← Eesti

2-14-56908/50

Obsah (8)§162§ 656§ 5§ 237§ 331§ 329§ 392§ 328

Tsiviilasi nr: 2-14-56908 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2015, Tallinn Tsiviilas

§-st 367 võib kõrvalnõudena esitada viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise tasumata põhivõlgnevuselt summas 5067,19 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni summas 6903,25 eurot ja alates 19.05.2015 määras 0,2% päevas arvestatuna tasumata põhivõlgnevuse 13535,78 tasumata osalt. 42.

§162

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt välja riigilõivu 1000 eurot hageja kasuks. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi aegumise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
  2. Apellant leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (

§ 656

lg 1 p 1), kuna võimaldas vastustajal muuta hagi alust, jättes seadust rikkudes tähelepanuta apellandi väiteid ja tõendeid.

  1. Vastustaja pöördus kohtusse hagiga, mille aluseks oli rendileping nr 003-
  2. 12.02.2015 istungil avaldas vastustaja, et tema hagi ei põhine ainult rendilepingul, vaid üüriobjektiks oli kogu kinnistu, mis oli varasemalt üürniku valduses ning lepingupoolsed lugesid sellega üürileandja kohustuse täidetuks. Seejuures võis kinnistu omanikel olla kokkulepe, et kõik omanikud on üürileandmisega nõus. Apellant leidis, et see on hagi aluse muutmine, mis peab toimuma selleks seadusega ette nähtud korras, st kirjaliku avaldusega, mitte suuliselt istungil. Kuivõrd maakohus luges seda hagi täpsustamiseks, siis esitas apellant vastuväite, mille maakohus jättis rahuldamata. Kuna eelmenetlus ei olnud lõppenud, siis pärast esimest istungit esitasid nii vastustaja kui ka apellant uued väited ja tõendid.
  3. Harju Maakohtu 7.04.2015 kohtumäärusega jättis maakohus apellandi vastuväited menetlemata ja taotlused tõendite vastuvõtmiseks ning kogumiseks rahuldamata eelkõige põhjusel, et tulenevalt kohtu antud tähtaegadest võis apellant esitada 23.03.2015 üksnes neid väiteid, mida tal ei olnud võimalik varem esitada, st väiteid, mille esitamise vajadus tulenes vastustaja 5.03.2015 hagi täiendusest. Apellant esitas kohtumäärusele vastuväite, mille maakohus on jätnud rahuldamata. Apellant leiab, et apellandi tõendite ja väidete arvestamata jätmisega on maakohus eksinud

§ 5lg 2, § 7, § 237, § 331 rakendamisega.

  1. Maakohtu 12.02.2015 eelistungil määras kohus, et pooltele antud tähtaegadega lõppeb ka eelmenetlus. Apellandile antud tähtaeg oli 23.03.
  2. Seega apellandi 7

(11)Tsiviilasi nr: 2-14-56908 suhtes lõppes eelmenetlus 23.03.2015.

§ 237

lg 1, § 330 lg 3 annab kohtule õiguse tagastada tõendid

§ 331alusel ainult siis, kui taotlus on laekunud pärast eelmenetluse lõppu.

48. Eelmenetluse ajal esitatud avaldust, väidet ega tõendit ei saa kohus mõjuva põhjuse puudumise tõttu tagastada (

§ 329lg 1 teine lause).

Pooled on kohtu ees võrdsed ja omavad võrdset võimalust väidete ja tõendite esitamiseks. Vastustajale, mõjuvat põhjendust küsimata, oli antud võimalus täiendada oma hagi mitu korda (22.10.2014 hagi täpsustus; 14.11.2014, 12.02.2015 istungil; 5.03.2015, 6.03.2015) ja vastustajalt ei ole nõutud põhjendust, miks seisukohti esitatakse mitmes dokumendis ja hilinemisega.

