24. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte 20.02.2002 sõlmitud abielu lahutati perekonnaseisuasutuses 19.07.2012, pooltele kuulub ühisvarana abielu kestel (14.02.2007) soetatud korteriomand Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX-XX, abielu kestel (07.02.2007) sõlmisid kostja ja hageja isa VB Swedbank AS-ga korteriomandi ostmiseks laenulepingu nr 07-021866-EL laenusummaga 58 197 eurot (lepingutasu 332,34 eurot) ja laenulepingu nr 07-022038-EV laenusummaga 8953 eurot (lepingutasu 95,87 eurot).
25. Ühisvara jagamise hagi ja vastuhagi esitati kohtule alates 01.07.2010 kehtiva PKS kehtivuse ajal, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt. Kooskõlas PKS § 210 lg-ga 2 tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud PKS-st.
26. Pooled võtsid vaidlusalused laenud ja soetasid korteriomandi
27. aastal. Abielu lõppemise ajana on PKS § 66 p-s 3 ette nähtud perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumine. Seega lõppes hageja ja kostja abielu 19.07.
28. Kehtiva perekonnaseaduse järgi ei ole varaühisuse lõppemine seotud abikaasade abielusuhete lõppemise ajaga. Seega tuleb ühisvara koosseis PKS § 35 järgi kindlaks teha 3 abielu lõppemise aja seisuga, lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ja kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.
29. Ühisvara jagamisel taotlevad pooled varakogumi jagamist, s.o poolte vahel tuleb jagada korteriomand Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX-XX ja perekonna huvides võetud laenukohustused. Ehkki laenulepingu on sõlminud üks abikaasadest, on abielu ajal kostja sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused võetud perekonna huvides ja on seetõttu abikaasade omavahelistes suhetes solidaarkohustused. Ekslik hageja seisukoht, et korteriomandi võõrandamisest saadava raha arvel tuleb esmalt täita laenukohustused panga ees, kuna lisaks pooltele on panga ees solidaarkohustuse kandjaks ka laenude kaaslaenajana VB, kes ei ole menetluses osaline, ja kohtul ei ole võimalik otsustada laenusuhte ümberkujundamise üle kolmanda isiku nõusolekuta. Seetõttu jääb ühisvara jagamise nõue hageja taotletud viisil rahuldamata.
30. Vastuhagis nõutud korteriomandi jätmine kostja ainuomandisse on kooskõlas AÕS § 77 lg-s 2 märgitud viisidega. Kostja kasutab korteriomandit oma eluasemena ja tasub laenumakseid. Vara selline jagamine arvestab kostja huvisid ega kahjusta seejuures hagejat. Hageja korteriomandit ei kasuta ja ta ei ole seda enda ainuomandisse soovinud. 17.04.2015 eksperthinnangu kohaselt on korteri turuväärtus 54 500 eurot, kummagi abikaasa osa sellest on 27 250 eurot. Ühisvarasse kuuluva kohustusena tuleb võtta arvesse varasuhete lõppemise seisuga (19.07.2012) laenukohustuste tagastamata jääk summas 33 990,70 eurot, millest kummagi poole osa on 16 995,35 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvel kostja kasuks välja mõista hüvitis 10 254,65 eurot. Abikaasade ühisvara jagamine sellisel viisil ei muuda kaaslaenaja VB senist olukorda ega kahjusta tema huve, kuna võlausaldaja ees vastutavad laenulepingus nimetatud laenusaajad endiselt solidaarselt ja laenu tagamiseks korteriomandile seatud hüpoteek jääb kehtima.
31. Vastuhagi nõue hagejalt 13 195,25 euro välja mõistmiseks põhjendusega, et kostja on teinud laenu tagasimakseid oma lahusvara arvel, ei kuulu rahuldamisele. Kehtivas perekonnaseaduses puudub säte poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks. PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid arvestada juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.
32. Käesoleval juhul ei ole kõrvalekaldumise alus tekkinud enne nimetatud kuupäeva. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et laenukohustus on osaliselt täidetud tema lahusvara arvel.
