← Eesti

3-13-2306/110

Obsah (13)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 157§ 198§ 182§ 62§ 201§ 45§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2015, Tallinn Haldusasja

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse 3-13-2306 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ-le BPT Varahaldus kuulus kuni 04.02.2015 kinnistu asukohaga Tartu mnt 63, Tallinn (registriosa nr 722301). Alates 05.02.2015 kuulub nimetatud kinnistu OÜ-le Hobujaama Kinnisvara (OÜ BPT Varahaldus eriõigusjärglane). Tartu mnt 63, Tallinn on hoonestatud ärimaaga kinnistu, millel asub neljakordne ärihoone ja mille ruume üüris OÜ BPT Varahaldus välja. Kinnistu piirneb ühest küljest Laulupeo 2 kinnistuga. Laulupeo 2, Tallinn (registriosa nr 23987601) kuulus kaebuse esitamise ajal OÜ-le Mirco Invest. Laulupeo 2 kinnistu oli kaebuse esitamise ajal hoonestamata elamu- ja ärimaa.
  2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) esitati 24.10.2012 ehitusloa taotlus ning ehitusprojekt Laulupeo 2 kinnistul äri-, büroo- ja eluhoone püstitamiseks. TLPA edastas 07.12.2012 OÜ-le BPT Varahaldus algatuskirja nr 4-3/1965-1, milles teavitas võimalusest ehitusprojektiga tutvuda ja arvamusi esitada kuni 21.12.
  3. OÜ BPT Varahaldus esitas TLPA-le vastuväited seoses ehitusloa taotluse ja ehitusprojektiga.
  4. TLPA väljastas 26.09.2013 ehitusloa nr 66372 Laulupeo 2 kinnistule äri-, büroo- ja eluhoone ehitamiseks.
  5. OÜ BPT Varahaldus esitas 01.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 26.09.2013 ehitusloa nr 66372 tühistamiseks. Kaebuse ja selle täienduse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) TLPA on ehitusloa andmisel rikkunud uurimisprintsiipi, ärakuulamiskohustust ja head haldustava. Pärast OÜ BPT Varahaldus poolt 21.12.2012 esitatud vastuväiteid muudeti ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti. OÜ-l BPT Varahaldus ei võimaldatud enne ehitusloa väljastamist tutvuda muudetud ehitusprojektiga ega esitada selle kohta oma seisukohti. Sellega on TLPA rikkunud ärakuulamiskohustust (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-42-03 ja 3-3-1-5602 ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-3/1/2005). Samuti ei ole TLPA sellega selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid. 2) Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja heale projekteerimistavale ega ole kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 13.05.2004 otsusega nr 96 kehtestatud Tartu mnt 63 ning Laulupeo tn 6 ja 8 kruntide detailplaneeringuga. Seetõttu on ehitusluba vastuolus detailplaneeringuga. Detailplaneering näeb ette juurdepääsu Tartu mnt 63 kinnistule Laulupeo tänavalt kahest kohast – nii projekteeritava parkimismaja juurest kui ka Tartu mnt poolsest otsast. Viimane on kasutatav sõidukitega ja võimaldab pääsemist hoovi ossa, kus toimub sõidukitega kauba peale- ja mahalaadimine hoones tegutseva toitlustusasutuse tarbeks. Muudetud ehitusprojekti järgi kaob üks juurdepääsutee (Laulupeo tänavalt Tartu mnt 2

