← Eesti

3-14-52804/19

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2015, Tallinn

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-52804 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. EL-le kuuluv sõiduauto Toyota registreerimismärgiga XXX XXX oli 21.10.2014 kell 10:45 ja 23.10.2014 kell 09:31 pargitud Tallinnas Magasini tn 32b kõrval ning AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas avalikul tasulisel parkimisalal parkimisel parkimistasu maksmata jätmise eest 21.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000002 (summas 31 eurot) ja 23.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000017 (summas 31 eurot).
  2. EL esitas 14.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebused AS Ühisteenused 21.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000002 (haldusasi nr 3-14-52804) ja 23.10.2014 viivistasu otsuse nr 0176000017 (haldusasi nr 3-14-52886) tühistamiseks ning tasutud viivistasude tagastamiseks kohustamiseks. Tallinna Halduskohus liitis 14.01.2015 määrusega haldusasjad ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-14-52804). Kaebuse kohaselt on Tallinnas Magasini tn 32b kõrval asuv ala, millel kaebaja sõiduk oli pargitud, reformimata riigimaa, mida ei ole kantud riigi maakatastrisse, mis ei ole Tallinna linna omandis ja mida ei saa käsitada avaliku parkimisalana. Maa-ameti kaardiregistri ajalooliste andmete kohaselt asub Magasini tn 32 ja Magasini tn 32b vaheline maa-ala (asfaltplats) Magasini tänava liikluspinnast täielikult eraldatuna ja kohalikul omavalitsusel puudus õiguslik alus sellel maa-alal parkimistasu nõuda.
  3. AS Ühisteenused vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Magasini tänav on kohalik tee (teeseaduse (TeeS) § 4 lg 1 ja § 51) ning kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimisala piirkonda (liiklusseaduse (LS) § 186 lg 4). Seega pidi mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist (LS § 187 lg 4). Vaidlusalune parkimiskoht on TeeS § 2 tähenduses liiklemiseks kasutatav rajatis, mis kuulub Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 6 lg 1 alusel linna haldusterritooriumil oleva tasulise parkimisala hulka.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2015 otsusega EL kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. LS § 186 lg-st 5 ja § 187 lg-test 1-3 ei saa tuletada, et avalik tasuline parkimisala saab asuda üksnes kohalikule omavalitsusele omandiõiguse alusel kuuluval maal. Kohaliku omavalitsuse pädevus tasulise parkimise ala määramiseks laieneb ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuvale riigi omandis olevale teele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2004 otsus nr 2-3/565/04). Magasini tänav on käsitatav kohaliku (avaliku) teena (TeeS § 51, Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsus nr 106 „Tallinna kohalike teede nimekiri“) ja kuna kaebaja ei väida, et ta parkis eramaal, siis on tegemist avaliku tasulise parkimisalaga. Tee koosseisu kuuluvad ka liiklemiseks kasutatavad rajatised, sh parkla (TeeS § 2 lg 2 p 1). Määruse nr 30 lisast 1 tulenevalt asub Magasini tänav kesklinna parkimistsoonis T8 ning Magasini tn 32 ja 32b vahelise maa-ala sissesõidu eraldi tähistamine tasulist parkimist tähistava liiklusmärgiga ei ole nõutav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2013 otsus nr 3-12-755). Kaebaja pidi aktuaalsest liiklussituatsioonist lähtudes aru saama, et ta asub tasulise parkimise alas ning kaebaja ei ole tõendanud, et parkimisala oli tähistamata või ekslikult tähistatud. 2

