← Eesti

3-13-1403/53

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1403 Ha

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-13-1403 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harku ja Murru Vangla 25.03.2013 käskkirjaga nr 114-d tunnistati kinnipeetav MS süüdi vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 rikkumises ning distsiplinaarkaristuseks määrati kolm ööpäeva kartserit katseajaga kuus kuud. Distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 24.02.2013 kella 13.05 paiku hoidis MS kinnipeetavate eluhoone M2 kambris nr 212 sigarette enda asjade juures. Käskkirja põhjenduste kohaselt ei nõustu MS oma vastuväidetes süüdistusega, heidab ette lähtumist üksnes valvuri ettekandest ja temalt sigarettide äravõtmisest ning kinnitab, et tegemist ei ole tema sigarettidega. Kinnipeetava paljasõnalise vastuväite esitamise eesmärk on vabaneda distsiplinaarkaristuse määramisest. Valvuri ütlustes puudub alus kahelda. 24.02.2013 paiknes kambris nr 212 kümme kinnipeetavat, kelle hulgast kolm (sh MS) on soetanud vangla kaupluse vahendusel
  2. a-l sigarette LD. VS-l ja VT-l (mõlemad soetasid sigarette LD viimati 24.01.2013) puudusid suitsetamistarvetega seotud distsipliinirikkumised. Valvur MP ettekande alusel on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, menetluse käigus on tuvastatud MS süüline käitumine, mis seisneb VSKE § 82 lg 3 nõuete rikkumises, karistuse määramise osas on kaalutud kõiki asjaolusid. Käskkirja andja nõustub 19.03.2013 distsiplinaarmenetluse protokollis süü tuvastamise ja karistamise ettepanekute ning nende põhjendustega.
  3. MS esitas 23.04.2013 käskkirja tühistamiseks vaide (tl 11). Vaide põhjenduste kohaselt ei kuulunud sigaretid vaide esitajale. Vaide esitaja süü on tuvastatud üksnes valvuri ettekandest lähtudes, ühtki kambrikaaslast ei ole üle kuulatud. Harku ja Murru Vangla direktori 24.05.2013 vaideotsusega (tl 16) jäeti vaie rahuldamata. Ei ole usutav, et vaide esitaja leidis enda kapist ristsõnade vahelt sama marki sigaretid, mida ta kauplusest kogu aeg soetab, ning see toimus juhuslikult samal hetkel, kui valvur kambrisse astus. Vaide esitaja versiooni vastu, et mõni teine kinnipeetav võis sigaretid „käki keeramiseks“ tema kappi panna, räägib asjaolu, et kinnipeetavalt leiti kolm sigaretti – süüdi lavastamiseks piisanuks ka ühest sigaretist. Kuna vanglateenistus ei teosta läbiotsimisi iga päev, olnuks sigarettide kappi peitmisel väga suur tõenäosus, et neid ei leia sealt mitte vanglateenistus, vaid kapi omanik. Samuti pole loogiline ega tõendatud, et keegi kinnipeetav vihkab vaide esitajat sedavõrd, et võtab sigaretid kambrisse ja peidab need ära, riskides ise karistatud saada. Kinnipeetavad üritavad küll osakondadesse suitsetamisvälisel ajal suitsetamistarbeid sisse tuua, kuid seda isiklikuks tarbimiseks. On ülimalt ebatõenäoline, et kinnipeetav, kes suutis sigaretid osakonda sisse tuua, annab need lihtsalt ära. Tubakatooted on vanglas väga hinnas (seda eriti suitsetamisvälisel ajal) ning neid saab ainult vangla kauplusest ja piiratud koguses. Kinnipeetav peab teadma, mis esemed on tema asjade hulgas. Sigaretid ei olnud peidetud sellisesse kohta, et võiks tekkida kahtlus, et kinnipeetav ei saanud mõistliku hoolsuse korral olla nendest teadlik. Kõigi tõendite koostoimes on vaide esitaja distsiplinaarrikkumise toimepanemine leidnud kinnitust. Arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist vanglas, juhtumi asjaolusid ja rikkumise iseloomu, on katseajaga kartserikaristus määratud õiguspäraselt.
  4. MS esitas 28.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse 25.03.2013 käskkirja nr 114-d tühistamiseks. Kaebaja leidis 24.02.2013 kella 13.05 paiku oma kapist sigaretid, mis ei kuulunud kaebajale. Samal hetkel märkas seda valvur ja võttis sigaretid kaebajalt ära. Karistamisel lähtuti üksnes valvuri ettekandest, kedagi kaebaja kambrist ei küsitletud. Kuna kinnipeetavatele ei võimaldata kappe lukustada, siis võib igaüks panna sinna keelatud esemeid.
  5. Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Kinnipeetava süü on menetluse käigus tõendatud teiste tõenditega (sigaretid leiti kinnipeetava käest, isik on suitsetaja ja ostab sama marki sigarette), mistõttu ei pidanud menetleja vajalikuks kaaskinnipeetavatelt seletusi võtta. Distsiplinaarmenetluse käigus kaeba2

