← Eesti

2-12-1161/91

Obsah (6)§ 44§ 8§ 148§ 43§ 35§ 103

Tsiviilasi nr: 2-12-1161 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-12-1161 Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2015, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, And

) § 44 lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. 15. Pankrotiseadus ei sisalda regulatsiooni selle kohta, kuidas määratakse kindlaks menetlusosalise menetluskulude hüvitamise nõude suurus pankrotivõlgniku vastu pärast pankrotivõlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul kohaldada

§ 44lg-d 1 koosmõjus Ts

MS § 174 lg-ga 11 selliselt, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on lubatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, kuid hüvitamise nõue tuleb esitada pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus määrab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korda järgides kindlaks menetluskulude suuruse, kuid ei mõista menetluskulusid pankrotivõlgnikult välja.

  1. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjal on õigus esitada pankrotivõlgniku vastu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Kohus peab avalduse lahendama ning määrama kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse, kuid jätma menetluskulud pankrotivõlgnikust hagejalt välja mõistmata.
  2. Kostja on avaldanud oma menetluskulude suuruseks 4875 eurot. Hageja ja pankrotihaldur ei ole vastu vaielnud menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohus on seisukohal, et vastuväite esitamata jätmisega on hageja ja pankrotihaldur võtnud omaks väite menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta.
  3. Hagi ja selle lisade analüüs ning koostamine, millele kulus 25 tundi, 29.10.2013 eelistungiks ettevalmistumine ja eelistungil osalemine, millele kulus 2 tundi ning GAFM Likvideerimisteenused OÜ 10.01.2014 vastuse analüüs ja seisukohtade koostamine, millele kulus 5,5 tundi, on olnud vajalikud toiminguid kostja menetlusõiguste teostamisel. Menetlusdokumentide ja toimingute mahtu arvestades on teenuse maht põhjendatud. Õigusteenuse eest tasumisele kuulunud tasu ei ületa oluliselt tavapärast tasu.
  4. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4875 eurot.
  5. Kohus jätab

§ 44

lg 1 alusel rahuldamata kostja taotluse menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks. Kostjal on õigus esitada menetluskulude hüvitamise nõue hageja vastu pankrotiseaduses sätestatud korras. 21. Pankrotihalduri vastuses esitatud väited ei anna alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks. Harju Maakohtu 30.03.2015 määrusega jäeti menetluskulud hageja kanda. Hageja pankrot 3

(7)Tsiviilasi nr: 2-12-1161 kuulutati välja enne hagi läbi vaatamata jätmist. Seega esines pankrotihalduri väljatoodud asjaolu, milleks on GA Fund Management AS õiguste lõppemine hagejana, enne hagi läbi vaatamata jätmist. Kohus jättis nimetatud asjaolule vaatamata menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotust ette nägev kohtumäärus on jõustunud, mistõttu puudub kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel võtta arvesse halduri väljatoodud asjaolu. Määruskaebus
  1. Kostja esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse, mille kohaselt palub tühistada määruse resolutiivosa punktid 1,3 ja 4 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 4875 eurot massinõudena.
  2. Kostja leiab, et kohtu järeldus selles, et kõnealune menetluskulude nõue tuleb esitada

§ 44

lg 1alusel, on ekslik ja ei põhine seaduse ega senisel kohtupraktikal.

§ 8

lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses võlausaldajaks isik, kellel on pankrotivõlgniku vastu nõue tekkinud enne võlgniku pankroti välja kuulutamist.

§ 44lg 1 reguleerib võlausaldajate poolt nõuete esitamist.

Kostjal tekkis vaidlusaluste menetluskulude hüvitamise nõue käesolevas tsiviilasjas 30.03.2015 tehtud (jõustunud) kohtumäärusest (punkt 5). Vaidlust ei saa olla selles, et hageja pankrot kuulutati välja enne 30.03.2015. Seega on kostja menetluskulude nõue tekkinud pärast hageja pankroti välja kuulutamist ning seetõttu ei ole kostja käsitletav

§ 8lg 3 ega § 44 lg 1 tähenduses võlausaldajana.

24. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud pankroti väljakuulutamise hetke määravat tähendust pankrotivõlgniku vastu varaliste nõuete esitamisel ja eristamisel. Selle kohaselt ei saa nn. tavanõuded tekkida pärast pankroti väljakuulutamist ja samuti ei saa massikohustused olla tekkinud enne pankroti välja kuulutamist. 25.

§ 148

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt loetakse massikohustuseks pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused ja juriidilise isiku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Kostja leiab, et vaidlusalused menetluskulud on mõlema sätte alusel käsitletavad hageja massikohustusena kostja ees. 26.

