lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse 2 huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 näeb ette lapse õiguse väljendada oma arvamust igas teda puudutavas otsuses. Pirita Linnaosa Valitsuse hinnangul ei ole mõistlik kohustada peret omama kinnisvara, mida nad ei suuda ega soovi üleval pidada. XXX selgitas, et maja ülalpidamine käib talle ülejõu ning korteri ja auto omamisega on seotud väljaminekud. 16-aastane XXX kinnitas lastekaitsetöötajale, et on nõus isa plaaniga müüa olemasolev kinnisvara ja osta üks korter perele Viimsisse ning teine korter XXX tuleviku tarbeks. Eestkosteasutus leiab, et tehing on põhjendatud, on kooskõlas alaealise XXX arvamusega ning lähtub tema huvidest. Pirita Linnaosa Valitsus toetab XXX avaldust, kuid leiab, et lapse huvide tagamiseks tuleks võimalusel seada järgmised tingimused: paigutada alaealisele XXX kuuluva kinnisvara müügist saadav raha deposiitarvele, millelt XXX saab teha vaid sihtotstarbelisi ülekandeid kinnisvara ostuks ja XXX õpingute ja huvialadega seonduvate kulude katmiseks. Sealjuures arvestada, et kinnisvara ostmisel tuleb kanda XXX kinnistusraamatusse omandatava eluruumi omanikuna. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2, 5 ja 9 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Avaldaja esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja muud menetlusdokumendid, samuti kohtukutsed edastatakse hagita menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida edastamise viis. Menetlusdokumendid tuleb hagita menetluses menetlusosalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, puudutatud isikutele määratud esindaja seisukohtadega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda
ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab eestkostja.
lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
lg 1 p 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut.
lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit.
lõige 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama.
kohaselt paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluva raha heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides
§-s 186 sätestatut. 3
lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. XXX on avaldaja poeg. XXX ema XXX suri XXX.a.(tl7). Pärimistunnistuse nr 2353 23.11.2011 kohaselt XXX surnud XXX pärijateks on ½ mõttelises osas tema abikaasa XXX ja ½ mõttelises osas poeg XXX. Avaldus omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks nr 2350 alusel pärandaja ja XXX ühisvara hulka kuulub: -kinnistu asukohaga XXX Tallinn (registriosa nr XXX) -sõiduk MERCEDES-BENZ C 200 kompressor registreerimismärgiga XXX -korteriomand asukohaga XXX Tallinn, mille reaalosaks on korter nr 14 (registriosa nr XXX) kuulub pärandaja lahusvara hulka. 23.11.2011.a pärimistunnistusest nähtuvalt pärisid XXX pärandvara ½ mõttelises osas tema abikaasa XXX ja ½ mõttelises osas tema poeg XXX. Kohus leiab, et avaldaja soov saada kohtu nõusolekut XXX kuuluva ¼ mõttelise kaasomandiosa, aadressil XXX, Tallinn müümiseks, samuti avaldaja soov saada nõusolekut ½ mõttelise korteriomandiosa, aadressil XXX, Tallinn müümiseks ning avaldaja soov saada nõusolekut sõiduauto Mercedes-Benz C200 Kompressor, reg. nr XXX¼ mõttelise osa müügiks, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 2 ja 3 sätestavad, et eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
lg 1 kohaselt juhul, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Avaldaja on selgitanud, et paigutab kinnisasja, korteriomandi ja sõidukimüügist saadud raha, mis vastab alaealise poja kaasomandi osa maksumusele, poja pangakontole nr XXXXXXXXXXX, mida edaspidi kasutatakse raha eluruumi omandamiseks ning eluruumi ostmisel kantakse poeg kinnistusraamatuss omandatava eluruumi kaasomanikuna. Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub ka avaldaja taotlus asendada jõustunud avalikustatud kohtuotsuses XXX ja XXX nimed tähemärkidega ning mitte avaldada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi TsMS § 462 lg 2. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub kohus seisukohale, et eestkostetava esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.