Obsah (6)

§ 444§ 440§ 173§ 174§ 177§ 163

Tsiviilasi nr 2-13-35745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (osaliselt hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostja I võttis 21.10.2013 esitatud menetlusdokumendis hagi õigeks (

§ 440lg 3).

Seega tuleb hageja nõue kostja I vastu täies ulatuses rahuldada. Hageja nõue kostja II vastu

1. Kostja II vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et hageja ei ole käenduslepingus kokku lepitud tähtaja jooksul oma nõuet tema vastu esitanud, mistõttu kostja I osas on nõue aegunud. Hageja on seisukohal, et arvestades seda, et kostja II on kostja I juhatuse liige, oli ta nõudest teadlik juba alates lepingu lõppemisest. Samuti saatis hageja kostjale II nõude, milles teatas, et soovib nõude täitmist kostja II poolt. Kostja II on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud 28.03.2012 maksenõude väljasaatmist kostjale II, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole kostjale II maksenõuet esitanud.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Hageja ja kostja I sõlmisid 06.04.2006 arvelduslaenulepingu nr 17000943804, limiit oli 165 000 krooni ehk 10 545 eurot 42 senti. 06.04.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille punkti 3 kohaselt vastutab kostja II laenulepingust tulenevate kostja I maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid siiski mitte suuremas summas kui käenduslepingu punktis 4 näidatud käendaja vastutuse rahaline ülempiir. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 250 000 krooni ehk 15 977 eurot 91 senti.
2. Käenduslepingu punkti 6 kohaselt on käendusleping tähtajaline, olles seotud käendatava laenulepingu tähtajaga. Pangal on õigus esitada käendaja vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul arvates laenulepingu lõppemisest. Nõude esitamiseks loetakse käendaja teavitamist tema maksekohustusest. Käendaja suhtes nõudeõiguse säilitamiseks ei ole vajalik tema vastu eelnimetatud tähtaja jooksul hagi esitamine.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et leping lõppes 06.04.
4. Seega pidi hageja teavitama kostjat II viimase maksekohustusest hiljemalt 06.04.
5. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue kostja II vastu on aegunud või mitte. Hageja peab enda teatamiskohustuse täidetuks 28.03.2012 saadetud maksenõudega. Vaidluse keskmes on see, kas hageja on kostjale II saatnud välja toimikus esitatud maksenõude (kd I lk 14).
6. Kohus nõustub kostja II seisukohaga, et hageja poolt esitatud maksenõue ei tõenda, et ta on teavitanud kostjat II tema maksekohustusest. Hageja on esitanud kohtule küll 28.03.2012 kuupäeva kandva maksenõude, kuid ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendab maksenõude väljasaatmist. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud 28.03.2012 kuupäeva kandev maksenõue ja 16.12.2013 kohtuistungil hageja esindaja poolt avaldatud väide on vastuolulised. Vaidlusalune maksenõue on allkirjastatud hageja praeguse esindaja poolt. Samas 16.12.2013 toimunud kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et hageja ei saa tõendada maksenõude saatmist kostjale II, kuna töötaja, kes selle võlaga tegeles on juba töölt lahkunud. Kuna 28.03.2012 maksenõude on allkirjastanud hageja praegune esindaja, on põhjust asuda seisukohale, et võlaga tegeleski hageja praegune esindaja. Vastupidine ei ole tõendatud. Kohus on andnud hagejale täiendava tähtaja maksenõude väljasaatmise tõendamiseks või vastavate asjaolude põhistamiseks, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja ei ole ka tekkinud 5 vastuolu selgitanud. Hageja märkis, et jääb esitatud seisukohtade ja tõendite juurde ning täiendavalt materjale ning tõendeid lisada ei ole. Ehkki lepingutest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, mis viisil tuleb maksenõue saata, lasub hagejal oma nõude maksma panemiseks kohustus tõendada maksenõude väljasaatmise. Kuna hageja ei ole suutnud seda tõendada ega põhistada, on kohus seisukohal, et hageja ei ole kostjale II 28.03.2012 maksenõuet saatnud.
7. Hageja leiab, et kostja II pidi hageja nõudest teadlik olema, sest kostjaga I ja kostjaga II on alates laenulepingu lõppemisest kuni
8. aasta alguseni suheldud nii telefoni teel kui elektroonsel teel. Seega on hageja üldtingimuste põhjal, millega kostja I ja kostja II on nõustunud vastavalt laenulepingule ja käenduslepingule allkirja andes, nõuded teavitamisest täidetud. Kohus ei nõustu, et hageja üldtingimuste kohaldamine on antud asjas asjakohane. Laenulepingu p 11.2 kohaselt peavad edastatavad teated, taotlused ning muud lepingu alusel ja selle täitmiseks üleantavad dokumendid olema kirjalikus vormis ja allkirjastatud vastava poole esindusõigust omava isiku poolt. Kohus leiab, et antud nõue kohaldub ka kostjale II saadetava maksenõude kohta (maksekohustusest teatamine). Seega ei saa väidetavalt telefoni teel või e-kirja teel saadetud teade maksekohustusest vastata poolte vahel kokkulepitud vorminõuetele. Lisaks märgib kohus, et hageja on esitanud kohtule kaks kirjavahetust, mis toimusid vastavalt septembris ja oktoobris 2012 (kd II lk 79-84). Septembri ja oktoobri 2012 kirjavahetused on toimunud enam kui 1 aasta pärast lepingu lõppemist, st pärast käenduslepingu punktiga 6 ettenähtud nõude esitamise tähtaega. Seega ei ole kohtu arvates üldse oluline, kas nimetatud kirjavahetusi arvestades tuleb lugeda kostja II võlast teadlik olevat ning seda, kas läbirääkimisi hagejaga võla tasumise osas pidas kostja II kostja I nimel või enda eest. Väidetavalt varasemalt toimunud kirjavahetuste kohta pole hageja tõendeid esitanud, mistõttu nende kohta ei saa kohus seisukohta võtta. Kohus märgib, et võimalik kostja II poolne raha ülekandmine kostja I arveldusarvele (see küll ei ole tsiviilasjas tõendamist leidnud) selleks, et kostja I saaks tasuda oma võlga hageja ees, ei ole veel nõude aegumise katkemise aluseks TsÜS § 158 lg 2 tähenduses. Samuti lisab kohus, et kostja II poolne nõudest teadmine ja kostjale II nõude esitamine (nõuetekohane teatamine maksekohustusest käenduslepingu p 6 ja laenulepingu p 11.
9. kohaselt) on kaks erinevat asja.
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaatamata sellele, kas kostja II oli laenulepingu lõppemisest ja käenduskohustuse tekkimisest teadlik, on hageja nõue kostja vastu aegunud, kuna hageja ei ole esitanud kostjale II nõuetekohast nõuet ühe aasta jooksul arvates laenulepingu lõppemisest. Seega jätab kohus hagi kostja II vastu rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS 30.

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

6 Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul ei ole kehtivat (alates 01.01.2015) menetluskulude kindlaksmääramise regulatsiooni võimalik mõistlikult kohaldada, määrab kohus kindlaks vaid menetluskulude jaotuse. 31.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades seda, et kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, so täies ulatuses ühe kostja vastu ja teise kostja osas jättis rahuldamata, tuleb hageja menetluskuludest jätta 50% kostja I kanda ja 50% hageja kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 32. Kohus märgib, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 eurot (kd I lk 1). Arvestades hagihinda (8 965 eurot 38 senti) ja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivumäära (425 eurot), on hageja tasunud 25 eurot ettenähtust enam. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7