KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 18.12.2015 Tallinnas 2-14-50579 VZ ja KZ hagi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1597,50 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.03.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VZ ja KZ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VZ (IK XXXXXXXXXXX) Hageja KZ (IK XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja OK, volitatud esindaja Andrei Tšerednik Kostja AZ (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman Zakrevski Kirjalik menetlus Menetluse liik AZ vastu elatise RESOLUTSIOON: Muuta Harju Maakohtu 06.03.2015 otsust tsiviilasjas nr. 2-14-50579 välja mõistetud elatise suuruse ning tagasiulatuvalt välja mõistatud elatise võlgnevuse osas. Harju Maakohtu otsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt:
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista AZ-lt (IK XXXXXXXXXXX) VZ (IK XXXXXXXXXXX) kasuks igakuine elatusraha alates 01.04.2014 kuni VZ täisealiseks saamiseni 22.04.2016 ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
- Välja mõista AZ-lt VZ kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 01.04.2013 – 31.03.2014 eest 906,25 eurot.
- Välja mõista AZ-lt (IK XXXXXXXXXXX) KZ (IK 49804221524) kasuks igakuine elatis alates 01.04.2014 kuni KZ täisealiseks saamiseni 22.04.2016 ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
- Välja mõista AZ-lt KZ kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 01.04.2013 – 31.03.2014 eest 906,25 eurot.
- Elatis tuleb tasuda OK (IK XXXXXXXXXXX) pangakontole ning anda OK-le ainuõigus välja mõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks laste ülalpidamiseks.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. VZ ja KZ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OK-l ja AZ-l on ühised lapsed ja K, mõlemad sündisid 22.04.
- VZ ja KZ esitasid 25.03.2014 hagi Harju Maakohtusse AZ vastu alates 01.04.2014 elatise saamiseks 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsue kehtestatud kuupalga alammäärast kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid välja mõista elatise tagasiulatuvalt 01.04.2013 – 31.03.2014 kokku 3625 eurot. Kostja vastus Kostja leidis, et hagi ei ole põhjendatud. Elatise määramisel tuleb lähtuda vanemate ülalpidamiskohustuse täitmisest ja nende varalisest seisundist. Samuti tuleb kontrollida ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatise tasumise eelduste olemasolu. Kostjal ei ole tekkinud ülalpidamiskohustust, kuna lapsed elavad nii ema kui isa juures. Koolivaheajal elavad lapsed rohkem isa kui ema juures, samuti elavad, sh ööbivad lapsed isa juures peaaegu igal nädalavahetusel. Alates 2014.a sügisest elab kostja poeg Tallinnas, seoses õppeasutuse vahetumisega. Kujunenud olukorras on raske tuvastada laste tegelikku elukohta. Vanemad hoolitsevad võrdselt laste eest ning laste ülalpidamiskoormus vanematel on ka võrdne. Vanemate kokkuleppel laste vajaduste jaoks tasub kostja pangaülekandega hagejate ja hagejate esindaja pangakontodele raha. Kostja teeb jooksvalt rahalisi kulutusi laste ülalpidamiseks nii laste toitlustamisele päeva jooksul kui ka vaba aja veetmisele laste ja kostja suhtlemise ajal. Samuti osaleb kostja lastele vajalike riiete, jalatsite ja koolivahendite jms soetamises. 2 Lähtudes sellest, et kostja on täitnud oma kohustust laste ülalpidamise osas nõuetekohaselt ning vanemate kokkuleppe alusel, siis nõue ülalpidamiskohustuse täitmiseks tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ja on äärmiselt ebaõiglane kostja suhtes. Lähtudes kostja varalisest seisundist ei ole ta võimeline tasuma elatist taotletud suuruses. Kostja sissetulekud on oluliselt vähenenud, kuna tervise tõttu on kostjale vastunäidustatud tolmune töökeskkond. Kostja pöördus tööandja poole töökohustuste muutmiseks ning sõlmis tööandjaga kokkuleppe, mille kohaselt muutuvad kostja töökohustused ning sellega seoses muutub ka kostja töötasu, mis on nüüd 500 eurot kuus. Sellest tulenevalt ei ole kostjal võimalust tasuda elatist taotletud suuruses. Kostja on nõus lapsi ülal pidama, samuti ka lapsi kasvatama ja nende eest hoolitsema. Kostja osaleb meeleldi ja vabatahtlikult laste kasvatamises ja ülalpidamises võrdselt hagejaga ega kavatse sellest loobuda. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 06.03.2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis AZ-lt välja VZ kasuks igakuise elatusraha alates 01.04.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni ulatuses, mis vastab 33,33%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ning elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.04.2013 – 31.03.2014 eest 9,95 eurot. AZ-il on õigus väljamõistetud elatisega tasaarvestada ajavahemikul 01.