  1. Maakohtu poolt menetlemata jäetud tõendite (
  2. AL 3.05.2013 kiri ASile Magma ja OÜle Puuvilla Kinnisvara;
  3. Ruumide üleandmis-vastuvõtuakt;
  4. EMTA väljatrükk;
  5. AL juhatuse liikme leping koos ülesütlemisavaldusega;
  6. Likvideerimisaruanne;
  7. Meeldetuletuskirjad (2 tk);
  8. Kiri nr 06-01.), rahuldamata jäetud taotluse ekspertiisi läbiviimiseks ja nendel põhinevate väidete arvestamise korral oleks maakohus pidanud jätma vastustaja hagi rahuldamata. Väljatoodud põhjustel takistas maakohus apellandil oma väidete ja tõendite esitamist, mistõttu on jäetud täitmata eelmenetluse ülesanded.
  9. Vaidlustatavas lahendis leidis maakohus, et rendileping nr 003-2010 on kehtiv. See seisukoht on ebaõige, kuna puudus lepingu objekt ja kolmandal isikul ei olnud õigust esindada apellanti rendilepingu nr 003-2010 sõlmimisel. Kinnistu kaasomanike nõusolekut rendilepingu nr 003-2010 väidetava sõlmimise aja seisuga (1.07.2010) vastustaja tõendanud ei ole. Vastustaja väitis, et kaasomanikud on väidetavalt nõustunud kinnistu ühise rendile andmisega 2003, mis ei ole samuti tõendatud.
  10. Tõendamata on vaidlustatavas kohtuotsuses esitatud asjaolu, nagu oleks õppehoone Puuvilla 19 apellandi valduses aastast
  11. Apellant seda asjaolu omaks võtnud ei ole.
  12. Maakohus on ühelegi tõendile viitamata leidnud, et rendilepinguga nr 003-2010 ja muude lepingutega andis kolmas isik teiste kaasomanike nõusolekul rendile kogu Puuvilla 19 õppehoone. Apellant leiab, et vastav seisukoht põhineb üksnes vastustaja tõendamata ja paljasõnalistel väidetel. Rendileping nr 003-2010 lepingudokument tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd tõend ei ole veenev. Vastustaja ega kolmas isik ei tõendanud, millal lepingudokument esitati apellandi raamatupidamisse ega selgitanud, miks kolmas isik ei esitanud selle järgi arveid kuni apellandi poolt välja toodud selle võltsimise tähtaega ega nõudnud viiviseid.
  13. Isegi, kui rendileping nr 003-2010 ei oleks võltsitud ja sellel oleks objekt, oli see siiski tühine osanike otsuse ja apellandi esindajana tegutseval kolmandal isikul esindusõiguse puudumise tõttu. Vastustaja hagi aluseks olev rendilepingu nr 0032010 on väidetavalt sõlminud nii rendileandjana kui ka üürnik Puuvilla Kinnisvara OÜ seadusliku esindajana 1.07.2010 AL.
  14. AL-l ei olnud õigust esindada osaühingut iseendaga tehingu tegemisel ka siis, kui selleks oleks olnud osanike otsus (ÄS § 181 lg 4). Viidatud õigusnormid kehtisid rendilepingu nr 003-2010 väidetava sõlmimise kuupäeval (1.07.2010) ja kehtivad ka praegu. Maakohus luges seda väidet põhjendamatuks, kuid ei osanud oma seisukohta põhjendada.
  15. Maakohtu hinnangul on määrav asjaolu, et kinnistu kaasomanikud on selle rendilepinguga nr 003-2010 nõustunud. Seejuures viitas maakohus I k tl 42 olevale tõendile, mis on vastustaja koostatud renditasu arvestus. Maakohtu seisukoht on arusaamatu. Vastustaja koostatud arvestus ei saa tõendada vaidlusaluseid asjaolusid. 8