(5)3-14-52804 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. EL palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus on tuginenud väärale eeldusele, et vaidlusalune maa-ala on osa avalikust teest, kuid ei ole seda seisukohta millegagi põhjendanud. Magasini tn 32 ja 32b vaheline ala ei olnud viivistasu otsuste tegemise ajal Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsuse nr 106 kohaselt Magasini tänava liikluspinna osaks ega selle mõjualaks. Vaidlusaluna asfaltplats on eraldiseisev maa-ala, mis on Maa-ameti registri ajalooliste kaardimaterjalide vaatest nähtuvalt märgistatud analoogselt eraomandis oleva maa-alaga (kaardil märkega „Õu“) ning seda ei saanud käsitada Magasini tänava koosseisu kuuluva parkla või muu rajatisena TeeS tähenduses. Praeguseks ajaks on Magasini tänav munitsipaliseeritud ja vaidlusalune asfaltplats kuulub koos teiste endiste reformimata õuemaadega alates 06.02.2015 moodustatud katastriüksuse koosseisu. Riigi omandis olevate riigimaade ja nende piiride tuvastamine on võimalik ainult Maa-ameti kaardirakenduse andmete põhjal. Tallinna linn ei saanud omada õigust määrata enda haldusterritooriumil tasulise parkimise alana muu hulgas kõrvalasuvate aiaga piiramata eramaade osas, mis olid kaardirakenduse teabe põhjal määratletud analoogselt vaidlusaluse asfaltplatsiga ja mis piirnevad Magasini tänavaga. Magasini tn 32 ja 32b vahelist ala (reformimata riigimaad) ei saanud käsitada Magasini tänava osana ehk avaliku liikluspinnana, tegemist on täiesti eraldiseisva maa-alaga, mis on pigem õueala.
  2. AS Ühisteenused vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on põhjalikult ja veenvalt põhistanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlusalune maa-ala tuleb lugeda avaliku tee osaks. Viited detailplaneeringule on asjakohatud, sest detailplaneeringuga kehtestatakse maakasutusõigus, mitte kehtiv liikluskorraldus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et EL apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduste osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
  4. Asjas on vaidlus selle üle, kas apellandi poolt oma sõiduki parkimiseks kasutatud Magasini tn 32 ja 32b vahel asuv asfalteeritud maa-ala (reformimata riigimaa) kuulus
  5. a oktoobris Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala hulka või mitte. Vaidlust ei ole selles, et Magasini tänav on Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsuse nr 106 kohaselt Tallinna kohalik tee, mis on TeeS § 11 lg 1 p 3 alusel registreeritud riiklikus teeregistris ning Tallinna linnal oli LS § 186 lg 5 alusel õigus kehtestada Magasini tänaval tasuline parkimine, mida linn ongi teinud Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr
  6. Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus tasulise parkimise ala määramisel laieneb LS § 186 lg-te 4 ja 5 ning § 187 lg 1 kohaselt ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil olevale riigi omandis olevale tee osale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2004 otsus nr 2-3/565/04, p 11). Seetõttu ei ole asja lahendamisel määrav, et
  7. a oktoobris ei olnud vastav maa-ala munitsipaalomandis, vaid tegemist oli reformimata riigimaaga.
  8. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 § 6 lg 1 kohaselt on avalik tasuline parkimisala Tallinna linna haldusterritooriumil asuv avalik tee või selle osa, kus parkimine ei ole keelatud. Magasini tänav ja vaidlusalune asfaltplats kuuluvad kesklinna avaliku tasulise 3
(5)3-14-52804 parkimisala parkimistsooni T8 (määruse nr 30 § 6 lg 3 p 1 ja § 7 lg 3 p 8). Riikliku teeregistri kaardirakenduse kohaselt (tl 65) ei hõlmanud Magasini tänav vaidlusalust asfaltplatsi. Samas on Vabariigi Valitsuse 28.07.2005 määruse nr 199 „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 8 kohaselt teeregistrisse kantud andmetel üksnes informatiivne tähendus. Õiguslikult siduvateks ei saa pidada ka Maa-ameti geoportaalis sisalduvaid teeregistri kaardiandmeid (vt Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 määruse nr 129 „Eesti geoportaali ja selle infosüsteemi haldamise, arendamise, kasutamise ning selle kaudu teabe kättesaadavaks tegemise nõuded ja kord“ § 8). Avaliku tasulise parkimisala ulatuse kontrollimiseks tuleb seetõttu esmajoones hinnata tee ja sellega külgnevate alade määratlust.