(17)3-13-2306 poolsest otsast), mis muudab hoones tegutseval toitlustusasutusel raskemaks ja kulukamaks igapäevase majandustegevusega tegelemise. Juurdepääsutee kaotamisega kaasneb kaebajale suur varaline kahju ja võimatus või oluline raskendatus hoonet eesmärgipäraselt kasutada. 3) Detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusprojekti realiseerimine ehitusloa alusel takistab ja piirab oluliselt kaebajal Tartu mnt 63 kinnistu kasutamist. Laulupeo 2 kinnistule planeeritud hoone evakuatsiooniväljapääsud (püstitatava hoone aknad alates teisest kuni viienda korruseni) takistavad OÜ-l BPT Varahaldus Tartu mnt 63 kinnistu kasutamist, kuna avanevad selle poole. Tartu mnt 63 kinnistul ei ole võimalik planeerida tegevusi, mis takistavad evakuatsiooniväljapääsude avamist või kasutamist. Päästeamet ei ole kooskõlastanud muudetud projekti, mille kohaselt lahendatakse evakuatsiooniväljapääsud akende abil. Kaebaja ei nõustu sellega, et evakueerimisel hakatakse kasutama tema kinnistut. Kavandatav hoone (ehitusalune pind 331,9 m2) on Laulupeo 2 kinnistu pindalaga (409 m2) võrreldes ebaproportsionaalselt suur, mistõttu ei ole sellel võimalik tagada päästetöid. Faktiliselt toimuksid päästetööd kaebaja kinnistul. Ehitusprojekt ei vasta tuleohutusnõuetele (Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 20 lg 2, § 22 lg 1, § 28 lg 1 p-d 24). 4) TLPA on ehitusloa andmise otsustanud puudulikele andmetele tuginedes. TLPA-l ei olnud võimalik objektiivselt hinnata, kuidas ehitustööd ja planeeritava hoone püstitamine mõjutavad Tartu mnt 63 kinnistul olevaid hooneid. Välistatud pole Tartu mnt 63 kinnistu ja seal asuva hoone vajumise ning hoone varisemise oht. Ehitusprojekti kaustas olev ehitusgeoloogiline uuring on poolik ega kajasta kõike olulist, lisaks ei ole uuringus lähtutud täpselt sellest projektist, millele ehitusluba on antud. 5) Detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusprojekti realiseerimine ehitusloa alusel vähendab Tartu mnt 63 kinnistu väärtust ekspert MM eksperthinnangu kohaselt vähemalt 600 000 euro ulatuses. Kavandatav hoone varjab kaebaja kinnistul oleva hoone valguse ning rikub vaate kaebajale kuuluvast hoonest. Samuti on ebasobiv Laulupeo 2 kinnistule kavandatava hoone arhitektuurne lahendus ning hoone asetsemine selle kinnistul. Laulupeo 2 kavandatav hoone on kaebajale kuuluvale hoonele ebamõistlikult lähedal ega sobi Laulupeo tn 2 kinnistule. Ehitatav hoone varjab osaliselt kaebajale kuuluva hoone kui olulise näite Eesti 20. sajandi arhitektuurist. See võib kaasa tuua kaebaja üürnike soovi üüri alandada või üüripinnast loobuda. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-25-02 ja 3-3-1-42-03. Ehitusprojekti materjalide hulgas olevate 3D piltide põhjal võib eeldada, et planeeritav hoone ehitatakse kaebaja hoonega kokku. Kaebaja ei ole andnud selleks nõusolekut. 6) Lahendamata on küsimus pinnaseveetaseme tõusust ning sellega kaasnevast võimalikust uputuse ohust Tartu mnt 63 asuvale hoonele. Ehitusprojekti kohaselt on Laulupeo 2 kinnistu sadeveed juhitud kaebaja kinnistule ilma kaebaja nõusolekuta. 7) Ehitusluba on antud kaalutlusvigadega ning on põhjendamata. Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt on asjaomaste isikutega kooskõlastamata, mistõttu ei vasta see Tallinna linna ehitusmääruse § 34 lg-le 6. Ehitusprojekt tugineb 2004. a kehtestatud detailplaneeringule. Tallinna linna ehitusmääruse § 30 lg 2 kohaselt tuleb taotleda ehitise arhitektuur-ehituslikud tingimused, kui ehitise projekteerimise aluseks olev detailplaneering on kehtestatud enam kui viis aastat tagasi. Sellised tingimused materjalide hulgas puuduvad. Samuti ei nähtu nende väljastamist Tallinna planeeringute registrist. TLPA on andnud ehitusloa ehitusprojekti alusel, kus parkimine on lahendatud Tartu mnt 63 kinnistu kaudu. Ehitusloa aluseks oleval ehitusprojektil puudub energiamärgis (vt EhS § 32 lg-d 1 ja 4). Energiamärgis on antud 25.09.2012, s.o enne ehitusprojektis tehtud muudatusi. 3
(17)3-13-2306 8) Ehitusekspert TR poolt 17.10.2014 koostatud ehitusprojekti ekspertiisist nähtub, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ega heale projekteerimistavale; ehitusprojekti alusel teostatavad vundamentide ja kandetarindite rajamistööd võivad olla ohtlikud naaberhoonestusele (Tartu mnt 63 hoonele) ning põhjustada Tartu mnt 63 hoone kande- ja piirdetarindite ulatuslikke deformatsioone ja/või varisemist; ehitusprojekt ei ole kooskõlas ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringuga. Ekspertiisi kohaselt on rajatav hoone eelprojektis märgitust märkimisväärselt (71 cm) kõrgem, samuti kõrgem kui detailplaneeringuga sätestatud maksimaalne kõrgus (19,50 m). 9) Ehitusluba ei ole antud ehitusprojektile, mis oli ehitusloa taotluse aluseks. Ehitusluba on väljastatud 24.10.2012 ehitusprojektile, mida ei ole Tallinna linna poolt kohtule esitatud ehitusloa toimikus nr
  1. Kui ehitusprojekti muudetakse oluliselt pärast sellele ehitusloa väljastamist, siis on EhS kohaselt vajalik taotleda uus ehitusluba.
  2. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebusest ei nähtu kaebaja rikutud subjektiivset õigust. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust atraktiivsemale vaatele ja suuremale valguse hulgale. Tõendamata on kaebaja kinnistu väärtuse võimalik vähenemine. Arusaamatu on väide, et kaebajal muutub võimatuks oma kinnistu kasutamine. 2) Ehitusloale on märgitud selgesõnaliselt vaidlustamisviide. Ehitusluba kui soodustavat haldusakti ei pea eraldi põhjendama. TLPA kaalutlused sisalduvad kaebajale saadetud kirjas ja ehitusprojekti toimikus. Motivatsioon on piisav ja ehitusloa andmisel ei ole ületatud kaalutlusõiguse piire. Kaebaja on olnud haldusmenetlusse kaasatud ning saanud esitada oma seisukohad ja vastuväited. Tema vastuväiteid on kaalutud ja võrreldud Laulupeo tn 2 kinnistu omanike huvidega ja enamiku vastuväidetega on arvestatud. Kaebaja on kinnitanud, et tutvus TLPA-s projekti ja dokumentidega nii enne kui ka pärast ehitusloa andmist. Seetõttu on ebaõige kaebaja väide, et tal ei võimaldatud muudetud ehitusprojektiga tutvuda. 3) Laulupeo tn 2 kinnistule projekteeritud äri-, büroo- ja eluhoone on vastavuses kehtiva detailplaneeringuga lubatud hoonestusalaga, hoonealuse pinnaga, suletud brutopinnaga, korruselisusega, kõrgustega ning maa sihtotstarvetega. Detailplaneeringuga määrati Laulupeo tn 2 kinnistu parkimiskohad Tartu mnt 63 kinnistule projekteeritavasse parkimismajja. Laulupeo tn 2 kinnistule parkimiskohti ei kavandata ning parkimiseks on võimalik kasutada lähipiirkonnas asuvaid avalikult kasutatavaid parkimiskohti. 4) Vaidlusaluse ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga ei kalduta kõrvale detailplaneeringust. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on olukord detailplaneeringu kehtestamise ajaga võrreldes muutunud ning kuidas rikub tema õigusi ehitusmääruses nimetatud tingimuste taotlemata jätmine. Ehitusloa alusel rajatava hoone arhitektuurse lahenduse on heaks kiitnud TLPA kesklinna piirkonna arhitekt, Tallinna Kesklinna Valitsuse arhitekt ning TLPA projektide läbivaatamise komisjon. Ehitusprojekt on kaebaja viidatud ametkondade ja asutuste poolt kooskõlastatud. Asjaolu, et kooskõlastused on antud enne kaebaja vastuväidete põhjal projekti tehtud muudatusi, ei tähenda, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta Tallinna linna ehitusmääruse § 34 lg-le
  3. 5) Ehitusprojektiga ei kavandata kaebaja kinnistule ehitisi, tehnovõrkudega seonduvat ehitustegevust, pinnakatete uuendamist ega evakuatsiooniväljapääse. Hoone evakuatsioon toimub trepikoja kaudu sisehoovi. Hädaväljapääsudeks on büroo- ja elukorrustel avatavad aknad. 4
(17)3-13-2306 6) Detailplaneering näeb ette juurdepääsu Tartu mnt 63 kinnistule Laulupeo tänavalt projekteeritud parkimismaja juurest ja seda juurdepääsuõigust ehitusprojektiga ei piirata. 7) Laulupeo tn 2 kinnistu sajuvesi juhitakse kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühisvoolsesse liitumiskaevu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 147, samuti kohtupraktika kohaselt peab naaber taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga. Varisemis- ja uputamisohtu pole tõendatud. TLPA toimikus on nõuetekohased uuringud, mis sellise ohu välistavad. 8) TR ekspertiis ei ole asjakohane ja eksperdi pädevus tuleb seada kahtluse alla. Aruandes viidatud õigusaktid ei ole kõik asjakohased. Aruande metoodika on arusaamatu ning aruanne on ebaobjektiivne. Ekspert ei ole oma väiteid detailselt põhjendanud. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt esitatakse kohalikule omavalitsusele eelprojekti staadiumis ning ehitusprojekti toimik ei pea sisaldama põhi- ja tööprojekti (majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrus nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 16 lg 1). Eskiisprojekt ei pea sisalduma eelprojekti toimikus. Kvaliteedinõudeid ei pea eelprojekti koosseisus lahti seletama ning põhi- ja tööprojekti kohalikule omavalitsusele ehitusloa saamiseks esitada ei tule. Ehitusloas on sätestatud, et vertikaal- ja tehnovõrkude planeerimiseks tuleb esitada eraldi projekt ning neid antud projekt ei kata. Ekspert ei ole teostanud mingeid arvutusi, mis tõendaksid tema seisukohti, et ehitist ei ole võimalik rajada ja ehitamine võib põhjustada kõrvalhoone varingut. Ekspert sedastab, et on teostanud paikvaatluse objektil, kuid ei esita tõendeid, mida ja kui palju on juba valmis ehitatud ning kas juba esinevad aruandes teoretiseeritud asjaolud. Puuduvad fotod või muud eksperdi järeldusi tõendavad materjalid. Eksperdile esitatud küsimused ei ole seotud vaidluse objektiks oleva ehitusloaga, vaid saaksid tähtsust omada kasutusloa väljastamise otsustamisel. 6. Laulupeo 2 OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Detailplaneering oli kehtestatud enne OÜ BPT Varahaldus poolt Tartu mnt 63 kinnisasja omandamist, millest tulenevalt oli OÜ BPT Varahaldus teadlik Laulupeo 2 kinnisasjale5-6korruselise äri-, büroo- ja eluhoone ehitamisest. 2) TLPA on kaebajale kui puudutatud naaberkinnisasja omanikule andnud võimaluse enne ehitusloa väljastamist tutvuda Laulupeo 2 äri-, büroo- ja eluhoone ehitusprojektiga ning esitada selle kohta oma arvamus ja vastuväited. TLPA poolt ehitusloa menetluses hea haldustava, ärakuulamiskohustuse ning uurimisprintsiibi järgimist kinnitab asjaolu, et TLPA nõustus mitmete kaebaja arvamuste ja vastuväidetega, millega seoses tehti muudatused Laulupeo 2 äri-, büroo- ning eluhoone ehitusprojekti. 3) Laulupeo 2 ehitusprojektiga ei kaotata ühte juurdepääsu Laulupeo tänavalt Tartu mnt 63 kinnistule. Ehitusprojekti joonisest nähtuvalt on Laulupeo tänavalt Tartu mnt 63 hoone ja rajatav Laulupeo 2 hoone eraldatud ca 5 meetri laiuselt (sh 3,5 m ulatuses asub hoonete vaheline hoonestamata ala Tartu mnt 63 kinnisasjal ning 1,5 m ulatuses Laulupeo 2 kinnisasjal). Kaebajal säilib juurdepääs Laulupeo tänavalt Tartu mnt 63 kinnisasjale ja selle sisehoovi, sh võimalus tagada juurdepääs toidukohta Viimne Reliikvia. Ühtlasi on kaebajale tagatud Laulupeo tänavalt juurdepääs Tartu mnt 63 kinnisasjale läbi tulevikus Tartu mnt 63 kinnisasjale planeeritava parkimismaja aluse maa-ala. Ehitusprojektis on Laulupeo tänava poolt ala, mis asub väljaspool Laulupeo 2 kinnisasja, viirutatud ning lisatud selgitav märkus „lahendatakse eraldi projektiga“. Järelikult ei reguleerita Laulupeo 2 äri-, büroo- ja eluhoone ehitusprojektiga Laulupeo tänava poolt kõnniteede, haljastuse vms rajamist, vaid see kuulub lahendamisele eraldi projektiga. Pinnaveetasemega seotud küsimused ei oma mingit tähtsust, sest ehitusprojekti kohaselt ei rajata 2 maa-alust korrust autode parkimiseks. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt kanaliseeritakse Laulupeo 2 krundi sademevesi olemasolevatesse väljaspool krunti asetsevatesse sadeveekanalisatsiooni kaevudesse. Ükski nimetatud sadeveekanalisatsiooni kaev 5
