) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleva otsuse tegemise hetkel 195 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kostja on hagi õigeks võtnud ning on nõus maksma hagejale elatist miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust tuleb Xxx´ilt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 02.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista vähemmakstud elatis summas 891 eurot perioodi 02.11.2014 kuni 31.10.2015 eest. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 02.11.2014 kuni 31.10.2015, arvestades maha kostja poolt sel perioodil makstud elatise summa kokku 1408 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 02.11.2014 kuni 31.10.2015 summas 891 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 02.11.2014.a. kuni 30.11.2014.a. 177,5/30x29=171,58 eurot; ajavahemik 01.12.2015.a. kuni 31.12.2014.a. 177,5x1=177,5; ajavahemik 01.01.2015.a. kuni 31.10.2015.a. 195x10= 1950 eurot;, millest kohus arvestab maha kostja poolt tasutud 1408 eurot) hageja kasuks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või 2 2-15-16336 menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.