- -03.06.2014 VZ pangakontole makstud elatis 155 eurot. Kohus mõistis AZ-ilt KZ kasuks välja igakuise elatusraha alates 01.04.2014 kuni täisealiseks saamiseni ulatuses, mis vastab 33,33%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. AZ-il on õigus väljamõistetud elatisega tasaarvestada ajavahemikul 01.
- -26.05.2014 KZ pangakontole makstud elatis 150 eurot. Kohus jättis rahuldamata KZ nõude elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 01.04.2013 – 31.03.2014 eest. Elatis tuleb tasuda OK pangakontole ja anda OK-le ainuõigus lastele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus juhindus perekonnaseaduse (PKS) §-st 96, § 97 p-st 1, § 99 lg-test 1 ja 2, § 101 lg-st 1 ja §-st
- Kostja vastuse kohaselt elavad hagejad kostja juures peaaegu igal nädalavahetusel ning koolivaheajal, samuti elab kostja poeg seoses kooli vahetamisega Tallinnas. Kostja leidis, et lapsed elavad vaheldumisi ema ja isa juures ning et kostja täidab oma ülalpidamiskohustust sel ajal, kui lapsed tema juures elavad. Kostja esitas pangakonto väljavõtted, mille kohaselt on kostja teinud laste ja laste ema pangakontodele rahalisi ülekandeid. Kohus luges tõendatuks, et hagejad elasid kuni 2014 septembrini 1/3 ajast isa juures ja 2/3 ajast ema juures. Ajavahemikul 01.04.2013 - 31.03.2014 on kokku 104 laupäeva-pühapäeva, mis moodustab aastast 28,49%, millele võivad lisanduda koolivaheajapäevad, mistõttu on usutav, et hagejad elasid aastas 1/3 ajast isa juures ja 2/3 ajast ema juures. Kostja vastuse kohaselt elab poeg seoses kooli vahetamisega käesoleval ajal Tallinnas. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel päringu Tallinna Haridusametile ning saadud 04.03.2015 vastuse nr 2.-17/349-2 kohaselt VZ ei õpi ega ole asunud 2014.a õppima Tallinna linnas asuvas põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Seega ei ole kohtule usutav, et hageja elab õpingute ajal Tallinnas isa juures ning on sel ajal isa ülalpidamisel. Samuti ei ole VZ elukoha väidetav muudatus registreeritud rahvastikuregistris. Hageja ei ole kohtule kostja vastuse osas oma seisukohta esitanud. Kohus leidis, et laste vajadused sellest, et lapsed viibivad mõned päevad nädalas koos isaga, ei muutu ning laste ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Kuivõrd hagejate 3 alaline elukoht on nende ema juures, siis hagejate ülalpidamiskulud nende alalises elukohas selle tõttu, et hagejad elavad mõned päevad ka kostja juures, oluliselt ei vähene. Küll peab kohus põhjendatuks arvestada elatise väljamõistmisel aega, millal lapsed tegelikkuses on kostja ülalpidamisel ning vähendada vastavalt väljamõistetavat elatist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagejate nõuded on põhjendatud ja kostjalt tuleb elatis välja mõista. Kohus leidis, et kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista igakuine elatis ulatuses, mis vastab 33,33%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest kuni 01.09.2014 ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.04.2013 - 31.03.2014 eest. Kuivõrd kostja kannab 1/3 hagejate kuludest sellel ajal, kui hagejad on kostja juures, siis tuleb kostjalt välja mõista elatis ülejäänud osas, s.o. 1/6 miinimummäärast alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei tohi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis tähendab, et lapseni peab mõlema vanema võrdset panust arvestades jõudma ülalpidamist kalendrikuus kokku vähemalt ühe terve kuupalga alammäära ulatuses. Olukorras, kus laps on ühe vanema tegelikul ülalpidamisel kogu aja, kuulub teiselt vanemalt välja mõistmisele elatis, mis vastab vähemalt poolele kuupalga alammäärast. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus lapsed on 1/3 ajast kostja tegelikul ülalpidamisel ja kostja kannab 1/3 tegelikest kogukuludest. Ajal, mil lapsed on ema juures, kannab laste ema vastavalt 2/3 kogu ülalpidamiskuludest. Kostja kannab 1/3 kõigist tegelikest ülalpidamiskuludest, olukorras, kus ta peaks kandma kulutusi vähemalt ulatuses, mis vastab ½-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega kuulub laste emale hüvitamisele osa, mis võrdub ½ ja 1/3 vahega, s.o kostjal jääb täitmata oma kohustusest 1/6 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis vastab 33,33% elatise miinimummäärast. Hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud kostja vastuses esitatud väitele, et kostja tasub hagejate vanemate kokkuleppel laste vajaduste jaoks raha pangaülekandega ka hagejate pangakontodele. Kohus peab nimetatud väidet usutavaks ka laste vanuse tõttu. Kohus leidis, et puudub alus vähendada väljamõistetavat elatist lähtudes kostja ülalpidamisvõimest. Ülalpidamisvõime on seotud vanema varalise olukorraga. Kohtule menetluses esitatud andmete kohaselt ei ole kostja töövõimetu. Kostja on väitnud, et tervise seisundi tõttu on temale vastunäidustatud tolmune töökeskkond ning on oma väidet tõendanud perearsti 27.10.2014 tõendiga. Kohtu hinnangul on kostjal võimalik siiski vajadusel leida endale sobiva töökeskkonnaga töökoht ning et seetõttu ei ole takistatud kostja ülalpidamiskohustuse täitmine miinimumulatuses. Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal teisi lapsi peale hagejate. Kostja igakuine sissetulek on 500 eurot kuus, seega on kostja ülalpidamisvõime ühe lapse kohta 166,67 eurot kuus (500:3). Sissetuleku tõendamiseks esitas kostja töölepingu 01.11.2014 muudatuse. Kohus leidis, et igale lapsele elatise maksmine suuruses 33,33% elatise miinimummäärast, ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ning ei pane kostjat olukorda, kust tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Laste vanemad oma kulutuste planeerimisel seotud iseenda poolt vastu võetud otsustega ning saavad vajadusel oma püsikulutusi ümber vaadata ning kavandada sealjuures laste ülalpidamiskulusid vastavalt muutuvale olukorrale. Kohus arvestas, et lapsed viibivad osa ajast kostja juures, on siis tema ülalpidamisel, ning vähendas selle võrra väljamõistetavat elatisraha alla miinimummäära. 2013.a oli elatise miinimummääraks 160 eurot, millest 33,33% on 53,33 eurot. 2014.a oli elatise miinimummääraks 177,50 eurot, millest 33,33% on 59,16 eurot. Seega pidi kostja 4 ajavahemikul 01.04.2013 - 31.03.2014 tasuma kummalegi hagejale elatist 657,45 eurot (9 x 53,33 = 479,97; 3 x 59,16 = 177,48). Ajavahemikul 01.04.2013 - 31.03.2014 maksis kostja KZ pangakontole 475 eurot ja OK pangakontole 365 eurot, millest pool on 182,50 eurot. Seega tasus kostja KZ-le kokku elatist 657,50 eurot, millega on elatise nõue tagasiulatuvas osas täidetud ja täiendavalt kostjalt tagasiulatuvat elatist välja mõistma ei pea. Ajavahemikul 01.04.2013 - 31.03.2014 maksis kostja VZ pangakontole 465 eurot ja OK pangakontole 365 eurot, millest pool on 182,50 eurot. Seega tasus kostja VZ-le kokku elatist 647,50 eurot. Kohus mõistis kostjalt VZ kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.04.2013 - 31.03.2014 eest 9,95 eurot. Ajavahemikul 01.