(17)3-13-2306 ei paikne Tartu mnt 63 kinnistul, mistõttu on väärad kaebaja väited tema omandiõiguse kahjustamisest seoses sadevee ärajuhtimisega. Laulupeo 2 kinnisasjale ehitatava äri-, büroo- ja eluhoone parkimine on lahendatud avalikel tänavatel asuvate parkimiskohtade kaudu. 4) Ehitusluba ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et ehitustööde tegemiseks tuleb kasutada Tartu mnt 63 kinnisasja (vt AÕS § 147). Samas on kolmas isik pöördunud hagiavaldusega Harju Maakohtusse kaebaja vastu taotlusega kohustada viimast lubama Laulupeo 2 OÜ-l kasutada ehitustegevuseks kaebajale kuuluvat Tartu mnt 63 kinnisasja, mistõttu lahendatakse nimetatud asjaolu tsiviilkohtumenetluse korras. Ebaõige on kaebaja väide, et ehitusprojektil puudub energiamärgis (vt ehitusprojekti kaustas olevat spetsialist Raivo Kuke koostatud energiamärgist Laulupeo 2 hoone kohta ning Laulupeo 2 äri-, büroo- ja eluhoone energiatõhususe arvutusi). Ehitusprojekti on kooskõlastanud AS-ga Eesti Gaas, Päästeametiga, AS-ga KH Energiakonsult, Tallinna Kommunaalametiga, Tallinna Kesklinna Valitsusega, Tallinna Keskkonnaametiga, Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühinguga, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga ning AS-ga Tallinna Vesi. Ekslik on kaebaja arvamus, justkui tuleks pärast iga ehitusprojekti muudatust projekt uuesti kooskõlastada. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kavandatav Laulupeo 2 äri-, büroo- ja eluhoone ei sobi Laulupeo 2 kinnisasjale. 5) Ehitusprojekti ekspertiis sisaldab tegelikkusele mittevastavaid ning eksitavaid seisukohti, samuti ebaõigeid väiteid. Ekspertiisis ei ole välja toodud, kuidas oht täpsemalt realiseeruks. Ehitusprojekt ei käsitle küsimusi, kas ja millisel määral võib ehitustegevusega kaasneda kahjulikke mõjutusi (vajumeid, deformatsioone vms). Ehitusprojektiga lahendatakse küsimused, kas ehitustööde teostamise käigus järgitakse kehtestatud ehitusnorme, -standardeid ja -eeskirju. Asjaolu, et ehitustegevusega võivad kaasneda kahjulikud mõjutused, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks. 7. Tallinna Halduskohtu 09.03.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti OÜ-lt BPT Varahaldus Laulupeo 2 OÜ kasuks välja menetluskulu 7744 eurot. Muus osas jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Kaebajal on detailplaneeringu realiseerimise talumise kohustus. Naabrite õiguste piiramine ei välista ehitusloa andmist. Kaebaja oli Tartu mnt 63 kinnistut soetades teadlik, et detailplaneering kehtib. Kaebaja on viidanud detailplaneeringu vanusele, kuid kaebajal ei saanud olla õigustatud ootust, et detailplaneeringut ellu ei viida. Detailplaneeringut ei ole vaidlustatud ega kehtetuks tunnistatud, mistõttu ei saa kaebaja asendada omavalitsuse diskretsiooni enda omaga ka siis, kui kaebaja leitud spetsialistid (MM ja IT) arvavad teisiti. Ehitatakse hoone, mis vastab detailplaneeringu lahendusele. Katastriüksuse sihtotstarve võimaldab ehitamist. Hoone esialgne kasutusotstarve ei muutu selle tõttu, et hoone madalvundamendi valik asendatakse vaivundamendiga. 2) Ärakuulamisõigust, head haldustava ega uurimisprintsiipi ei ole rikutud. Kaebaja kui naaberkinnistu omanik on saanud esitada oma seisukohad enne ehitusloa andmist, tema ettepanekul tehti muudatused, mis olid võimalikud. Kaebaja ei vaidle vastu kolmanda isiku väitele, et asja arutati ka suuliselt. Kaebajaga kõiges mittenõustumine ei ole toonud kaasa hea haldustava rikkumist. Eelprojekt vastab detailplaneeringule ja seaduse nõuetele ning annab piisava teabe, mida ja kuhu ehitatakse. 3) Tõenditest ja TLPA ning kolmanda isiku selgitustest nähtub vaidlusaluse ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kooskõla kehtiva detailplaneeringuga (vt EhS § 19). Kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas on muutunud olemasolev olukord võrreldes detailplaneeringu kehtestamise ajaga või kuidas rikub tema õigusi Tallinna linna ehitusmääruses nimetatud tingimuste taotlemata jätmine. Hoone arhitektuurse lahenduse osas on oma seisukohad avaldanud pädevad spetsialistid. Kavandatud hoone sobivuse üle antud piirkonda on pädev otsustama kohalik 6
(17)3-13-2306 omavalitsus ning detailplaneeringu ja ehitusprojekti heakskiitmisega on Tallinna linn seda teinud. IT arvamus on üks võimalik subjektiivne seisukoht. See ei tõenda ehitise sobimatust asukohta. 4) Hooneid ei ehitata üksteisega kokku. Ehitiste vahekaugus ei ole vastuolus detailplaneeringuga. Kaebaja sai ehitusprojekti materjalid, millest nähtub, et kavandatav hoone Laulupeo tn 2 kinnistul jääb selle kinnistu piiresse ning kokku ehitamist ei järgne (vt asendiplaan, töö nr 536, joonis nr 01; detailplaneeringu krundijaotusplaan, töö nr 02152-GE). Seda kinnitavad ka kaebaja esitatud fotod. Väited sellest, et ehitusprojekti kaustas olevad materjalid on poolikud ja nende põhjal polnud TLPA-l võimalik objektiivselt kõiki asjaolusid hinnata, on paljasõnalised ning põhistamata. Kooskõlastused on olemas. Kausta tiitelleht ei peagi kattuma ehitusloa ja kooskõlastuse andmise ajaga. Energiamärgis oli olemas ehitusloa andmise ajal ja on endiselt olemas. Tõendamata on, et energiamärgis ei vasta antud hoone tingimustele. EhS § 23 lg 2 p 21 nõue on täidetud. 6) Tõendamata on kaebaja väide, et projekteeritud hoone evakutasiooniväljapääsud ja juurdepääsuteed seaksid takistusi kaebaja senisele tegevusele. Ehitusprojektiga ei kaotata detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu kaebaja krundile. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt on päästeautodel tagatud juurdepääs kõigile hoone külgedele, v.a hoone tagumine nurk, mis külgneb vahetult Tartu mnt 63 hoonega. Sellisel juhul siseneb päästemeeskond Laulupeo tn 2 hoonesse Laulupeo tn poolsest välisuksest. Vastustaja on selgitanud, et evakuatsioon korrustelt toimub maja tagumises nurgas asuva trepikoja kaudu ning aknad on evakuatsiooniteeks vaid äärmisel juhul. Päästeseadus (PäästeS) näeb ette kohustuse kõigile, sh kinnistuomanikele võimaldada kasutada teist kinnistut omaniku nõusolekuta. Vastustaja on arvetanud PäästeS § 23 nõudeid ega pidanud seda vaidlustatud ehitusloas motiveerima. Asjakohane ei ole MM töös avaldatud arvamus, et ehitusprojekti koostamisel pole arvestatud Tartu mnt 63 kinnistu omaniku õigustatud huvidega. Tõendamata on, et hoone ehitamine takistaks kaebajal mingil moel oma kinnistu eesmärgipärast kasutamist. 7) Sadevett ei juhita kaebaja kinnistule. Sajuvee eelvooluks on olemas linna ühisveevoolu ühiskanalisatsioon, mis paikneb Laulupeo tänaval. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja kritiseerib ehitusluba, mille puhul arvestati parkimismaja rajamisega, kui kaebaja kavatseb parkimismaja ehitada. Ehitusluba ei muutu õigusvastaseks, kui parkimiskohtadega ei saa lõpptulemusel tulevikus enam arvestada. Kaebajale on parkimiskohtade arv tagatud ning seda ei piirata teise hoone ehitamisega. Laulupeo tn 2 planeeritav hoone ei ületa detailplaneeringus ette nähtud hoone kõrgust, kuna detailplaneering sätestab hoone kõrguse 19,5 m. Eelprojektis kavandatu seda kõrgust ei ületa. Laulupeo tn 2 kinnistu ehitisealune pind ei ületa detailplaneeringus ettenähtut (detailplaneeringu kohaselt kuni 365 m2, projekti järgi 331,9 m2). Kaebaja kinnistu sihtotstarve on kinnistusraamatu kohaselt ärimaa. Kaebajale kuuluvas hoones asuvad peamiselt bürooruumid ja kaubanduspinnad. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusest nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ tulenevad nõuded eluruumidele, kuid äriruumidele ei kehti nõudeid, mille kohaselt peaks neis olema tagatud teatud insolatsiooni hulk. Seega ei saaks kohus sellel alusel ehitusluba tühistada ka juhul, kui ehitusloa alusel ehitatav hoone varjab kaebaja hoonete osades ruumides loomuliku valguse. Valguse osalist varjamist mööndakse ka detailplaneeringus. Ka äriruumidest avaneva vaate muutumise tõttu või kaebaja ärikinnisvara linnapildis nähtavuse vähenemise tõttu ei saa kohus ehitusluba tühistada. Kaebaja hoone väärtuste eksponeerimisega arvestati ning tähistati ka ära, millisest vaatluskohast on see õigustatud ja piisav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7
(17)3-13-2306
  1. Hobujaama Kinnisvara OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tühistatakse TLPA 26.09.2013 antud ehitusluba nr
  2. Alternatiivselt on apellant palunud tuvastada ehitusloa nr 66372 õigusvastasus juhul, kui kohtumenetluse kestel antakse kolmandale isikule kasutusluba. Lisaks palub apellant võtta asja juurde riiklikult tunnustatud eksperdi TR 06.04.2015 selgitused. Apellatsioonkaebuse täienduses palub apellant võtta asja juurde TR 11.05.2015 koostatud töö nr TR 1730-7/
  3. 1) Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (HMS § 54, EhS § 3, § 18, § 19 lg 1 p 1, § 23 lg 81, § 24 lg 1, § 29 lg 1 p 3, § 32 lg 11; majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 67 § 2 lg 2, § 4 lg 2, § 5 lg 3, § 10, § 15 lg-d 1 ja 2 ning §-d 16-26; Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 20 lg 2, § 22 lg 1; majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ § 5). 2) Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (

§ 157

ja § 165 lg 1) ning jätnud osad apellandi esitatud tõendid ja väited tähelepanuta. Kohtuotsus on vastuoluline. 3) Halduskohus on ekslikult asunud seisukohale, et ehitusprojekt vastab detailplaneeringule. Otsusest ei selgu, kuidas on halduskohus jõudnud järeldusele, et tõenditest ja vastustaja ning kolmanda isiku selgitustest nähtub, miks vaidlusaluse ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei ole detailplaneeringuga vastuolus. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on jäetud tähelepanuta riiklikult tunnustatud ehituseksperdi TR 17.10.2014 ekspertarvamuses esitatud järeldused, mille kohaselt on ehitusluba detailplaneeringuga vastuolus. Apellant palub võtta asja juurde TR 06.04.2015 selgitused, millest nähtub, millise eelprojekti joonise alusel on ekspert asunud ekspertiisis seisukohale, et liftišahti kõrgus maapinnast on 20,21 m. Ka seletuskirja järgse hoone kõrgus ületab detailplaneeringus fikseeritud ehitise suurimat lubatud kõrgust, arvestamata seejuures liftišahtiga seonduvat. 4) Halduskohus on ekslikult leidnud, et ehitusprojekt vastab seaduse nõuetele ning hoone rajamine on ohutu. Põhjendamata on kohtu järeldus, et eelprojekt vastab seaduse nõuetele ja annab piisava teabe, mida ja kuhu ehitatakse ning et see on kooskõlas detailplaneeringuga. Halduskohus ei ole arvestanud ekspertiisi seisukohtadega ega TR 11.11.2014 selgituste ja 15.12.2014 täiendavate selgitustega. Lisaks on jäetud tähelepanuta hoone konstruktori OÜ Civen 29.10.2014 arvamus. Halduskohus pidi hindama ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti vastavust ehitusloa andmise seisuga. Sel ajal oli ehitusprojekti järgne konstruktiivse lahenduse osa (madalvundament) ohtlik naaberkinnisasjale. Ehitusprojekti konstruktiivsest osast puuduvad andmed hoone kandetarindite kohta (vt ekspertiisi p 3.5.2.), see ei vasta eelprojekti arhitektuursele osale (vt ekspertiisi p-d 3.1.4. ja 3.5.4.); sellest puudub vundamentide plaan, mis tagaks ehitise toimimise ohutuse (vt ekspertiisi p-d 3.5.11. ja 3.5.12); vundamendid on plaanitud rajada täitepinnasele, mille kandevõime ja deformatsioonimoodul ei ole teada (vt ekspertiisi p 3.5.7); eelprojekti tehnosüsteemide mürasummutuse osas puuduvad asjakohased viited standarditele (vt ekspertiisi p 3.6.4), sh puuduvad eelprojekti tehnosüsteemide joonistel andmed ventilatsioonisüsteemide mürasummutite kohta (vt ekspertiisi p 3.6.5), samuti puuduvad jahutusseadmete funktsionaalskeemi joonised ning lahendused seadmete poolt tekitatava müra ja muude kahjulike mõjude likvideerimiseks (vt ekspertiisi p 3.6.6). Ekspert on 06.04.2015 täiendavalt selgitanud, milles seisnevad ventilatsiooniosa puudused ning kas neil võib olla mõju Tartu mnt 63 hoonele. Sellest nähtub, et Laulupeo tn 2 hoone ventilatsiooni- ja jahutusseadmete tekitatud müra võib levida muu hulgas naaberhoonetele. 5) Apellant ei nõustu halduskohtu järeldusega, nagu saaks ohtliku lahendusega ehitusprojekti alusel väljastatud ehitusloa õiguspärasuse kaasa tuua ehitusprojekti järgse lahenduse hilisem (s.o pärast ehitusloa andmist) muutmine. Halduskohus on teinud alusetuid järeldusi ja oletusi, 8