  1. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS § 2 lg 2 kohaselt kuuluvad muude rajatiste kõrval tee koosseisu sellised teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee (TeeS § 2 lg 2 p 1), samuti parkla ja puhkekoht (TeeS § 2 lg 2 p 2). Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks (TeeS § 3). TeeS § 2 lg 2 sissejuhatavas lauses toodud täpsustus, et tee koosseisu kuuluvad rajatised peaksid asuma teemaal, viidi seadusesse sisse 01.01.2008 jõustunud „Teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seadusega“. Nimetatud seaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 91 SE) seletuskirjas on vastavat täpsustust põhjendatud järgmiselt: „Kuna seni kehtinud seaduse järgi ei olnud määratletud, et rajatised tee koosseisus on ainult need rajatised, mis asuvad teemaal, siis sageli tõlgendati ka elumajade projektides, kaupluste parkimismajades, siseõuedes jne ette nähtud parkimiskohti jms kui tee koosseisus olevaid rajatisi koos vajadusega nendele rajatistele kehtestada „Teeseaduse“ alusel välja antud õigusaktide nõudeid. Eelnimetatud rajatiste puhul tuleb aga lähtuda „Ehitusseadusest“ ja selle alusel kehtestatud nõuetest.“ Seega on seadusandja soovinud vastava täpsustuse lisamisega esmajoones välistada hoonete juurde projekteeritud parkimiskohtade tee koosseisu arvamist. LS § 2 p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Liiklusseaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 475 SE) seletuskirja kohaselt tuleb liikluseks ette nähtud „muu alana“ käsitada õppesõiduplatsi, õueala vms. LS § 2 p 82 sätestab, et teega külgnev ala on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Liiklusseaduse eelnõu seletuskirjas ei ole teega külgnevat ala üksikasjalikumalt sisustatud.
  2. Vaidlust ei ole selles, et Magasini tn 32 ja 32b vahel asuvat asfaltplatsi (tl 8, tl 62-64) ei olnud ehituslikult ega liikluskorralduslikult määratletud parklana (LS § 2 p 50) ja samuti puudusid õueala (LS § 2 p 96) või puhkekoha märgistused. Samas ei kuulunud nimetatud maa-ala ka ühegi olemasoleva hoone juurde ega kujutanud endast siseõue või hoovi. Vaidlust ei ole ka selles, et asfaltplatsil parkimist ei olnud füüsiliselt ega liikluskorraldusvahenditega piiratud. Asjaolu, et kõnealust maa-ala ei olnud riiklikus teeregistris Magasini tänava osana määratletud, ei välista selle kasutamist liiklemiseks ja liiklusseaduse regulatsiooni (sh tasulise parkimise) kohaldatavust (vt Riigikohtu 13.04.2006 otsus nr 3-1-1-11-06, p 6). Parkimisala on määruse nr 30 § 6 lg 3 kohaselt jagatud tänavatega piiritletud tsoonideks, mistõttu on põhjendatud pidada määruse reguleerimisalasse kuuluvaks ka neid tasulise parkimise alasse jäävaid avalike teede osasid, mida ei ole teeregistrisse kantud. Tasulise parkimise ala koosseisu kuuluvad kõik need Tallinna linna haldusterritooriumil asuvad avalikud teed või nende osad, kus parkimine ei ole keelatud. 4
(5)3-14-52804 Magasini tn 32 ja 32b vahel asuvat asfaltplatsi kasutatakse sõidukite parkimiseks, platsile sissesõiduks on olemas juurdepääsutee ning puuduvad sissesõitu piiravad märgid või tõkked. Seega on tegemist muu sõidukite liiklemiseks ettenähtud alaga (rajatisega) TeeS § 2 lg 1 ja LS § 2 p 81 tähenduses, mis sarnaneb sisuliselt parklaga (TeeS § 2 lg 2 p 2). Sellest tulenevalt on vastustaja Magasini tn 32 ja 32b vahel asuvat ning riigi omandis olnud asfaltplatsi õigesti käsitanud avaliku tasulise parkimisala hulka kuuluva tee (Magasini tänava) osana ning AS Ühisteenused 21.10.2014 viivistasu otsus nr 0176000002 (tl 6; tl 30) ja 23.10.2014 viivistasu otsus nr 0176000017 (tl 7) on õiguspärased. 12. Avaliku tasulise parkimisala liiklusmärkidega tähistamise osas nõustub ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 19.05.2015 otsuse p-s 11 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (

§ 201lg 4).

13. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb EL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.05.2015 otsus muutmata. 14.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et EL on esimese astme kohtus tasunud riigilõivu 30 eurot (tl 14; tl 41) ja kandnud õigusabikulusid 1300 eurot (tl 48-51). Apellatsiooniastmes on apellant tasunud riigilõivu 30 eurot (tl 72). Kuivõrd EL apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

AS Ühisteenused on 13.07.2015 vastuses palunud mõista apellandilt tema kasuks välja apellatsioonimenetlusega seotud kulud, kuid ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (09.11.2015) esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.