§ 43

lg 1 kohaselt kui pankroti väljakuulutamise ajal on kohtu menetluses võlgniku hagi, võib haldur astuda menetlusse võlgniku asemel ja kui haldur seda õigust ei kasuta, jätkab võlgnik menetlust. Käesolevas asjas ei ole haldur menetlusse astunud. Eelviidatud säte paneb haldurile kohustuse teha valik – kas astuda menetlusse ja jätkata ise võlgniku asemel või loobuda menetlusse astumisest ja lubada võlgnikul jätkata. 27. Kostja leiab, et kummagi valiku tegemisega (sh. passiivse menetlusse mitteastumisega) võtab haldur vastutuse selle tagajärgede eest. Kui haldur otsustab mitte astuda menetlusse võlgniku asemel, võtab haldur vastutuse ja riski menetluse jätkumisega tekkida võivate kohustuste eest. Menetlusse astudes on halduril võimalik neid riske vältida menetluse lõpetamise vm. teel. Ei saa olla mõeldav olukord, kus haldur võimaldab võlgnikul jätkata menetlust ning põhjustada teisele poolele menetluskulusid ning haldur ja pankrotipesa selle eest samas ei vastuta. Selline järeldus looks olukorra, kus pankrotivõlgniku kostjaks olev isik on sunnitud menetluses pärast hageja pankroti väljakuulutamist osalema ja menetluskulusid tegema, kuid tal puudub täielikult võimalus saada menetluskulude hüvitamist (nn. tavavõlausaldajaks selline kostja ei kvalifitseeru, vt. eespool). Õiguslikult ebamõistlik oleks olukord ka isegi siis, kui kostja saaks oma menetluskulude nõudeid esitada nn. tavavõlausaldajana, kuivõrd ilmselgelt ei ole pankrotiseaduse mõttega kooskõlas olukord, kus pärast pankroti välja kuulutamist saab olla võlgnikul võimalus tekkida 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-12-1161 teistele isikutele jätkuvaid kulusid ning need isikud saavad oma kulude hüvitamist nõuda üksnes tavavõlausaldajana. Seetõttu on kostja hinnangul halduri poolt menetlusse astumata jätmise korral pankrotipesa vastutav taoliselt tekkivate kulude eest kui massikohustuse eest, kuivõrd selline kulude hüvitamise kohustus tekib halduri valikuõiguse (passiivsest) teostamisest ning see on seotud pankrotivaraga, kuivõrd võlgniku varaline nõudeõigus, mille hagemist võlgnik jätkab, on suunatud pankrotivara suurenemisele.
  1. Täiendavalt eeltoodule on vaidlusalune menetluskulude hüvitamise kohustus käsitletav massikohustusena ka seetõttu, et menetluskulude hüvitamise kohustus on oma olemuselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus, mis on allutatud eriregulatsioonile. Kui hagi jääb rahuldamata või läbi vaatamata, on olnud tegemist alusetu või põhjendamatu hagiga. Kuna kostja ei saa otsustada tema vastu hagi esitamise ning selle kohtus menetlemise üle, siis on kostja kohustatud alluma mistahes tema vastu esitatud hagi alusel algatatavale kohtumenetlusele ning tegema selleks kulusid. Kui selline hagi on olnud alusetu või põhjendamatu, on kostja olnud hageja soovil, kuid oma tahte vastaselt ja ilma hageja poolt selleks õiguslikku alust omamata sunnitud tegema kulusid ning selline kulude põhjustamine on käsitletav õigusvastase kahju tekitamisena.
  2. Menetluskulude väljamõistmisel massikohustusena ei oma mistahes õiguslikku tähendust asjaolu, kas hageja tegutses kellegi teise huvides või arvel. Käesolevas asjas on menetlusosaliseks ehk hagejaks AS GA Fund Management (pankrotis) ning menetluskulud on põhjustatud selle isiku poolt ja neid saab välja mõista ainult menetlusosaliselt ning seda sõltumata sellest, millistel motiividel või kelle arvel ja huvides hageja kohtusse pöördus. Hageja on iseseisva isikuna otsustanud kohtumenetluse algatada ja kannab kõik sellega seotud menetluslikud riskid sõltumata sellest, kas hagi rahuldamise korral oleks väljamõistetud hüve pidanud hageja edasi andma kolmandale isikule, kelle arvel hageja tegutses või mitte. See on küsimus hageja ja kolmanda isiku vahelistest suhetest ning ei puuduta menetlusõiguste teostamisel kostjat. Menetluse edasine käik
  3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastamiseks hagejale ja hageja pankrotihaldurile. Hageja kohtu poolt määratud tähtajal määruskaebusele ei vastanud.
  4. Hageja pankrotihaldur palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, kuna kaebus on alusetu ja põhjendamatu.
  5. Hageja pankrotihaldur ei ole hageja nimel antud tsiviilasjas menetlusse astunud. Seega ei saa ka hageja pankrotivõlgnikuna kanda massikohuste arvelt kostja menetluskulusid. Pankrotivõlgnikule saab kohustusi võtta ainult haldur. Massikohustused saavad tekkida halduri toimingutest või ülesannete täitmisest, kuid haldur ei ole antud asjas toiminguid teinud, kuna ei ole üldse menetlusse astunud.
  6. Pankrotihaldur ei saanudki menetlusse astuda, kuna lepingulise fondi vara ei kuulu IFS § 77 lg 1 p 4 kohaselt pankrotivara hulka. Antud asjas oli Riskikapitalifond Gild Arbitrage eest ja nimel hagejaks fondivalitseja AS GA Fund Management, kuid seoses pankroti väljakuulutamisega 06.05.2013 fondivalitseja õigused fondi vara valitseda (sh käesolevat nõuet esitada või kohtus menetleda) lõppesid. Seega isegi kui haldur oleks soovinud menetlusse astuda ei oleks ta saanud seda teha, sest antud nõue ei kuulunud pankrotivara hulka. Seega on ilmselge, et kuna haldur ei saanud antud nõuet esindada, siis ei saa ka antud nõudest tekkida pankrotivõlgnikule massikohustusi. 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-12-1161 34.