(17)3-13-2306 nagu pidanuks tegelikult realiseeritav hoone vundamendilahendus olema apellandile arusaadav, selge ja kontrollitav. Kohalik omavalitsus ei või ehitamise ohutuses veendumist delegeerida ehitise omanikule, projekteerijale ega ehitajale (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-46-13, p 20). Vundamendilahenduse muutmine on käsitatav ehitise oluliste tingimuste muutmisena EhS § 23 lg 81 mõttes, mistõttu pidi ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa. Alusetu ja vastuoluline on halduskohtu väide, et apellant ei ole kohtule esitanud andmeid hoone oluliste näitajate muutmise kohta pärast ehitusloa väljastamist. Halduskohus ei ole hoone uue vundamendilahenduse (vaivundament) järgsete ohtude puudumist suutnud ümber lükata. Arusaamatuks jääb halduskohtu seisukoht, et pärast vundamendi ehitustööde lõppemist on igasugune oht Tartu mnt 63 kinnistul asuvale ehitisele kadunud. Nii TR kui ka MP on oma arvamustes selgelt esile toonud, et vajumid võivad tekkida eelkõige vundamendile koormiste lisandudes. 6) Halduskohtu seisukohad on vastuolulised seoses küsimusega, kas ehitusloa andmine oli takistatud, kuna hoone püstitamine takistab naaberkinnisasja omaniku poolt tema omandi kasutamist, edasist planeerimist või põhjustab tema vara väärtuse vähenemise. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited ja tõendid kinnisasja väärtuse vähenemise ning sadevee ärajuhtimise kohta. 7) Halduskohus ei ole ümber lükanud ega kõrvaldanud apellandi põhjendatud kahtlusi, et ehitusprojekt, millele on väljastatud ehitusluba, ei ole sellisel kujul ja lahendusega, nagu see on haldusasja materjalide juurde esitatud ehitusloa toimikus nr 13018, ning ehitusprojekti muutmisega oleks tulnud hankida uued kooskõlastused. 8) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ehitusloa väljastamisel on järgitud kõiki haldusmenetluse nõudeid, sh ärakuulamisõigust, head haldustava ning uurimisprintsiipi. Pärast apellandi poolt 12.12.2012 esitatud vastuväiteid ehitusloale muudeti osaliselt hoone projekti, kuid apellandile ei antud võimalust muudetud projektlahendusega tutvuda ega selles osas seisukohta avaldada. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu arvestaks eelprojekt apellandi seisukohti. Nii näiteks püstitatakse ehitusloa alusel rajatav hoone osaliselt ca 15 cm kaugusele Tartu mnt 63 kinnistul asuvast hoonest, mille osas oleks tulnud anda apellandile võimalus seisukohta avaldada. 9) Ebaõige on halduskohtu väide, nagu oleks kohus taganud apellandile takistusteta võimaluse uurida ehitusloa toimiku materjale. Asjakohatu on halduskohtu väide, nagu pidanuks apellant kasutama hoone tegeliku projektlahendusega tutvumiseks kolmanda isiku abi. Arusaamatuks jääb halduskohtu seisukoht apellandi kaebuse eesmärgi osas. Kohtuotsuse põhjendamatuse tõttu on ebaõige menetluskulude jaotus. 10) Apellandil puudus võimalus esitada halduskohtule TR 11.05.2015 ekspertarvamused, sest selleks ajaks ei olnud neid veel koostatud. Nimetatud ekspertarvamustest nähtub, et 6korruselise hoone madala deformatsioonimooduliga täitepinnasele rajatud ehitusprojekti järgsed madalvundamendid oleksid võinud põhjustada suuri vajumeid; need vajumid oleksid võinud tekitada Tartu mnt 63 hoones ulatuslikke deformatsioone ja pragusid. TR on 11.05.2015 arvamuses jõudnud järeldusele, et hoone tegelikkuses teostatav lahendus ei vasta ehitusprojektile. TR on märkinud, et hoone ehitusprojekti kohane sardbetoonist välispiire on asendatud sardbetoonist kandeosaga; täidetud ei ole 8 m pikkuse tulemüüri nõue; hoone fassaadide katmisel on kasutatud puitkarkasse ja erinevaid plaatkatteid. Need muudatused oleks eeldanud ehitusprojekti muutmist ning uue ehitusloa väljastamist (EhS § 23 lg 81). 11) Vastustaja möönab, et hoone oli ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgse lahenduse kohaselt ohtlik, mistõttu ka ehitusluba oli selle andmise ajal õigusvastane. Vastustaja ei ole vundamendilahenduse muutmise lubatavuse hindamisel arvestanud EhS § 23 lg-ga 81. Ka juhul, kui kolmandal isikul ei oleks olnud vaja taotleda uut ehitusluba, on kolmas isik jätnud 9
(17)3-13-2306 taotlemata ehitusprojekti muudatus(t)e kinnitamise (vt Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määruse „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 35 lg-d 1 ja 2). Ehitusprojekti muutmisel on vajalik hankida uued kooskõlastused ning anda puudutatud isikule oma arvamuse avaldamiseks võimalus (Tallinna linna ehitusmääruse § 35 lg 3). Ebaõige on linna ja kolmanda isiku väide, nagu ei tuleks liftišahti kõrgust arvestada hoone lubatud maksimaalse kõrguse arvutamisel. Samas ei vasta TR ekspertiisi kohaselt hoone kõrgus ka ilma liftišahti kõrgust arvestamata detailplaneeringus lubatule ning ületab seda. Vundamendilahenduse muutmine ei olnud tingitud Tartu mnt 63 hoone vundamendi ulatumisest üle kinnistu piiri. Tegemist on Laulupeo 2 kinnisasjal varem asetsenud hoone vundamendi jäänusega. Hoone vundamendilahenduse muutmine oli tingitud algselt projekteeritud ja ehitusloa saanud madalvundamendi ohtlikkusest. 9. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 1) Eelprojekt vastab detailplaneeringule. Ekspert on teinud vale järelduse seoses hoone kõrgusega, hinnates liftišahti kõrguse hoone kõrguseks. Hoone kõrguse hulka ei arvestata erinevate tehnoseadmete, antennide ja reklaamrajatiste kõrgust (vt majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ § 30 lg 1). Vajadust ei ole eksperdi sama asja kohta uue, 06.04.2015 seletuse asja juurde võtmiseks, sest eelprojekti joonistelt nähtub vaidlusalune asjaolu ja kohtul on sellega võimalik tutvuda ka ilma eksperdi seletuseta. Ehitise kõrgeim tarind ei ole liftišaht – liftišaht loetakse tehnoseadmeks või -süsteemiks. Vastustaja palub arvestada halduskohtule esitatud seisukohti seoses ekspertiisiga. 2) Eelprojekt on kooskõlas kehtiva õigusega. TLPA-le esitatud eelprojekt sisaldab kõiki majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 §-s 17 loetletud andmeid ja selle alusel oli võimalik väljastada ehitusluba. Kõik muud apellandi esitatud argumendid, mis vastavalt ekspertiisile justkui peaksid sisalduma ehitusloale eelnevas ehitusprojektis, on ekslikud. Sellest tulenevalt ei ole ka vajadust TR selgituste asja juurde võtmiseks, sest madalvundamenti ei ole ehitatud ja hoone on rajatud turvalisemale vaivundamendile, mille kohta on projekteerija koostanud nõuetekohase tööprojekti, mida TLPA hindab kasutusloa väljastamise menetluses. 3) TR ekspertiisiaruandest ei ilmne ühtegi objektiivset asjaolu, mille tõttu võiks tekkida käesoleval ajal reaalne oht kaebaja ehitisele. Tallinna Halduskohus jõudis õigesti järeldusele, et ohu risk on väike või puudub üldse. Kaebaja esitatud ekspertiisi metoodika on arusaamatu ja aruanne on ebaobjektiivne. Seega ei ole halduskohus asunud kellegi argumente eelistama, vaid on lähtudes oma siseveendumusest ja esitatud tõenditest teinud õige otsustuse. Kui ehitustöö käigus tekib vajadus muuta ehitise, ehitise osa või tehnosüsteemi kohta ehitusprojektis toodud tehnilisi lahendusi ja tulenevalt muudatuste ulatusest, iseloomust või mahust ei tule anda uut ehitusluba, vormistatakse selle kohta ehitusprojekti muudatus. Praegusel juhul uut ehitusluba väljastada ei tule ja muudetud projekti osa esitatakse TLPA-le kasutusloa taotlemisel. Vaivundamendi kasutamine pigem vähendab ohtu kõrvalhoonele ja kuna hoone osas peale vundamendi midagi ei muudeta, siis on alusetu ka kaebaja seisukoht, et lintvundamendi asendamine vaivundamendiga ei ole objektiivselt kontrollitav. Kolmas isik on korrektselt vormistanud tööprojekti vundamendi muudatuse, teostanud vastavad mõõtmised ning tellinud ühtlasi muudatusele ekspertiisi sõltumatult asjatundjalt. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit reaalse ohu olemasolu kohta, kolmas isik on teinud aga vastavad arvestused ja mõõtmised, millest nähtub, et ohtu kõrvalhoonele ei ole. 4) Pooled on saanud tõendite osas oma arvamust avaldada ning tõendeid on kohtuistungil uuritud. 10
(17)3-13-2306 5) Vastustaja palub jätta TR 11.05.2015 hinnangud asja materjalide juurde võtmata. Asjaolu, et apellant soovis luua täiendavaid tõendeid pärast halduskohtu otsuse teatavakstegemist, ei ole

§ 198lg 3 mõistes mõjuv põhjus.

Samuti ei ole esitatud dokumentaalne tõend ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. 10. Laulupeo 2 OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Täiendav tõend tuleb jätta

§ 182

lg 2 alusel vastu võtmata, sest apellant ei ole põhjendanud, miks ei saanud ta paluda ekspert T. Ratassepal koostada vastavaid selgitusi varem ning esitada need halduskohtule. Samas ei oma uus tõend õiguslikku tähendust asja õigeks ja kiireks lahendamiseks (

§ 62lg 2).

