Obsah (11)

§ 142§ 187§ 317§ 407§ 413§ 367§ 468§ 174§ 138§ 139§ 162

Tsiviilasi nr 2-14-58312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esi

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. AS SEB Pank esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse S. H. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt 01.06.2010.a. sõlmisid AS SEB Pank (hageja) ning S. H. (kostja) eluasemelaenu lepingu nr. 2010012639 kinnistu ostuks ja renoveerimiseks Võru linnas, Piiri tn.
2. Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale laenusumma 45 977 eurot ning kostja kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel 20.06.2010 kuni 20.06.
3. Maksepäevaks lepiti kokku
4. kuupäev. 18.03.2011 sõlmitud lepingu lisa alusel väljastas AS SEB Pank täiendavat laenu summas 15 000 eurot. Tulenevalt lepingu p.-st 4 oli laenu intressimäär 6 kuu EURIBOR + 2,680% aastas ning kostja kohustus tasuma intressi igakuiselt alates 20.06.
5. Kostja oma kohustust ei täitnud ning rikkus maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes tasumata intressimaksed ja laenumaksed alates 20.07.
6. 04.10.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 31.10.2011 ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 01.11.
7. Kostja võlgnevust ei tasunud ja leping öeldi 01.11.2011 ennetähtaegselt üles. Viimase makse lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks tegi kostja 13.04.
8. Kinnistu ostuks ja lepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmiti 01.06.2010 kinnistu müügileping ja hüpoteegi seadmise leping, millega seati I jrk hüpoteek kinnistule Piiri 11, Võru linnas summas 59 437,83 eurot. 18.03.2011 hüpoteegilepinguga seati II jrk hüpoteek summas 18 957 eurot. Seoses võlgnevustega ja lepingu ennetähtaegse lõpetamisega algatati 07.11.2012 kinnistu suhtes täitemenetlus. Toimunud on 12 ebaõnnestunud enampakkumist alates 12.06.2013 hinnaga 75 000 eurot kuni 29.09.2014 hinnaga 43 500 eurot. Kostja lepingust tulenev võlgnevus
9. septembri 2014 seisuga on kokku 75 540,73 eurot, millest 58 704,59 eurot moodustab põhiosa võlgnevus, 1 395,57 eurot intresside võlgnevus, 14 290,01 eurot moodustab viiviste võlgnevus ja 1 150,56 eurot trahv tagatise kindlustamata jätmise eest.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. 2 Hagimaterjalid, mis on saadetud nii kostja hagiavalduse järgsel kui ka rahvastikuregistrijärgsel ja sideaadressil on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkustega „hoiutähtaja möödumisel ja „ ei nõutud“ (tl 62, 63, 66). Kohus tegi hagejale 12.02.2015 ettepaneku täiendavate andmete esitamiseks kostja asukoha kohta (tl 67). Lasva Vallavalitsuse õiendi kohaselt puuduvad neil andmed S. H. asukoha, elukoha, töökoha, e-aadressi, kontakttelefoni kohta (tl 71). Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna õiendi kohaselt (tl 74) S. H. aadressil Lasva vald Otsa küla ei ela, vaid elab Soome Vabariigis, politseile pole teada täpsemat aadressi. Soome Vabariigi Turu kohtu kaudu ei õnnestunud S. H. hagi kätte toimetada, S. H. vastas telefoninumbril +358405889568, et ta ei ela Turus, ei saa hästi soome keelest aru ning keeldus oma õiget elukohta avaldamast; Lipunkantajankatu 16b 16 on registreeritud S. Hitini kaks last (tl 81-84). S. H. ei ole Soomes varasemalt õnnestunud kohtu poolt kätte toimetada ka teise tsiviilasja materjale (tl 43-46). Tolli- ja Maksuameti andmebaasi kohaselt on seal andmed S. Hitinile teostatud maksustatavate väljamaksete kohta OÜ Smartech Racing Estonia poolt mais 2015.a. (tl 85). Maksu- ja Tolliameti andmebaasis olev S. Hitini tel nr 53812988 ei vasta. Kuna kohtul puuduvad andmed S. H. asukoha kohta, ta ilmselt ei ela registrisse kantud elukohas ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja S. H. menetlusdokumente välismaal nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus vastavalt hageja taotlusele menetlusdokumendid kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 21.09.2015 ning loetakse vastavalt

§ 317lg-le 5 kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ning VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagiavalduses taotlenud välja mõista edasiulatuv viivis kindla protsendina (hagi esitamise ajal seadusest tulenev viiviseprotsent). Lepingu p 15.5 kohaselt on pangal õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras. Seega tuleb kostjalt edasiulatuvalt välja mõista seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mitte kindla protsendina. 3. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 413

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 75 540,73 eurot, millest 58 704,59 eurot on põhivõlgnevus, 1395,57 eurot intress, kindlustushüvitis 1150,56 eurot ning 14 290,01 eurot hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367alusel välja mõista S.

H. alates 01.10.2014 tagastamata põhivõlgnevuselt, s.o 58 704,59 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 14 290,01 eurot ületada põhinõude 58 704,59 euro suurust. 3

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 1200 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 1200 eurot.

§ 162lg-st 1 tulenevalt tuleb jätta riigilõiv summas 1200 eurot kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4