§ 35

lg 1 p 2 kohaselt on halduril õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses osaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Antud tsiviilasja vaidlus ei puuduta pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, seega ei saanud halduril tekkida õigust asuda menetlusosaliseks. 35.

§ 148

lg 1 p 1 kohaselt massikohustused saavad tekkida halduri toimingutest või ülesannete täitmisest. Antud juhul ei ole haldur tsiviilasjas toiminguid teinud või ülesandeid täitnud, kuna ei ole menetlusse astunud ning seega ei saa ka massikohustusi võlgnikule tekkida. 36. Kostja esindaja väidab, et tekkinud situatsioon on kostja suhtes ebaõige, kuid jätab märkimata, et kostja menetluskulude arvestamine massikohustusena oleks ebaõiglane kõikide teiste võlgniku võlausaldajate suhtes, kes on

ettenähtud korras enda nõuded esitanud. Jääb arusaamatuks miks peaks kostja nõue olema neile eelistatud.

  1. Ebaõige ja seadusele mittetuginev on kostja esindaja väide, et menetluskulude hüvitamise kohustus on oma olemuselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Kostja esindaja viitab ka kohtupraktikale, kuid jätab viitamata mis konkreetsetest kohtuasjades analoogseid asjaolusid on käsitletud, seega on viited asjakohatud.
  2. Halduri hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja võib soovi korral esitada nõudeavalduse pankrotimenetluses analoogselt teiste võlausaldajatega.
  3. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 06.08.2015 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 41.

§ 43

lg 1 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. 42. Käesolevas asjas esitati hagi kohtusse enne hageja pankroti väljakuulutamist ning pankrotihaldur on maakohut pärast hageja pankroti väljakuulutamist teavitanud menetlusse mitteastumisest, selgitades, et vaidlus kostjatega ei puuduta pankrotivara (V kd, tlk 134). Kuna hagi jäeti läbi vaatamata, oli maakohtu poolt õige menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. 43.

§ 148

lg 1 p 1 loetakse massikohustuseks pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. Kuivõrd pankrotihaldur menetlusse ei astunud ja ülesandeid ei täitnud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja kasuks kindlaksmääratud menetluskulud kuuluvad hageja pankrotimenetluses massikohustuste hulka. 44. Alust määruskaebuse rahuldamiseks ei anna ka määruskaebuse esitaja teine väide, et kostja menetluskulude hüvitamise nõue on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, so 30.03.2015 tehtud kohtumäärusest. 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-12-1161 45. Pankrotimenetluse eesmärk on asetada kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata nõude liigist või nõude sissenõutavaks muutumise hetkest. 46.

§ 44

kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. 47. Riigikohus on lahendis 3-2-1-176-13 asunud seisukohale, et „Olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Tuleb teha määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb aga jätta rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise lahendi toimel omandab isik, kellel kohtulahendi järgi on õigus nõuda teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist, tunnustatud nõude

§ 103lg 4 mõttes, mille ta saab esitada pankrotimenetluses.“ 48.

Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt esitati hagi enne hageja pankroti väljakuulutamist, hageja pankrot kuulutati välja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kostja taotluse lahendanud õigesti, määrates menetluskulud kindlaks, kuid jättes need välja mõistmata.

  1. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
  2. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.