Obsah (7)

§ 162§ 657§ 654§ 232§ 175§ 171§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-5

§ 162lg-le 4.

Hageja ei ole süüdi selles, et kostja esindaja on teinud ebamõistlikke pingutusi, tõendamaks asjaolu, mida hageja ei ole kunagi eitanud või väiteid, mille kohta kohus leidis, et kostja need ei ole tõendamist leidnud. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samas ei nõustu ta maakohtu otsuse põhjendustega osas, kus kohus leidis, et hageja osutas AS-le Süda Maja transporditeenust. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. 5 Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele ja kostja vastusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata põhjendusega, et hageja nõue on kolmanda isiku poolse täitmisega lõppenud. Seega ei ole hagejal nõuet, mida saaks pankrotimenetluses tunnustada.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et võlausaldajate nõuete rahuldamine saab toimuda ainult võlgniku vara arvel pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras. Maakohus leidis õigesti, et kuna pankrotiseadus ei reguleeri kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt ega sea sellele piiranguid, tuleb selles osas kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Võlausaldajate nõuete rahuldamine on pankrotimenetluse peamine eesmärk PankrS § 2 järgi. Seadus ei sätesta, et nõudeid saab rahuldada üksnes võlgniku vara arvel. Seega ei ole nõude täitmine muul viisil kui võlgniku vara arvel vastuolus pankrotimenetluse eesmärkide ja seaduses sätestatud nõuetega. Rahalise kohustuse täitmise korral ei saa võlausaldaja jaoks olla vahet, kas vastava kohustuse täidab võlgnik isiklikult või tema eest kolmas isik.
3. Hageja soov osaleda AS Süda Maja pankrotimenetluses ei anna iseenesest alust hagi rahuldamiseks. Maakohus leidis õigesti, et asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas hagejal on lisaks vaidlusalusele nõudele veel täiendavaid nõudeid võlgniku vastu või mitte.
4. Ringkonnakohus ei muuda kostja vastuväidete alusel maakohtu otsuse põhjendusi osas, kus kohus tuvastas, et hagejal oli transporditeenuse osutamisest tulenev 180 euro suurune nõue AS Süda Maja (pankrotis) vastu. Kohtuotsuses on märgitud, milliste asjaolude ja tõendite alusel kohus sellise järelduseni jõudis.

§ 232

sätestab, et kohus otsustab tõendite hindamisel oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Tõendite hindamisel ringkonnakohus menetlusnormide rikkumist ei tuvastanud ja puudub alus järelduse tegemiseks, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebaõigesti. Muu hulgas tuleb arvestada asjaolu, et hinnangu tunnistaja VM ütlustele andis maakohus tema vahetu ülekuulamise alusel. Kõikidele kostja väidetele on maakohus hinnangu andnud. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguseks tõendite hindamiseks ja teistsuguse järelduse tegemiseks. 32. Maakohus jättis hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel õigesti hageja kanda.

Selline menetluskulude jaotus ei ole äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ja kohtul puudus alus

§ 162lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda.

1. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses oli selline kulu vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus ka andnud. Kohus selgitas otsuses piisava põhjalikkusega, miks tuleb kostja avaldus maakohtu poolt 6 põhjendatuks peetud ulatuses rahuldada. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks õigusabikulude hüvitamiseks välja üksnes ca poole taotletud summast.
2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ka selles osas. Menetluskulud 35.

§ 171

lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

1. Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskuluna õigusabikulud 2075,50 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb avaldus rahuldada osaliselt.
2. Arve nr 151549 järgi on osutatud õigusabi 1,3 tundi 181 euro eest. Arve lisas märgitud toimingute järgi ei ole põhjendatud nõuda 07.07.2015 ja 28.07.2015 e-kirjade koostamise kulu hüvitamist. Nende kirjade saatmine ja sisu ei ole kohtu poolt kontrollitavad, sest kohtule neid esitatud ei ole. Samuti ei ole põhjendatud ajakulu 0,2 tundi määrusega tutvumiseks, millega kohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse. Selleks on piisav ajakulu 0,1 tundi. Muus osas on tehtud toimingud ja ajakulu põhjendatud ning vajalikud. Seega on selle arve järgi põhjendatud ajakulu 0,9 tundi, millest advokaat Arne Otsa osa on 0,3 tundi ja advokaat Marika Küti osa 0,6 tundi.
3. Arve nr 151815 järgi on osutatud õigusabi 8,2 tundi 1983 euro eest. Sellest on põhjendatud advokaat Arne Otsa poolt tehtud toiming – apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine 7,9 tundi. Kohtuistungi kutsega tutvumine ei vaja 0,1 tundi ja hüvitamisele ei kuulu 26.08.2015 kliendile saadetud e-kirja koostamise aeg, sest ka selle kirja saatmine ja sisu ei ole kontrollitavad. Samal põhjusel ei kuulu hüvitamisele arve nr 152125 järgi osutatud õigusabi – 04.09.2015 e-kiri kliendile.
4. Arve nr 152147 järgi on osutatud õigusabi 1,9 tundi 250 euro eest. Sellest palus kostja hüvitada ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega seotud kulud. Märgitud advokaat Marika Küti ajakulu - 1,5 tundi on vajalik ja põhjendatud ning kuulub hüvitamisele. Samuti kuulub hüvitamisele arve nr 152195 järgi Marika Küti tasu kohtuistungil osalemise aja eest – ajakulu 0,5 tundi.
5. Kokku kuulub hüvitamisele advokaat Arne Otsa ajakulu 8,2 tundi ja advokaat Marika Küti ajakulu 2,6 tundi. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud (viimati lahendis nr 3-2-1-115-14), et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus leidis, et tavapärane tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb arvestada hüvitamisele kuuluvaks advokaat Arne Otsa tunnitasuks 120 eurot. Advokaat Marika Küti tunnitasu 110 eurot on mõistliku suurusega.
6. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks

174 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 8,2x120+2,6x110 = 1270 eurot. 7 42. Kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus

§ 177

lg 3 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 8