2) Väär on apellandi väide, et vaidlustatud ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule. Halduskohtu otsuse põhjendused on selged. Arusaamatu on, millises osas ei vasta vaidlustatud ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt detailplaneeringule. Ehitatava hoone kõrgus vastab detailplaneeringuga lubatud kõrgusele. Ehitusprojekti seletuskirja p 4.2.1 kohaselt on hoone 6-korruselise osa kõrgus maapinnast 19,2-19,56 m (detailplaneeringus lubatud 19,5 m) (vt ka JR 28.10.2014 kirja lisa „Vastuväited ehitusprojekti ekspertiisi nr TR 1730/2014 seisukohtadele; KR 28.10.2014 vastuskiri). Ehitusprojekti koostamisel ei arvestatud hoone katusel olevaid tehnoseadmeid ja -süsteeme ning nende osi ja välireklaame ning muud sarnast ehitise kõrguse hulka (vt. KR 28.10.2014 vastuskiri; majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määrus nr 84 § 30 lg 4). 3) Väär on apellandi väide, et ehitusprojektis toodud vundamendilahendus oli ohtlik naaberkinnisasjale. Ehitusloa väljastamise seisuga oli madalvundamendi valik ehitustehniliselt põhjendatud, mõistlik ja seaduslik lahendus. Puudub alus väita, et nimetatud hetkel oleks pidanud planeerima hoonele teistsuguse vundamendi. Vundamendilahenduse muudatuse tingisid eelkõige

  1. a suvel pärast ehitustööde alustamist ning kaevetööde teostamist ilmnenud asjaolud (Tartu mnt 63 kinnisasjal asuv ehitis ulatub fassaadi osas Laulupeo 2 kinnisasjale ca 20 cm ulatuses, vundamendi osas 60-85 cm ulatuses ning Tartu mnt 63 ehitise vundament on halvas seisukorras). Kolmandal isikul ei tulnud taotleda uut ehitusluba. Kolmas isik on muutnud vundamendi lahendust kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 67 § 15 lg-dega 1 ja
  2. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kolmas isik vormistanud nõuetekohaselt tööprojektis vundamendi muudatuse, teostanud mõõtmised ja tellinud muudatusele ekspertiisi. 4) Dokumentaalsed tõendid ja faktilised asjaolud kinnitavad, et Laulupeo 2 hoone praegune vundamendilahendus on ohutu apellandi kinnistul asuvale ehitisele ning puuduvad igasugused vajumid. Menetluse käigus ei ole apellant tõendanud, et Tartu mnt 63 hoone fassaadil ja hoones tekkinud väidetavad praod oleksid tekkinud Laulupeo 2 hoone ehitustööde tagajärjel. Sellest tulenevalt ei ole tõenäoline tulevane Tartu mnt 63 hoone vajumine ja selle konstruktsioonide kahjustumine. 5) Põhjendamatud ja väärad on apellandi väited, mis seonduvad Tartu mnt 63 kinnisasja väärtuse vähenemisega. Detailplaneering oli kehtestatud enne OÜ BPT Varahaldus poolt Tartu mnt 63 kinnisasja omandamist ning kinnisasja omandamisel oli OÜ BPT Varahaldus detailplaneeringust teadlik. Seetõttu pidi OÜ BPT Varahaldus arvestama Laulupeo 2 äri-, büroo- ja eluhoone ehitamisega ning sellest tuleneva Tartu mnt 63 kinnisvara väärtuse võimaliku vähenemisega. 6) Põhjendamatud ja väärad on apellandi väited, mis seonduvad sadevee ärajuhtimisega või pinnasevee taseme kõikumise ning keldri uputamisega. Laulupeo 2 hoone ehitusprojekti seletuskirjas on märgitud, et Laulupeo 2 krundi sadevesi kanaliseeritakse olemasolevasse 11

(17)3-13-2306 väljaspool krunti (Tallinna linnale kuuluval Laulupeo tänava katastriüksusel) asetsevasse sadeveekanalisatsiooni kaevudesse. See nähtub ka Laulupeo 2 kinnisasja tehnovõrkude koondplaanilt. Arusaamatud on väited, et ehitusprojektis ei ole lahendatud pinnaveetaseme tõusust ning sellega kaasnevast võimalikust uputuse ohust tingitud küsimust. See omaks tähtsust üksnes esialgses projektis kavandatud 2 maa-aluse korruse ehitamisel, millest on loobutud. 7) Väärad on apellandi väited, et ehitusprojekti muutmisel oleks tulnud hankida uued kooskõlastused ning ehitusluba on antud ehitusprojekti versioonile, mida toimikus ei ole. Põhjendamatu oleks pärast iga ehitusprojekti muudatust nõuda ametkondadelt uusi kooskõlastusi. Nõutavad ametkonnad on Laulupeo 2 hoone ehitusprojekti kooskõlastanud. Asjaolu, et ehitusprojekti kaust sisaldab erineval ajahetkel koostatud dokumente, ei muuda ehitusprojekti õigusvastaseks ega saa olla aluseks ehitusloa tühistamisele. 8) Väärad on apellandi väited, et vastustaja on haldusmenetluses rikkunud head haldustava, ärakuulamiskohustust ning uurimisprintsiipi. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad vastupidist. Apellant on olnud kaasatud haldusmenetlusse, ta on aktiivselt selles osalenud, esitades ehitusprojekti osas oma arvamuse ja vastuväited. Muu hulgas toimusid OÜ BPT Varahaldus ja Laulupeo 2 kinnisasja omaniku esindajate osavõtul kokkusaamised TLPA ruumides, kus samuti anti OÜ-le BPT Varahaldus võimalus esitada oma ettepanekuid ja põhjendada oma seisukohti. Lisaks nõustus TLPA mitmete OÜ BPT Varahaldus arvamuste ja vastuväidetega, mille tulemusel tehti Laulupeo 2 hoone ehitusprojektis muudatusi. Seega on TLPA ehitusloa väljastamisel põhjalikult ja erapooletult kaalunud erinevaid huve ning teostanud kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Väär ja põhjendamatu on apellandi väide, justkui TLPA oleks pidanud võimaldama apellandil tutvuda ehitusprojekti lõpliku versiooniga ning andma apellandile uue võimaluse oma seisukohtade esitamiseks. 11. Laulupeo 2 OÜ esitas 14.12.2015 Tallinna Ringkonnakohtule TLPA poolt 14.12.2015 väljastatud kasutusloa nr 1512319/06506 ehitisele asukohaga Laulupeo tn 2, Tallinn. Kolmas isik leiab, et kasutusloa andmise tõttu on vaidlusalune TLPA 26.09.2013 ehitusluba nr 66372 kaotanud kehtivuse ning selle tühistamine pole kohtu poolt enam võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Esmalt lahendab ringkonnakohus tõendite asja juurde võtmise taotlused (I), seejärel hindab ehitusloa õiguspärasust (II) ning viimaks lahendab apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (III). I 13. Apellant on taotlenud võtta asja materjalide juurde TR 06.04.2015 selgitused ja 11.05.2015 täiendavad seisukohad. 14.

§ 182

lg 2 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus.

§ 198

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahenduseks (

§ 198lg 2 ls 2). 12

(17)3-13-2306
  1. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et apellant ei ole põhistanud taotlust võtta asja materjalide juurde TR 06.04.2015 selgitused. Lisaks ei nähtu ringkonnakohtule asjaolusid, miks ei oleks saanud apellant küsida TR-lt selgitusi varem nii, et need oleks saanud halduskohtule esitada enne 10.02.2015 toimunud kohtuistungit. Vaidlust ei ole selles, et ekspertiis, mille osas ekspert on selgitused andnud, on tehtud juba 17.10.
  2. Seega oli võimalik selgitused esitada piisavalt enne asjas toimunud kohtuistungit. Veelgi enam, apellant on ka ise märkinud, et istungil uuriti hoone projekteeritud kõrgusega seonduvat, sh ehitusprojekti toimikus sisalduvaid vaateid liftišahti kõrgusest (kd V, tl 2 pöördel). Apellant ei ole märkinud asjaolusid, mis oleks takistanud tal istungil 06.04.2015 dokumendis toodud selgitusi esitamast.
  3. Ringkonnakohus ei pea 06.04.2015 selgitusi asja õigemaks lahendamiseks vajalikuks. Vaidlust ei ole selles, et Laulupeo tn 2 liftišaht on kõrgem kui 19,56 m maapinnast. Seetõttu ei sisalda 06.04.2015 selgitused täiendavat olulist teavet, mis võiks olla asja õigeks lahendamiseks vajalik. TR 17.10.2014 ekspertarvamuses on juba käsitletud õhuhelipidavuse nõudeid (vt p 3.8), mistõttu ka selles osas ei ole ekspertarvamuse täpsustamine asja õigeks lahendamiseks vajalik.
  4. Apellant on 11.05.2015 täiendavate selgituste asja materjalide juurde võtmist põhjendanud asjaoluga, et nimetatud dokument puudus esimeses kohtuastmes menetluse toimumise ajal. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole

§ 182lg 2 tähenduses mõjuva põhjusega tõendite esitamiseks apellatsioonimenetluses.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma ka 11.05.2015 täiendavad selgitused asja lahendamisel tähtsust, sest muutunud asjaolude tõttu (madalvundamendi asemel rajati vaivundament) ei saa madalvundamendi lahendus mõjutada kaebaja subjektiivseid õigusi, sest sellist lahendust ei realiseeritud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2014 määruse p 18). Lisaks ei ole praeguse haldusasja lahendamisel oluline, kas Laulupeo tn 2 kinnistule ulatub Tartu mnt 63 kinnistu vundament (kas tegemist on nn üleehitamisega) või mitte.
  2. Ringkonnakohtule esitatud TR 11.05.2015 koostatud teises ekspertarvamuses on käsitletud küsimusi seoses Laulupeo tn 2 välisfassaadi tegelikkuses teostatava lahenduse vastavusega vaidlustatud ehitusloale, selle lahenduse muutmisega ning sellega kaasneva pinnakatete tuleohtlikkusega. See ekspertarvamus seondub küsimusega, kas teostatud tööd vastavad ehitusprojektile. Seda küsimust saab ja tuleb uurida kasutusloa väljastamise menetluses, mitte ehitusloa õiguspärasuse hindamisel.
  3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus TR 06.04.2015 selgitused ning 11.05.2015 ekspertarvamused asja juurde võtmata ja tagastab need apellandile. II
  4. Apellant on taotlenud TLPA 26.09.2013 ehitusloa tühistamist ning alternatiivselt, juhul kui kolmandale isikule väljastatakse kohtumenetluse kestel kasutusluba, ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist. Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse; pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamisel teel (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 19).

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul võimalus lahendada haldusakti tühistamisnõue, küll aga on võimalik lahendada apellandi alternatiivne taotlus – tuvastada ehitusloa õigusvastasus. 13

