) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lõike 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hageja loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 14.
lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seetõttu pole seadusest tulenevalt võimalik rahuldada kostja taotlust, millega ta palub menetluskulud täies ulatuses ja pool riigilõivust jätta hageja kanda. Kohus jätab
15.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Seega kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele. Kohus ei ole
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse 2 kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.
Hagejat esindas kohtumenetluses
Hageja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta) kokku 4 tundi 41 minutit ehk 4,7 tundi. 18. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga (kokku 4,7 tundi), leiab, et hageja õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud hageja menetluskulude nimekirjast (tlk 94) nähtub, et hageja esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks 15 minutit ja sellega kaasnenud kulu hagejale oli arve nr 14394 järgi 25 eurot. Arvestades
järgi saavad avaldaja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud (lisaks riigilõivule) olla 20 eurot. Seega on põhjendatud määrata hageja maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud õigusabikulude suuruseks 20 eurot. Hagiavalduse ja muude menetlusdokumentide koostamisega seotud kuludest peab kohus nende mahtu ja sisu arvestades põhjendatuks kokku 2,25 tundi. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja esindaja kulu kokku summas 245 eurot (2,25 h x 100 eurot/h + 20 eurot). 19. Hageja menetluskuludeks on ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot.
lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja hagist loobub. Hagejale tuleb
Ülejäänud riigilõiv summas 37,50 eurot tuleb jätta kostja kanda.
lg 4 alusel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.