(11)Tsiviilasi nr: 2-14-56908
  1. Praegusel juhul ei ole Puuvilla Kinnisvara Osaühingu (likvideerimisel) osanikud otsustanud AL-ga rendilepingu nr 003-2010 sõlmimist ning ülejäänud osanikud ei olnud rendilepingu nr 003-2010 väidetavast sõlmimisest teadlikud. Sellepärast on rendileping nr 003-2010 tühine (TsÜS § 129 lg 1).
  2. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellepärast, kui 4993,21 eurot oleks tehtud rendilepingu täitmiseks, tuleb see summa apellandile tagastada. Apellant ei võta omaks rendilepingu nr 003-2010 järgi 4993,21 euro tasumist.
  3. Arve saab väljastada üksnes lepingupool (RPS § 7 lg 1 p 5). Seda õigust ei saa üle anda teisiti, kui lepingu üleandmisega. Rendilepingut nr 003-2010 üle antud ei ole. Poolte vahel ei tohiks olla vaidlust, et kolmas isik ei ole arveid kunagi esitanud. Seega ei ole alust nõuda üüri, rääkimata viivisest.
  4. Maakohus on vääralt leidnud, et nõude loovutamisega läheb üle ka arvete väljastamise õigus. Kuna nõude omandaja (vastustaja) apellandile teenust ei osutanud, siis ei olnud tal õigust ka arveid esitada.
  5. Kuivõrd ka rendilepingu nr 003-2010 kehtivuse korral võis apellant viivitada üüri tasumisega kuni kolmas isik väljastab arved, mida ta ei ole siiamaani teinud, siis ei ole alust hagi rahuldamiseks.
  6. Apellant leiab jätkuvalt, et nõude loovutamine on kas tühine käsutuskeeldu rikkumise tõttu (TsÜS § 88 lg 1) või ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi oma ebaselguse tõttu. Hagiga esitatud nõue vastutajale loovutatud ei ole. Apellant tõendab oma väidet käsutuskeeldu rikkumisest apellatsioonkaebuse alusel kogutava tõendiga. Kogutavate tõenditega soovib apellant tõendada seda, et nõude loovutamine on tühine kui selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing.
  7. Praegusel juhul ei ole aga võimalik vaidlustatavast otsusest sedastada, millise ajavahemiku eest on viivis välja mõistetud ja kuidas maakohus arvestas välja kohtuotsusega väljamõistetud viivise summa. Kuivõrd apellant taotleb aegumise kohaldamist nii põhinõude kui ka viivisenõude osas, siis arvestuse puudumine ei võimalda kontrollida, kas maakohus on jätnud aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata õigesti. Ka jääb selgusetuks, kuidas viivise väljamõistmine kooskõlastub maakohtu tõdemusega, et kolmas isik viivitas arvete esitamisega seoses remondiga.
  8. Kohus ei ole lahendanud apellandi taotlust viivise vähendamiseks nullini.
  9. Kuivõrd vastustaja ei tõendanud tasaarvestust ega selle asjaolusid, siis on ebaõige kohtuotsuse järeldus, et aeguda võinud nõuded on lõppenud tasaarvestusega.
  10. Apellant taotleb jätkuvalt aegumise kohaldamist. Vastused apellatsioonkaebusele
  11. Hageja ja kolmas isik hageja poolel vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Seetõttu tuleb esimese astme 9

(11)Tsiviilasi nr: 2-14-56908 kohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  1. Poolte vahel oli AL ja OÜ Puuvilla Kinnisvara (likvideerimisel) rendisuhtest tulenev vaidlus. 12.02.2015 istungil määras kohus hagejale tähtaja väidete ja tõendite esitamiseks ning kostjale tähtaja tõendite esitamiseks hiljemalt 05.03.2015 ja seejärel kostjale tähtaja vastuse täiendamiseks hiljemalt 23.03.
  2. Kostja esitas 23.03.2015 vastuse, milles sisaldusid ka varasemaga võrreldes uued vastuväited hagile, taotlused ja tasaarvestusavaldus. Maakohus jättis oma 07.04.2015 määrusega (II kd, tlk 94) kostja esitatud väited AL poolt Puuvilla tn 19, Tallinn kasutamise kohta, taotlused ekspertiisi tegemiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks ning tasaarvestusavalduse menetlemata, kuna leidis, et need ei ole esitatud tähtaegselt. 69.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Pooled peavad oma väited, tõendid ja vastuväited esitama menetluses võimalikult aegsasti ning hilinenult esitatut kohus menetluses arvestama ei pea (vt