(4)3-13-1403 ja täiendavate tõendite kogumist tunnistajate ülekuulamise näol ka ei taotlenud. Samuti jääb selgusetuks, mida pidanuks kaaskinnipeetavate ütlused tõendama. Kaebaja kambrikaaslased VS ja VT soetasid sigarette LD viimati 24.01.2013, s.o kuu aega enne intsidenti, mistõttu on ülimalt ebatõenäoline, et nad panid osa oma niigi piiratud ressursist kaebaja kappi.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Käskkirjast nähtuvalt seisneb kaebaja distsiplinaarsüütegu 24.02.2013 sigarettide hoidmises kambris nr 212 enda asjade juures, millega ta rikkus VSKE § 82 lg-s 3 kinnipeetavale sätestatud keeldu hoida enda juures tubakatooteid ja suitsetamistarbeid. Puudub vaidlus, et 24.02.2013 kella 13.05 paiku märkas kambrisse sisenenud vanglateenistuse ametnik kaebaja käes kilekotti kolme sigaretiga, mis kaebaja väitel talle ei kuulunud. Asjas kogutud tõendeid (läbiotsimise akt leitud esemete kohta, valvur MP ettekanne, akt selgituste andmisest keeldumise kohta, MS seletuskiri) kogumis hinnates on tõendatud kaebaja poolt kambris enda asjade hulgas kolme sigareti hoidmine. Kaebaja seletuskirjas sisalduvat väidet, et sigaretid oli tema kappi „sokutanud“ teine kinnipeetav, et kaebajale „käkki keerata“, ei pea kohus vaidluse asjaolusid arvestades veenvaks. Selline väide on esitatud alles sigarettide leidmisest arvates ülejärgmisel päeval, kohesest selgituste andmisest kaebaja keeldus. Sigaretid olid kaebaja käes valvuri sisenemise hetkel. Kaebaja suitsetab sama marki sigarette. Kaebaja selgitused kohtuistungil olid ebamäärased, oma kahtlustusi ei suutnud ta konkretiseerida. Puuduvad andmed kaebaja konflikti kohta mõne kaaskinnipeetavaga. Seega on kaebaja käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarsüüteo toime pannud. Karistuse valikul on kaalutud karistuse vastavust süüteo raskusele, toimepanemise asjaoludele ja kaebaja eelnevale käitumisele. Puudub alus arvata, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. MS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada. Kaebaja kordab selgitust, et ta leidis kappi korrastades kilekoti sigarettidega, mis ei kuulunud kaebajale. Samal hetkel sisenes valvur ja võttis need ära. Karistamisel lähtuti ainult valvuri ettekandest ja teisi kambrikaaslasi ei küsitletud. Ehkki kaebaja märkis seda oma vaides, ei peetud teiste kinnipeetavate küsitlemist vajalikuks ja süüdistatakse ainult kaebajat, kuna sigaretid võeti ära tema käest. Haldusmenetlus viidi läbi selliselt, et kaebaja süüdlaseks lavastada. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, süüdistades kaebajat alusetult selles, et sigaretid ikkagi kuulusid temale.
  3. Harku ja Murru Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega selgitust, miks pidi vanglateenistusel olema huvi kaebajat süüdi lavastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea

§ 201lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. 9. Vangistusseaduse (Vang

S) § 64 lg 1 näeb ette, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ja distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades (VangS § 64 lg 3). VSKE § 97 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse protokolli muu hulgas viide asjaoludele, millest peab selguma, milliste faktide ja tõendite alusel luges menetluse läbiviija 3

(4)3-13-1403 süü tõendatuks. Selle üle, milliseid tõendeid rikkumise asjaolude väljaselgitamiseks kogutakse, otsustab vanglateenistus kaalutlusõiguse alusel. Kui olulise tähendusega asjaolud jäävad distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitamata ning kogutud tõendid ei ole kinnipeetava süü tõendamiseks piisavad, võib see kaasa tuua distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise. Praegusel juhul see nii ei ole ning kaebaja etteheited distsiplinaarmenetluse puuduliku läbiviimise kohta ei ole põhjendatud. Vanglateenistus ei pea koguma täiendavaid tõendeid, sh kaaskinnipeetavate seletusi, kui on ilmne, et need ei lisa asja otsustamise seisukohast olulist tõenduslikku teavet. Tõenditel ei ole tähtsust muu hulgas juhul, kui vanglateenistuse hinnangul on tuvastamist vajavad asjaolud juba piisavalt tõendatud. 10. Ringkonnakohus jagab vangla ja halduskohtu seisukohta, et kaebaja distsiplinaarsüütegu on usaldusväärselt tõendatud. Halduskohtu otsuses juba loetletud tõenditele lisaks osutab ringkonnakohus kohtutoimikus sisalduvatele tellimislehtedele, millest nähtuvad andmed selle kohta, millal ja millises koguses soetasid vaadeldava sündmuse eelsel perioodil vangla kauplusest sigarette LD kaebaja ja tema kambrikaaslased. Kaebaja soetas sigarette LD 10.01.2013 neli pakki, 24.01.2013 neli pakki, 07.02.2013 neli pakki ja 21.02.2013 samuti neli pakki (tl 38-39 pöördel). VT soetas sigarette LD 24.01.2013 kaks pakki (tl 43). VS soetas 24.01.2013 sigarette LD 4 pakki, 10.01.2013 ja 21.02.2013 soetas ta sigarette BOND (tl 43 pöördel – 44 pöördel). Ka ringkonnakohus peab täiesti ebatõenäoliseks kaebaja versiooni, et kambrikaaslased võisid säilitada oma väheseid sigaretivarusid ca kuu aega ja paigutada need kaebaja kappi. 11.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja enda kanda (

§ 109lg 1).

Kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.