- - 26.05.2014 maksis kostja KZ pangakontole 150 eurot ja VZ pangakontole 155 eurot. Kostja maksed on tõendatud pangakonto väljavõttega. Kostjal on õigus juba tasutud elatis tasaarvestada alates 01.04.2014 välja mõistetud elatisega. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega mõista hagejate kasuks välja elatis miinimumsummas alates 01.04.2014 ning tagasiulatuvalt 01.04.2013 – 31.03.2014 eest. Apellandid elavad alates vanemate lahutusest koos emaga. Kohtumised isaga olid lühiajalised, mida ei ole võimalik nimetada elamiseks teise vanema juures. Kohus luges alusetult tõendatuks, et apellandid elasid vastustaja juures ajavahemikul 01.04.2013 - 31.03.2014 kokku 104 laupäeva-puhapäeva, lisaks koolivaheajad. Kohus ei ole otsuses välja toonud, millised faktid seda kinnitavad. Vastustaja esimese astme kohtule esitatud vastuses on eksitav informatsioon, et VZ elab seoses koolivahetamisega tema juures. Kohus tuvastas, et VZ ei ole ennast registreerinud ning ei ole asunud õppima Tallinnas, seega apellant elab ning elas kogu aeg koos emaga. Apellandid on
- aastased lapsed ning on võimelised andma kohtus ütlusi oma püsiva elukoha kohta. Vastustaja poolt esitatud pangakonto, kus on tehtud rahalised ülekanded, ei kinnita, et apellandid elasid temaga koos. Et apellandid elavad vastustajast eraldi, on tõendatud sissekirjutusega ja õppeasutusega, samuti apellandid nõudsid endale minimaalset elatist, mis on seadusega määratud. Vastustaja ei lükanud ümber apellantide väidet, et nad ei ela iga nädalavahetus tema juures. Vastustaja sellised tõendid esitatud ei ole, seega ei ole usutavad tema sõnad, et apellandid igal nädalavahetusel elasid tema juures. Ei ole usutav, et apellandid, kes viis tööpäeva osalesid õppetöös, kaheks päevaks nädalas terve aasta jooksul sõitsid Tallinna. Samal ajal, kui neil on vaja teha ettevalmistuse järgmiseks töönädalaks, kodutööd, suhtlemine sõpradega. Sõitmine edasi - tagasi on liiga kulukas perele, kus isa elab eraldi ning ei toeta oma lapsi. Kohus vähendas alusetult elatise miinimumi kuni 33,33%. Selline elatis ei ole proportsionaalne apellantide esindaja poolt tehtava kuludega ning apellantide vajadustega, kuna tegemist on
- aastaste isikutega, kelle vajadused kindlasti ületavad 64 eurot kuus. Samuti ei ole kõik esimese kohtu arvutused tagasiulatava nõue kohta õiged, kuna aluseks on võetud 33,33% miinimummäärast. Vastustaja seisukoht 5 Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista elatis poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates 01.04.2014 kummagi hageja kasuks ning elatis tagasiulatuvalt perioodil 01.04.2013 – 31.03.2014 kehtinud igakuisest miinimummäärast pooles ulatuses, kokku 1812,50 eurot ehk 906,25 eurot kummagi hageja kasuks. Maakohtu otsus tuleb selles osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Hagejad soovisid elatist kostjalt alates 01.04.2014 mitte vähem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kostja vaidles elatise suurusele vastu põhjusel, et hagejad on suure osa ajast tema ülalpidamisel, s.t enamus nädalavahetustest ning koolivaheajad viibivad hagejad kostja juures. Kostja kannab hagejatele ja nende emale üle hagejate ülalpidamiseks mõeldud rahasummasid. Kostja väitis ka seda, et alates 2014.a sügisest elab VZ Tallinnas, seoses õppeasutuse vahetamisega, ning on täielikult tema ülalpidamisel. Hagejad vaidlesid kostja väidetele vastu ning selgitasid, et külaskäike isa juurde ei saa nimetada tema juures elamiseks. Hagejad elavad ema juures ning on tema ülalpidamisel. Alates kohtuvaidlusest ei ole hagejad kostjaga enam ka suhelnud eelnenud määral. Kostja poolt hagejate arvelduskontodele kantud rahasummad on taskuraha, mitte elatis. Kolleegium on seisukohal, et maakohus jõudis ekslikult järeldusele, et hagejad elavad vähemalt 1/3 ajast kostja juures, mistõttu on õigustatud välja mõista kummagi hageja kasuks üksnes 33,33% miinimummääras elatisrahast. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliste tõendite alusel ta sellisele järeldusele jõudis. Tallinna Haridusamet vastas kohtu järelepärimisele, et VZ ei õpi ega ole asunud 2014.a õppima Tallinna linnas asuvas põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kohus jõudis nimetatud tõendi alusel järeldusele, et seega ei olnud usutav kostja väide, et hageja elab õpingute ajal Tallinnas isa juures ning on sel ajal isa ülalpidamisel. Hagejad kinnitasid, et elavad ema juures, kostja ei ole vastupidist menetluses tõendanud. Maakohtu otsus on selles osas ka vastuoluline. Jõudes järeldusele, et hagejate alaline elukoht on nende ema juures, ning hagejate ülalpidamiskulud nende alalises elukohas selle tõttu, et hagejad elavad mõned päevad ka kostja juures, oluliselt ei vähene, vähendas kohus siiski suurel määral välja mõistetavat elatisraha suurust just põhjusel, et hagejad elavad ka isa juures. Kuna tõendamist ei ole leidnud, et hagejad oleksid elanud arvestatava, s.o. olulise osa ajast isa juures, ja lähtudes seadusest tulenevast eeldusest, et vanemad peavad alaealise lapse ülalpidamisel osalema võrdsel määral, siis leiab kolleegium, et praegusel juhul tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustust kummagi hageja osas poole alampalga ulatuses ja maakohtu otsus tuleb vastavalt muuta. Vastuseks kostja väidetele, mille kohaselt ei ole temal seoses sissetuleku vähenemisega võimalik ülalpidamiskohustust miinimumi ulatuses täita, selgitab kolleegium järgmist. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise 6 kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt RK lahend nr. 3-2-1-118-12). Seega on vanemal kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja väited, et tema saadav töötasu on liialt madal, et kanda hagejate ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras ning tervisliku seisundi tõttu ei ole kostjal võimalik tulusamat tööd endale hankida, jäid paljasõnalisteks. Kostja ei tõendanud, millisel põhjusel tööandja kohtumenetluse käigus vähendas kostja töötasu oluliselt ning novembris 2014.a lepiti kokku töötasu suuruseks 500 eurot, kui eelnevalt kandis sama tööandja kostja arvelduarvele üle töötasu 1222,51 eurot. Töölepingu taoliseks muutmiseks usutavat selgitust kostja kohtule ei ole andnud, põhjendust ei ole toodud ka nimetatud kokkuleppes (t lk 67). Kohtule esitatud perearsti tõendist (t lk 33) nähtub, et kostjale on vastunäidustatud töö tolmnevas keskkonnas, kuid kostja ei ole selgitanud oma haiguse iseloomu ega põhjust, miks ta ei oleks saanud jätkata tööd endisel või samal määral tasustataval töökohal. Kolleegium märgib mh, et kostjale kuulub korter Paldiski linnas XXXXXX XX XX-X, mida kostja enda eluruumina ei kasuta. Kostja kinnitas, et elab Tallinna linnas XXXX tänaval (tõend t lk 65). Kolleegium on seisukohal, et kostjal on võimalik kas talle kuuluva vara realiseerimise või üüritulu arvel kanda hagejate ülalpidamiskohustust ettenähtud ulatuses. Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatise miinimummääras ka tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2013 – 31.03.2014 eest, kokku 3625 eurot (2 x (88 x 160 + 3 x 177,50)). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda (vt RK lahend nr. 3-2-1-136-13). Ringkonnakohus märgib, et selle, nn. elatiskahju ulatuse tuvastamisel tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud kohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hagejad palusid tagasiulatuvalt kostjalt välja mõista elatise kummagi hageja kasuks eelnimetatud perioodil kehtinud igakuise elatusmiinimumi ulatuses. Kolleegium leiab, et elatise nõue tagasiulatuvalt on põhjendatud osaliselt. Tõendamist leidis, et nimetatud perioodil kandis kostja hagejate ülalpidamiseks rahasummasid üle nii hagejate endi arveldusarvetele kui hagejate esindaja OK arvele. Seega tuleb arvestada, et osaliselt on kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud, kuigi on teinud seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus märgib, et elatise tagasiulatuva väljamõistmise puhul tuleb arvestada elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema asetamist äärmiselt raskesse 7 majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Muuhulgas tuleb ulatuses, milles kostja on oma kohustust täitnud, tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust vähendada. Praegusel juhul ei ole hagejad tõendanud, et hoolimata nende nõudest kostja oma kohustust nõuetekohaselt aasta jooksul enne hagi esitamist ei täitnud. Kolleegium on seisukohal, arvestades eelnevat, et haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest tuleb välja mõista väiksemas ulatuses elatis, kui seda on seaduses sätestatud miinimummäär. Võttes arvesse, et nõutud ajaperioodil oleks miinimumsummas elatis hagejate kasuks kokku 3625 (2 x 1812,50) eurot, millest kostja on kummalegi hagejale ning nende emale kokku teinud rahalisi ülekandeid hagejate ülalpidamiseks kokku 1670 euro ulatuses, leiab ringkonnakohus, et piisav on tagantjärele kummagi hageja kasuks välja mõista kehtinud miinimumelatisest pool, ehk 906,25 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista kokku 1812,50 (2 x 906,25) eurot maksmata elatise katteks perioodi 31.03.2013 – 31.04.2014 eest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega selles osas, et välja mõistetud elatisega tuleks tasaarvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal alates 01.04.2014 VZ ja KZ pangakontodele tasutud rahasummad. Elatusraha tuleb tasuda lapsi vahetult ülal pidava vanema OK pangakontole. Hagejate pangakontodele on laste isal õigus teha ülekandeid ning teha ka muid kulutusi lastele, kuid selle võrra ei saa vähendada laste ülalpidamiseks mõeldud elatist. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja väited selles osas, et laste ema on hagejaid kallutanud ning hagejad tuleks laste psühholoogi osavõtul kohtuistungil üle kuulata. Nimetatud väited on vaidluses elatise tasumise kohustuse ja selle suuruse osas asjakohatud. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamise ja muutmisega sõnastab ringkonnakohus TsMS § 654 lg. 22 kohaselt maakohtu otsuse resolutsiooni ümber. Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt, siis TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere Tiit Kollom Ulvi Loonurm 8