(17)3-13-2306
  1. Ekslik on kaebaja seisukoht, et TLPA oleks pidanud andma talle võimaluse arvamuse avaldamiseks ka muudetud ehitusprojekti osas. Tõendamata on kaebaja väide, et hoone rajamine osaliselt 15 cm kaugusele kaebajale kuuluval kinnistul olevast hoonest oleks vastuolus detailplaneeringuga või muul viisil ehitusloa andmete oluline muudatus, mis tooks kaasa kaebaja ebaproportsionaalse talumiskohustuse. Detailplaneeringu krundijaotusplaanilt (09.06.2003 töö nr 02152-GE), tehnovõrkude koondplaanilt (16.04.2003 töö nr 02152-GE) ja liiklusskeemi ja vertikaalplaneerimiselt (20.05.2003 töö nr 02152-GE) nähtub, et Laulupeo 2 hoone ehitatakse osaliselt Tartu mnt 63 hoone kõrvale. Sellest tulenevalt on arusaamatu kaebaja väide, miks oleks TLPA pidanud andma talle võimaluse seisukoha avaldamiseks väidetavalt muudetud ehitusprojekti osas, mis näeb väidetavalt ette osaliselt hoone ehitamise kaebaja kinnistul asuvast hoonest 15 cm kaugusele.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu, Tallinna linna ja kolmanda isikuga, et ehitusprojekt on detailplaneeringuga kooskõlas. Tallinna Ringkonnakohus jääb 14.07.2014 määruses toodud seisukoha juurde, et tõendite ja menetlusosaliste väidete põhjal ei ole alust väita, et vaidlusaluse ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule.
  3. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et vaidlustatud ehitusluba on detailplaneeringuga kooskõlas. Halduskohus on hinnanud TR 17.04.2014 ekspertarvamust ning selgitanud, et enamik ekspertiisis viidatud ehitusprojekti puudustest (ekspertiisi p-d 3.2.3, 3.4.3, 3.5.3, 3.6.
  4. 3.7.3, 3.7.4, 3.7.7, 3.7.9, 3.8.2, 3.10.1, 3.4) on vormilised ega puuduta otseselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Seonduvalt 17.04.2014 ekspertarvamuse p-s 4.1 tehtud järeldusega, et hoone ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule hoone kõrguse osas, on halduskohus asunud seisukohale, et Laulupeo tn 2 planeeritav hoone ei ületa detailplaneeringus ette nähtud hoone kõrgust, kuna detailplaneering märgib ära hoone kõrguse 19,5 m ja vastavalt märgib selle ära ka eelprojekt, mis oli ehitusloa andmise aluseks; vastuolu ei esine. Projekteeritud hoone kõrgus ei ületa detailplaneeringus lubatud hoone kõrgust. Ehitusprojekti seletuskirja p 4.2.1 kohaselt on hoone 6-korruselise osa kõrgus maapinnast 19,2-19,56 m (detailplaneeringus lubatud 19,5 m). Nähtuvalt ehitusprojekti lisaks olevatelt joonistelt (vaade küljelt 2 (töö nr 536, joonis nr 204), vaade küljelt 1 (töö nr 536, joonis nr 203), vaade Laulupeo tänavalt (töö nr 536, joonis nr 202) ja vaade Tartu maanteelt (töö nr 536, joonis nr 201)) ei ole seda kõrgust ületatud. Tallinna linn ja kolmas isik on õigesti märkinud, et ehitise kõrguse hulka ei arvestata hoone katusel olevaid tehnoseadmeid ja -süsteeme ning nende osi ja välireklaame ning muud sarnast. Kuigi sõnaselgelt on ehitise kõrgus määratletud ilma nende ehitise osadeta alles alates majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.10.2014 määruse nr 84 jõustumisest (praegu reguleerib sama majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 30 lg 4), ei tähenda, et varasemat regulatsiooni tuleb mõista nii, et ehitise tehnosüsteemide kõrgus tuli arvestada ehitise kõrguse hulka. Liftišahtid ei ole laiad ning need ei varjuta märkimisväärselt vaadet kaebajale kuuluvast hoonest. Kuna ehitisloal näidatud ehitise absoluutne kõrgus on detailplaneeringuga lubatu piires, ei ole 6-sentimeetrine hoone muude osade kõrguse ületamine detailplaneeringus ettenähtuga võrreldes selline asjaolu, mis õigustaks kaebuse rahuldamist.
  5. Halduskohus on õigesti leidnud, et eelprojekt on kooskõlas kehtiva õigusega. Halduskohus on käsitlenud kaebaja väiteid seoses sadevee väidetava valgumise, evakuatsiooniväljapääsude, juurdepääsutee, energiamärgise ning ehitusprojektile antud kooskõlastustega. Nõuded ehitusprojektile olid kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 (kehtiv kuni 30.06.2015). Ringkonnakohus jääb 24.11.2014 määruse punktis 17 väljendatud seisukoha juurde, et ehitusprojekt vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele (sh majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67). Halduskohus on hinnanud eelprojekti vastavust nimetatud määrusele, sh asunud seisukohale, et TR ekspertiisis 14
(17)3-13-2306 ei ole analüüsitud, kas Laulupeo tn 2 eelprojekt vastab nimetatud sätetes toodud nõuetele. Kuigi halduskohus ei ole selgelt andnud hinnangut TR 11.11.2014 selgitustele ja 15.12.2014 täiendavatele selgitustele, ei ole tegemist sellise menetlusliku rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Nimelt on TR 15.12.2014 täiendavates selgitustes mh vastatud küsimusele (nr 1) „Kas Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus poolt koostatud ehitusprojekt (Eelprojekt), Laulupeo tn 2 Äri-, büroo- ja eluhoone ehitusprojekt, töö nr A-536/11 september 2012 vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ §-des 10 ja 17-26 kehtestatud nõuetele? Kui ei vasta, siis millises osas ei vasta (milliseid nõudeid on rikutud) ja milles need mittevastavused seisnevad (võib viidata 17.10.2014 ekspertarvamuse vastavatele punktidele)?“ (kd III, tl 197). Ekspert on majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 67 §-de 17-22 ning §-de 25-26 osas viidanud 17.10.2014 koostatud ekspertarvamuse vastavatele punktidele (kd III, tl 197-198). Seega ei sisalda 15.12.2014 täiendavad selgitused oluliselt uut informatsiooni võrreldes 17.10.2014 ekspertarvamusega, mida halduskohus on hinnanud. Ekspertarvamuses käsitletud küsimus eelprojekti vastavusest majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 67 §-dele 23 (elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa) ja 24 (gaasivarustuse osa) ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi.
  1. Apellandi hinnangul on halduskohus jätnud tähelepanuta OÜ Civen 29.10.2014 arvamuse. Nimetatud dokumentaalses tõendis on OÜ Civen asunud mh seisukohale, et madalvundamendi rajamine kirjeldatud asukohas ja geoloogiliste tingimuste puhul oleks tõsiste tagajärgedega ebaõige insenertehniline otsus (kd III, tl 56). Seega käsitleb esitatud tõend küsimust, kas madalvundamendi valik ehitusprojektis oli ohutu lahendus.
  2. Madalvundamendi rajamisest loobuti ja maa-aluseid korruseid Laulupeo tn 2 hoonele ei ehitatud (kolmanda isiku vastus apellatsioonkaebusele, lk 7). OÜ Civen 28.04.2015 kirjast nähtub, et vaivundament rostvärgiga realiseeriti kui kõige stabiilsema lõpptulemusega lahendus, kus on paigutised minimaalsed ja summaarne häiriv mõju pinnasele väike; samas on selle variandi rajamine tunduvalt kallim, kui see oleks olnud plaatvundamendi koos naabermaja vundamendi tugevdamisega puhul; järelikult tingis kulukama lahenduse asjaolu, et Tartu mnt 63 hoone vundament ulatub Laulupeo 2 kinnisasjale ja Tartu mnt 63 hoone vundament oli väga kehvas seisus, ning Tartu mnt 63 hoone omaniku poolne koostööst keeldumine (V kd tl 40). Halduskohus arvestas kaebuse lahendamisel õigesti asjaolu, et kaebus oli esitatud naabrusõiguste kaitseks ning madalvundamendi lahenduse küsimus oleks saanud mõjutada kaebaja subjektiivseid õigusi üksnes juhul, kui see oleks realiseeritud ning sellega oleks kaasnenud potentsiaalne oht kaebaja kinnistule. Ehitusloa õiguspärasuse hindamine selles osas ei kaebaja õiguste kaitseks seetõttu vajalik. Sellest tulenevalt puudus halduskohtul vajadus asuda hindama küsimust, kas madalvundamendi lahendus oli ohutu või mitte. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et madalvundamendi ehitamata jätmisest ei saa tekkida enam ohte.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu, vastustaja ja kolmanda isikuga, et ehitusprojekti muutmine oli lubatav ning kolmandal isikul puudus kohustus taotleda uut ehitusluba EhS § 23 lg 81 alusel. Ringkonnakohus selgitas 24.11.2014 määruse p-s 19 järgmist: „EhS § 23 lg 81 kohaselt peab ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad. Määruse nr 67 § 15 lg 1 sätestab, et kui ehitustöö käigus tekib vajadus muuta ehitise, ehitise osa või tehnosüsteemi kohta ehitusprojektis toodud tehnilisi lahendusi ja tulenevalt muudatuste ulatusest, iseloomust või mahust ei tule anda uut ehitusluba EhS § 23 lg 81 ja § 28 lg 1 p 6 alusel, vormistatakse selle kohta ehitusprojekti muudatus. Ehitusprojekti muudatustega töötatakse välja sellised tehnilised lahendused, mis võrreldes esialgse ehitusprojektiga võimaldavad kasutada alternatiivseid 15
(17)3-13-2306 ehitustooteid ja lahendusi või parandada ehitusprojekti võimalikke vigu ja ebatäpsusi (§ 15 lg 2). Seega peab ehitaja muudatused projektis kajastama ka juhul, kui ei ole vajalik uue ehitusloa väljastamine. Käesoleval juhul uut ehitusluba taotleda ei tule ning ehitusprojekti muudatus esitatakse kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotlemisel. Alusetu on kaebaja seisukoht, et lintvundamendi asendamine vaivundamendiga ei ole objektiivselt kontrollitav. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kolmas isik vormistanud tööprojekti vundamendi muudatuse, teostanud mõõtmised ning tellinud muudatusele ekspertiisi“. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde.
  1. Ringkonnakohus nõustub Tallinna linna ja kolmanda isikuga, et tõendamata on kaebaja väide, et realiseeritud vundamendilahendusega on kaasnenud oht Tartu mnt 63 kinnistul asuvale hoonele (vajumine ja sellest tingitud praod). Kuigi kaebaja on esitanud kohtule ehitusinsener MP 23.11.2014 arvamuse koos lisadega, Tartu mnt 63 fassaadi ja üüripinna vaatluste aktid (kd III, tl 191-215) ning 06.02.2015 täiendavad dokumentaalsed tõendid (kd IV, tl 5-26), on halduskohus pidanud kohaselt usaldusväärsemaks ja usutavamaks kolmanda isiku esitatud vastupidist kinnitavaid tõendeid (vt AV Geodeesia OÜ 20.11.2014 geotehniline kontroll (kd IV, tl 39-40), Ehituskorralduse OÜ 06.02.2015 tõend (kd IV, tl 41-42), Osaühing Civen 06.02.2015 tõend (kd IV, tl 43-44), Ehitusekspert OÜ 05.12.2014 ekspertarvamus (kd IV, tl 45-53); KG 09.02.2015 vaatluse akt (kd IV; tl 54-56)).
  2. Põhjendamatud on apellandi väited seoses tema kinnistu väärtuse vähenemisega, tingituna Laulupeo tn 2 hoone ehitustöödest. Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.07.2014 määruses selgitanud vastuseks kaebaja väitele tema kinnistu turuväärtuse vähenemisest 5% võrra Laulupeo tn 2 kinnistule planeeritava hoone rajamisel, et kuigi kõrvalkinnistule hoone püstitamine võib mõjutada kaebaja kinnistu turuväärtust, on kaebajal talumiskohustus, kui kehtiv detailplaneering näeb ette vastavas mahus hoone ehitamise. Sellele, et kehtiv detailplaneering näeb ette Laulupeo tn 2 kinnistule hoone ehitamise, ei ole kaebaja vastu vaielnud. Halduskohus on piisavalt põhjalikult analüüsinud valguse ja kaebaja ärikinnisvara linnapildis nähtavuse vähenemise, juurdepääsutee, Laulupeo tn 2 kinnistule planeeritava hoone kinnistu piiresse ehitamise ning sajuveega seonduvaid kaebaja väiteid, mis võiksid mõjutada kaebaja kinnistu väärtust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata.
  3. Kaebaja on saanud ehitusloa menetluses avaldada arvamust ning esitada vastuväiteid. Ringkonnakohus jääb varasemalt oma 14.07.2014 määruses väljendatu juurde, et kaebaja on olnud ehitusloa menetlusse kaasatud ning asjaolu, et tema kõigi vastuväidetega ei arvestatud, ei tähenda, et ärakuulamine polnud tagatud (kd II, tl 38 pöördel). Ärakuulamisõigus ei ole absoluutne ega hõlma haldusorgani kohustust iga muudatuse korral anda menetlusosalisele võimaluse oma seisukohta avaldada. Haldusorganil tuleb leida mõistlik tasakaal ärakuulamisõiguse, haldusmenetluse efektiivsuse ja kiiruse vahel. Ringkonnakohtu hinnangul vastas ehitusloa menetlus nõuetele.
  4. Asjakohatud on kaebaja väited, et halduskohus ei võimaldanud tal tutvuda ehitusloa toimiku materjalidega. Tallinna Halduskohtu 12.11.2013 määruses selgitas kohus, et kaebajal on võimalik tutvuda kohtuasja materjalide ja selle juurde võetud materjalidega, ning andis selleks võimaluse tutvuda dokumentidega kohtumajas. III
  5. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.03.2015 otsus muutmata. Seetõttu ei kuulu muutmisele ka menetluskulude jaotus esimeses astmes (

§ 109lg 4). 16

(17)3-13-2306 34.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud OÜ Hobujaama Kinnisvara kahjuks, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

35.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Laulupeo 2 OÜ on palunud mõista kaebajalt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu summas 1980 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille kohaselt on Laulupeo 2 OÜ õigusabikulud apellatsiooniastmes 1980 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude kantus on tõendatud. Menetluskulud ei ole ebamõistlikult suured. Seetõttu mõistab ringkonnakohus OÜ-lt Hobujaama Kinnisvara Laulupeo 2 OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu summas 1980 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.