04.10.1974, isikukood 37410043716, elukoht xxx, töökoht xxx Angela SAAR Ida sisekontrollitalituse vanemjälitusametnik Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse sisekontrolli vanemjälitusametnik Angela SAARE 07.05.2015 otsus väärteoasjas nr.2100 15 000013 Svjatoslav GERASSIMOVI karistamise osas Liiklusseaduse §20 lg.4 p.
summas 20 (kakskümmend) eurot – tühistada ja asja menetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Svjatoslav GERASSIMOVI kaebus rahuldada. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 07.10.2015. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politseija Piirivalveameti Sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse vanemjälitusametnik Angela Saar koostas 07.04.2015 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.2100 15 000013 Svjatoslav Gerassimovi kohta selles, et viimane rikkus 31.01.2015 kell 15.18 Liikluseeskirja, parkides Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõiduki väljasõidu ajal Konsumi poe ette (Tallinna mnt. 30b Narva linn) sõiduteele, kuigi seal oli võimalus parkida politseisõiduk mujale poe vahetusse lähedusse. Sellega pani Svjatoslav Gerassimov toime Liiklusseaduse §20 lg.4 p.
Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse sisekontrolli vanemjälitusametnik Angela Saare 07.05.2015 otsusega väärteoasjas nr.2100 15 000013 määrati Svjatoslav Gerassimovile Liiklusseaduse §20 lg.4 p.
summas 20 (kakskümmend) eurot. Svjatoslav Gerassimov esitas 13.05.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei selgitanud sisekontrolli ametnik kaebuse esitajale tema õigusi ja kohustusi, mistõttu ei teadnud kaebuse esitaja, kas tegemist on distsiplinaar- või väärteomenetlusega. Sellega seoses ei olnud kaebuse esitajal võimalik ühendust võtta kaitsjaga. Kaebuse esitajale ei tutvustatud kõike kogutud väärteomaterjali. Kaupluse juures ei olnud vaba parkimiskohta, v.a. puudega inimese parkimiskoht. Mugavuse pärast ei parkinud kaebuse esitaja oma sõidukit keelatud alale. Ametniku väide, et väljakutse ei olnud kiireloomuline, ei ole õige. Kuigi kaebuse esitajale anti väljakutse Alpha, ei vastanud see tegelikkusele ja tegelikult oli tegemist väljakutsega Bravo. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja Svjatoslav Gerassimov oma kaebuse ja selles toodud taotluse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et õigusi talle ei selgitatud, materjalidega tutvuda ei antud ning mugavuse pärast ta keelatud alale ei parkinud. Lisaks sellele viitas kaebuse esitaja sellele, et alates 01.05.2015 muutus Liiklusseaduse §45 lg.11 koosseis. Kaebuse esitaja seletas, et peale väljakutse saamist sõitis ta kohale ja parkis alarmsõiduki kaupluse uksele nii lähedale, kui võimalik. Sõiduk ei seganud liiklust, sisse- ega väljasõitu. Kaebuse esitaja möönis, et talle öeldi kuupäev, mil võib tutvuda väärteoasja materjalidega, kuid siis ta enam tutvumiseks ei pöördunud. Samuti kinnitas kaebuse esitaja, et tal ei ole õigust ise väljakutse saamise prioriteeti muuta. Kohtuvälise menetleja esindaja Angela Saar palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Esindaja seletas, et patrullpolitseinikul ei ole õigust väljakutse prioriteeti ise muuta. Samuti seletas esindaja, et asja menetluse käigus kuulati kaebuse esitaja kõigepealt menetlusaluse 2 isikuna üle ja seejärel alles koostati väärteoprotokoll koos õiguste selgitamisega. Esindaja nõustus, et tegemist on kohtuvälise menetleja poolse rikkumisega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva menetlusosalised, leidis, et nende väärivad tähelepanu. väärteoasja materjalidega ja kuulanud ära väited väärteomenetlusõiguse rikkumise kohta Maakohtu istungil on kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ütlustega usaldusväärselt tuvastatud, et kaebuse esitaja kuulati menetlusaluse isikuna üle ajal, mil teda ei olnud veel menetlusaluseks isikuks tunnistatud ja tema suhtes ei olnud koostatud väärteoprotokoll. Maakohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on sellega oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Kuulates kaebuse esitajat üle, vormistades ülekuulamise kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, võeti kaebuse esitajalt sisuliselt ära õigus teada saada, milles teda süüdistatakse ja millised on tõendid rikkumise tõendamiseks ning seega ka võimalus enese kaitseks ja õigus kaitsja abile. Maakohus ei nõustu kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et mingisugune suuline seletus seejuures rikkumise kohta asendab korrektselt täidetud väärteoprotokolli ja õiguste selgitamist ning soovi korral õigust kaitsja abile. Maakohus peab kaebuse esitaja sellekohaseid väiteid tema õiguste rikkumise kohta tõsiselt võetavaiks. Riigikohus on korduvalt oma otsustes viidanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas nii objektiivne kui subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud Väärteomenetluse seadustiku §19 lg.1 p.1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja milles teda süüdistatakse (vt. ka Riigikohtu 26.09.2014 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-43-14, 09.06.2011 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-45-11, 15.01.2009 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-6808). Maakohus leiab, et menetlusalusel isikul on võimalik üheselt mõistetavalt aru saada toimepandud rikkumisest ja oma seletused nende kohta anda vaid peale korrektselt ja ammendavalt täidetud väärteoprotokolli koostamist. Käesolevas väärteoasjas nähtub, et sellist võimalust kaebuse esitajale ei antud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust ja see toob endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Maakohus nõustub kaebuse esitaja väidetega selles osas. Kuna maakohus peab käesolevas väärteoasjas oluliseks menetlusnormide rikkumiseks väärteoprotokolli koostamist peale kaebuse esitaja ülekuulamist, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise, siis ei pea maakohus vajalikuks võtta 3 seisukohta väärteo toimepanemise ja kaebuse teiste sisuliste väidete osas. Maakohus peab eelnimetatut koos kaebuse esitajale kaitsja abi mittevõimaldamisega esimesest menetlustoimingust alates oluliseks menetlusnormide rikkumiseks käesolevas väärteoasjas. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.