) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning
Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa, kes elab hagejatest lahus. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.10.2015 miinimumsummas, samas on hagejad märkinud, et soovivad elatist summas 200 eurot kuus. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et nõustub esitatud hagiavaldusega. 2 2-15-14513 4.
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (
Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
lg 4).
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus
Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on hagejatele 02.10.2015 kohtumääruses (tl 14-15) selgitanud, et juhul, kui hagejad soovivad elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on
lg-st 1 tulenev elatise miinimumsumma, lasub hagejatel kohustus tõendada vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud seaduses sätestatud miinimummäära ületavas summas. Hagejad ei ole esitanud tõendeid oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude kohta, mis ületavad seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et kuna hagejad ei ole tõendanud oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid seaduses sätestatud miinimumi ületavas määras, tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates 01.10.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras. Kostja on hagiavalduses esitatud nõuetega nõustunud (tl 22,23). Lähtudes eeltoodust tuleb XXX välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hagejate kasuks nende ülalpidamiseks alates 01.10.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-15-14513 Aleksandr Kondrašov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.