§-d 329-331). Menetlusseadustikus sätestatud menetlustähtaegade eesmärgiks on optimeerida menetluse toimumise aega, aga samas annavad nad ka menetlusosalistele võrdsed eeldused oma õiguste kasutamiseks. Vastavalt

§ 329

lg-le 1 peavad menetlusosalised esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.

§ 329

lg 4 järgi võib kohus eelmenetluses anda menetlusosalistele korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusosalistele tuleb kõikidest kohtu korraldustest teatada. 70. Ringkonnakohus osutab, et menetlustähtaegade andmisel tuleb kohtul pooltele selgeks teha, millise tähendusega tähtaegu antakse. Pooltele peab tähtaja määramisel olema selge, kas tähtaja jooksul võib esitada täiendavaid asjaolusid või üksnes õiguslikke seisukohti. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu maakohtu 12.02.2015 istungil tehtud määrusest, millega maakohus määras kostjale tähtaja vastuse täiendamiseks hiljemalt 23.03.2015, et kostja võis esitada 23.03.2015 üksnes neid väiteid, mida tal ei olnud võimalik varem esitada, st väiteid mille esitamise vajadus tulenes hageja 05.03.2015 hagi täiendusest. Ringkonnakohtu arvates on maakohtul põhimõtteliselt õigus, järgides

§ 329

lg-st 3 tulenevat kohustust, anda tähtaeg selliselt, et kostja võib esitada määratud tähtajaks ainult selliseid uusi väiteid, mis otseselt seonduvad hageja poolt kohtu määratud tähtajaks esitatud uute väidetega. See aitaks kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Selliselt tähtaja määramine peab aga kohtu määrusest nähtuma. Käesolevas asjas määras kohus kostjale vastuse täiendamiseks tähtaja abstraktselt, piiramata uute väidete esitamist. Seega võis kostja esitada ka selliseid väiteid hagile, mida ta varem polnud esitanud. Kuna maakohus keeldus kostja väidete, taotluste ja tasaarvestusavalduse menetlemisest, kuigi need esitati kohtu enda poolt määratud tähtaja jooksul, rikkus maakohus

§ 328

lg 2,

§ 392

lg 1 p-des 1-4 ja

§ 331lg-s 1 sätestatut.

71. Mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise.

§ 656lg 1 annab loetelu, millisel juhul tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse 10

(11)Tsiviilasi nr: 2-14-56908 apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtu arvates võib

§ 392

lg 1 p-des 1-4 ja

§ 331

lg-s 1 sätete rikkumist lugeda menetlusõiguse normide oluliseks rikkumiseks

§ 656lg 2 teise lause mõttes, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust.

  1. Käesoleval juhul esitas kostja lisaks uutele väidetele ja taotlustele tasaarvestuse avalduse. Kuna VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajas, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti, siis juhul, kui maakohus oleks kostja tasaarvestusavaldust menetlenud, võinuks kohtulahend olla teistsugune. Seega, käesolevas asjas võis maakohtu poolne menetlusnormide rikkumine vähemalt tasaarvestusavalduse menetlemata jätmise osas mõjutada asja lahendamise tulemust. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Ringkonnakohtul ei ole võimalik otsuse puudusi kõrvaldada, sest kostja esitatud uusi väiteid, tõendeid ja tasaarvestusavaldust maakohtus ei menetletud. Tulenevalt VÕS § 197 lg-st 2 võib nõue, millega tasaarvestatakse (juhul, kui selle olemasolu leiab tõendamist), käesolevas asjas mõjutada nii põhivõlgnevuse kui ka viivise nõude põhjendatust. Menetluskulude jaotus
  3. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.