33. Vastuhagi nõue 1819,56 euro välja mõistmiseks jääb rahuldamata, kuna laenukohustus jääb alates varaühisuse lõppemisest kostja kanda ja kostja makstud osa arvestatakse hageja ühisvara osast maha. Maksed, mida kostja on laenu tagastamiseks teinud varaühisuse kestel, ei kuulu ühisvara jagamisel arvestamisele ega hagejalt väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus
34. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse reolutsiooni punktid 2.4 ja 2.5 (millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 10 254,65 eurot enamsaadud ühisvara arvel ja millega jäeti osaliselt rahuldamata kostja vastuhagi, s.o ennetähtaegselt tagastatud laenukohustuse 13 195,25 euro ja AS-le Swedbank võlakohustuse täitmiseks tehtud maksete 1819,56 euro hagejalt väljamõistmiseks) ja teha uus otsus, millega rahuldada vastuhagi täies ulatuses või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ja mõista need hagejalt välja.
35. Kohus hindas ebaõigesti ja ühekülgselt tsiviilasjas kogutud tõendeid, kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, mistõttu jõudis ebaõigele seisukohale nõude aluse 4 asjaolude ja nõude rahuldatavuse osas. Maakohus jättis tuvastamata vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavad asjaolud, mis tingis väära otsuse tegemise. Maakohus pidi nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama ja seda pooltele ka selgitama. Olulises osas on täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded.
36. Maakohus jättis tõendina arvestamata 24.12.1996 kinkelepingu XXXXX XX XX-XX korteri omandamise kohta. Kostja lahusvaraks oleva XXXXX XX XX-XX korteri müügist saadud raha arvel tasuti 07.02.2007 ennetähtaegselt laenulepingutest tulenevaid kohustusi kokku 26 390,50 eurot (8953 eurot + 17 437,50 eurot), millest 50% on 13 195,25 eurot. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud ja seega on need asjaolud hageja poolt omaks võetud. Kostja lõpetas abikaasade ühiskohustused enda lahusvara müügi kaudu ja PKS § 34 lg 2 kohaselt tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitist 13 195,25 eurot laenulepingute kohustuste ennetähtaegse täitmise eest.
37. Alates juulikuust 2012 on kinnistut kasutanud ainult kostja. Perioodil aprill 2012 kuni september 2014 on kostja tasunud laenu tagasimakseid kogusummas 3639,11 eurot (3221,06 eurot pluss 418,05 eurot), millest 50% on hageja osa.
38. Kostja on kinnitanud, et varaühisuse suhe lõppes
39. aasta aprillis.
40. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvad ka hageja sissetulekud ja võimalikud hoiused, mis võivad kuuluda jagamisele. Maakohus rahuldas kostja taotluse tõendite kogumiseks 04.06.2015 määrusega, mille alusel kohustati hagejat esitama kohtule tõendid kõikide oma pangakontode (s.h hoiuste, väärtpaberikontode jt) jääkide kohta abielu lahutamise, s.o 19.07.2012 seisuga. Hageja esitas aga vaid ühe pangakonto väljavõtte, jättes muus osas kohtumääruse täitmata. Seejuures ei lahendanud maakohus taotlust ülejäänud osas, st osas, mis puudutab andmeid muude hageja omandis olevate vallas- ja kinnisasjade kohta. Kostja palus kohtult tõendite kogumist juhul, kui hageja keeldub dokumentide esitamisest. Maakohus seda taotlust sisuliselt ei lahendanud, millega rikkus kostja menetlusõigusi.
41. Kostja esitas 06.04.2015 vastuväite kohtu tegevuse peale eksperdi tasu tasumise osas, mille maakohus jättis tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele
42. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
43. Kohtuotsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hageja hagi kostja vastu ühisvara jagamiseks, lõpetati kaasomand korteriomandile aadressil XXXXXXXXX XXX XX-XX Tallinnas ja nimetatud kinnistu ainuomanikuks määrati kostja, kohustati hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja ning millega jäeti poolte omavahelistes suhetes Swedbank ASle laenusumma 33 990,70 euro tagastamise kohustus kostja kanda. Kohtuotsust selles osa ei vaidlustatud.
44. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 10 254,65 eurot enamsaadud ühisvara arvel ning millega jäeti rahuldamata kostja vastuhagi AS-le Swedbank ennetähtaegselt tagastatud laenukohustuse 13 195,25 euro ja 5 võlakohustuse täitmiseks perioodil aprill 2012-september 2014 tehtud maksete 1819,56 euro hagejalt väljamõistmiseks. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
45. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 10 254,65 eurot ja jättis rahuldamata kostja vastuhagi ennetähtaegselt AS-le Swedbank tagastatud laenukohustuse eest 13 195,25 euro hagejalt väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hagejalt 1819,56 euro väljamõistmiseks (Swedbank AS-le võlakohustuse täitmiseks tehtud maksed perioodil aprill 2012-september 2014).
46. Maakohus on oma otsuses põhjalikult käsitlenud abikaasade varasuhtele ja ühisvara jagamisele kohalduva õiguse küsimusi. Kohus leidis õigesti, et poolte varaühisuse varasuhe lõppes PKS § 35 p 3 järgi abielu lahutamisega 19.07.
47. Ühisvara jagamisele kohaldatakse alates 01.07.2010 kehtivat perekonnaseadust, mistõttu ei kuulu kohaldamisele kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2, mis andis ühisvara jagamisel aluse kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsust. Samuti ei oma alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ühisvara jagamisel tähtsust abielusuhete lõppemise aeg. Kostja vastupidised väited ja seisukohad ei ole kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga.
48. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja välja toonud põhjendusi selle kohta, miks ta ei nõustu maakohtu otsusega osas, millega kohus jättis rahuldamata tema nõude hagejalt 1819,56 euro väljamõistmiseks perioodil aprill 2012 kuni september 2014 AS-le Swedbank tehtud laenumaksete hüvitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus kostja vastuhagi selles osas õigesti rahuldamata ja ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
49. Ennetähtaegselt AS-le Swedbank tagastatud laenukohustuse eest 13 195,25 euro hagejalt väljamõistmise nõude osas tugines kostja asjaolule, et ta täitis tema lahusvaraks olnud XXXXX XX XX-XX, Tallinnas asuva korteriomandi müügist saadud raha eest 02.07.2012 ennetähtaegselt abikaasade laenukohustusi AS Swedbank ees kokku summas 26 390,50 eurot, millest pool ehk 13 195,25 eurot on hageja osa.
50. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kehtivas PKS-s puudub säte poolte võrdsusest kõrvalekaldumise kohta. Samuti on õige see, et kostja ei ole oma väidet laenukohustuste täitmise kohta lahusvara arvel tõendanud, kuid ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus selle nõude lahendamisel täitmata eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse, mis võis endaga kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse tegemise.
51. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks arutanud pooltega kostja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. PKS § 34 lg 2 järgi võib abikaasa juhul, kui ta kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Seega võib hageja nõudel olla õiguslik alus.
52. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, et tal tuleb kohtule esitada tõendid selle kohta, et ta on lahusvaraks olnud korteriomandi müünud ja just müügist saadud raha arvel täitnud abikaasade ühiseid 6 kohustusi panga ees. Hageja ei ole neid asjaolusid TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt omaks võtnud.
53. Kostja on kohtule esitanud 24.12.1996 notariaalse kinkelepingu, millest nähtub, et talle kingiti XXXXX XX XX-XX korter vallasasjana (kd I tl 198). Laenulepingute nr 07021866-EL ja nr 07-022038-EV kohaselt oli nimetatud korterile seatud mõlema laenu tagatiseks hüpoteek (kd I tl 9 ja tl 106). Seda, et laenuleping nr 07-022038-EV lõpetati 02.07.2012 ennetähtaegselt laenusumma tagastamise tõttu ja laenusumma tagastati korteriomandi asukohaga XXXXX XX-XX (peaks ilmselt olema XXXXX) müügihinna arvelt nähtub AS Swedbank 29.04.2014 tõendist B06.02-200